Martin Peeter kirjutas:Fucs kirjutas:Nagu ma siin veidi eespool oma mittekõiketedvat ja vbl lühinägelikku arvamust avaldasin, siis ei tohiks meil jääda ka praegu midagi seaduste taha.
Siiski jääb. Kui riigikaitseks vajalikud detailplaneeringud saaks kinnitada valitsus ja igasugu võimalikud karjujad hiljem maksimaalselt ainult kompensatsiooni võiksid kohtust küsida (mitte planeeringut tühistada ega peatada), siis on see nii ja kõik. Eelmisel vabadusajal see kohtus vaidlustamise võimalus just nii oligi - maksimaalne, mis sa saada võisid, oli papp detaili kinnitajalt, kui sulle kuidagi kahju tehti.
Muidugi meie vahva kohus võib aeg- ajalt asuda ka ise seadusi tegema, aga see on teine teema.
Planeerimisseadus (PlnS)
§ 2. Seaduse kohaldamisala
...
(2) Käesolevat seadust ei kohaldata
riigikaitseliste ehitiste planeerimisel, mille peamine eesmärk on käsitleda side, eelhoiatamise või ladustamise küsimusi, välja arvatud juhul, kui ehitis asub detailplaneeringu kohustusega alal.
Riigi eriplaneering.
§ 27. Riigi eriplaneering ja selle koostamise korraldaja
(1) Riigi eriplaneeringu eesmärk on sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Riigi eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks
riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi transpordi, jäätmemajanduse ning maavarade kaevandamise valdkonnas või eespool nimetatud huvide väljendamiseks avalikus veekogus ja majandusvööndis.
(7) Riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja on Rahandusministeerium. Vabariigi Valitsus võib vajaduse korral
riigikaitse ja julgeoleku valdkonda puudutavates küsimustes otsustada, et riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja on selle valdkonna valitsusasutus.
§ 28. Riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine
(2) Riigi eriplaneeringut ja keskkonnamõju strateegilist hindamist ei algatata eelkõige juhul, kui:
1) on ilmne, et algatatava planeeringu elluviimine tulevikus ei ole võimalik, või
2) selleks on
muu ülekaalukal avalikul huvil põhinev põhjus.
§ 49. Riigi eriplaneeringu vastuvõtmine
(1) Pärast keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande tulemuste lisamist riigi eriplaneeringusse teeb riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja riigi eriplaneeringu vastuvõtmise otsuse.
(2) Vastuvõtmise otsusega kinnitab riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja, et riigi eriplaneering vastab õigusaktidele ning et riigi eriplaneeringu koostamisel on võetud arvesse keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi.
§ 53. Riigi eriplaneeringu kehtestamine
(1) Riigi eriplaneeringu kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega.
§ 54. Riigi eriplaneeringu vaidlustamine
Igal isikul on õigus riigi eriplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, kui ta leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.
"Aste lahjem" planeering on "Maakonnaplaneering"
§ 55. Maakonnaplaneering ja selle koostamise korraldaja
(4) Maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja on maavanem.
§ 56. Maakonnaplaneeringu ülesanded
10) riigikaitseliste alade ja nende mõjualade paiknemise ning nende üldiste kasutustingimuste määramine;
§ 71. Maakonnaplaneeringu kehtestamine
(1) Valdkonna eest vastutava ministri poolt heakskiidetud maakonnaplaneeringu kehtestab maavanem korraldusega.
Maakonnaplaneeringut vaidlustada ei saa.
Veel "üks aste lahjem" on "Üldplaneering"
§ 74. Üldplaneering ja selle koostamise korraldaja
(8) Üldplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus.
§ 75. Üldplaneeringu ülesanded
19) riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine;
§ 91. Üldplaneeringu kehtestamine
(1) Maavanema poolt heakskiidetud üldplaneeringu kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega.
§ 94. Üldplaneeringu vaidlustamine
Igal isikul on õigus üldplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, kui ta leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.
Detailplaneering
§ 125. Detailplaneeringu koostamise kohustus
(1) Detailplaneeringu koostamine on nõutav linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes ning nendega piirnevas avalikus veekogus ehitusloakohustusliku:
1) hoone püstitamiseks;
2) olemasoleva hoone laiendamiseks üle 33 protsendi selle esialgu kavandatud mahust;
3) olulise avaliku huviga rajatise, näiteks staadioni, golfiväljaku, laululava, motoringraja või muu olulise avaliku huviga rajatise püstitamiseks;
4) olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht on valitud üldplaneeringuga.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul.
(3) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib olulise avaliku huvi olemasolu korral algatada detailplaneeringu koostamise alal või juhul, mida käesoleva paragrahvi lõigetes 1 või 2 ei ole ette nähtud.
§ 126. Detailplaneeringu ülesanded
(1) Detailplaneeringuga lahendatakse järgmised ülesanded:
14) loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmine ja kaitsevööndite määramine;
§ 128. Detailplaneeringu algatamine
(1) Detailplaneeringu algatab kohaliku omavalitsuse üksus.
(2) Detailplaneeringut ei algatata eelkõige juhul, kui:
1)
algatamine on ilmselgelt vastuolus üldplaneeringuga;
2) on ilmne, et algatatava planeeringu elluviimine tulevikus ei ole võimalik, eelkõige kui planeeringu koostamise korraldajal puudub võimalus detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse või avalikes huvides olevate tehnorajatiste ehitamise kohustuse täitmiseks vajalike kulude kandmiseks ning detailplaneeringust huvitatud isik keeldub selliseid kulusid kandmast;
3)
selleks on muu ülekaalukal avalikul huvil põhinev põhjus;
4)
planeeringu elluviimisega kaasneks ebaproportsionaalne kolmanda isiku õiguste riive;
***
Riigi ja KOV eriplaneeringud
Täiesti uute planeeringuliikidena on eelnõusse sisse toodud riigi eriplaneering ja kohaliku omavalitsuse eriplaneering. Eriplaneeringu regulatsioon koondab endas sisuliselt kehtivas seaduses sätestatud olulise ruumilise mõjuga objektide ning riiklikult tähtsate ehitiste rajamise erisätted, ent selliste objektide planeerimise menetlust on püütud selle kiirendamiseks ühtlustada ja lihtsustada.
Riigi eriplaneering on mõeldud selleks, et võimaldada rahvusvaheliselt või riigile olulisi objekte planeerida lihtsustatud menetluses. Ehkki planeeringu koostamist võidakse alustada sisuliselt maakonnaplaneeringu tasandilt, on juba eriplaneeringu alusel võimalik ehitusprojekti koostamine, ilma et peaks koostama muid täpsemaid planeeringuid. Eriplaneeringu menetlus toimub kahes etapis, millest esimeses tehakse asukohtade eelvalik ning teises töötatakse välja detailne planeeringulahendus valitud asukohas. Objektid, millele sellist planeerimismenetlust kohaldatakse, on loetletud eelnõu § 27 lõikes 2 (nt riigimaantee, rahvusvaheline sadam, riigikaitselised ehitised jm). Lisaks võib Vabariigi Valitsus otsustada eriplaneeringuga planeerida ka muid objekte, mille asukoha valiku vastu on rahvusvaheline või riiklik huvi.
http://k6k.ee/uudiskiri/2014/jaanuar/planeerimisseadus
***
Ainus asi siin, mis võimaldab venitada, on "riigi eriplaneeringu" või "üldplaneeringu" kehtestamise otsuse peale kaebamise võimalus.
