..ja milline oleks sellise tõdemuse relevants, kui miskite äbarike tsurkapiraatide asemel seisaks too "vägev" European Maritime Force äkitselt vastakuti puutini agressiivse punalipulise baltimere laevastikuganimetu kirjutas:Euroopa Merevägi (European Maritime Force) on juba olemas ja tegutseb pikemat aega India ookeanis piraaditõrje operatsioonil..
Nad uurivad ka soomlaste vanu Leo 2A4-sid..Ühe variandina loodetakse hankida Leo 2A4 Hispaaniast ja siis ilmselt uuendada Leo 2PL tasemele.
Soomlased nt. ise arvasid, et T-55M oli oma tulejuhtimissüsteemi olemasolu, öise võitluse võimekuse ja mürsu läbistamisvõimekuse poolest Ida-Saksamaa T-72M1st selgelt parem.Leo kirjutas:Soomlased on korra juba selle reha otsa astunud, et suure maailmarahu ootuses lasid suure hulga kõlbulikke Ida-Saksa tanke utiili laopinna kokkuhoidmiseks.
T-72M1 kasutuselevõtust Soome kaitsejõududes ja tankistide eelnevast väljaõppest Nõukogude Liidus on vähe rohkem juttu alloleval lingil.The experiences with the T-72M1 in the FDF were mixed in their nature, when compared to our other tank at the time, the T-55M. The tactical mobility of the T-72 superior, but it suffered from its slow reverse speed in typical fire position action. It had less daily maintenance subjects and adjustments than the T-55, but the final drives in the sprockets was noticed to wear prematurely. 2E28M stabilizer, the autoloader and the sighting complex TPD-K1 suffered from small defects and malfunctions thru the lifespan. The ammunition provided to the T-72M1 was outdated, especially the 3BM15 APFSDS lacked performance. As for Fire Control Systems, the differences were such big in favor of the T-55M that it not a huge wrong to declare that the T-72M1 did not have one. Meanwhile the T-55M presented a superior night figthing capability with its gunners image intensifier, and its Belgian 100mm sabot ammo was considered capable for the mission.
Poolal on enam-vähem kaasaegseid tanke vaid kõigest 105, ülejäänud on arengumaale kohased muuseumieksponaadid. Poola suurusega riigi kohta väga nõrk näitaja, sisuliselt Soome tasemel.nimetu kirjutas:Poolal on juba praegu üks Euroopa suuremaid tankivägesid.
President Raimonds Vējonis: Lätis pole mõtet ajateenistust taastada
Kutselist armeed kaotada ja ajateenistust taastada pole mõtet, sest vajalikul tasemel väljaõpet selle ajaga ei saa, usub Läti president.
Eestis teiste Balti riikide presidentide Kersti Kaljulaidi ja Dalia Grybauskaitė ning USA asepresidendi Mike Pence’iga kohtumas käinud Raimonds Vējonis rääkis Eesti Päevalehega lõunanaabrite ja Baltimaade julgeolekust, NATO kohalolekust meie regioonis ning Euroopa Liidu suhetest Ameerika Ühendriikidega uute Venemaa-vastaste sanktsioonide valguses.
President Vējonis, milliseid puhtsõjalisi samme tuleks Balti riikide kaitseks astuda nüüd, kus NATO on oma kohalolekut Balti riikides tugevdanud? Kui kõrgelt hindaks Läti näiteks seda, kui USA tooks meie piirkonda ka õhutõrjeraketid Patriot?
NATO eelpaigutatud vägede siia toomine on mõistagi väga hea. Aga muidugi on võimalik veel rohkem teha. Mainiksin kolme asja. Esiteks tuleb parandada ja selgemaks muuta NATO vägede juhtimissüsteemi, seda, kuidas otsuseid langetatakse, kui midagi juhtub. Teiseks on kõigi kolme Balti riigi ning kogu NATO ja Euroopa jaoks üks olulisemaid küsimusi strateegiline kommunikatsioon, mis puudutab näiteks NATO vägede kohalolekut Baltimaades. Vene pool korraldab meie riikide vastu suuri valeinfokampaaniaid, millega tuleb tegeleda.
Ja kolmandaks tugevdas NATO kohalolekut ainult maal, aga mõelda tuleb ka merele ja õhule. See puudutab ka õhutõrjet – kas Patriotid või mõni muu süsteem, on juba läbirääkimiste küsimus.
NATO kohalolu õigustamisega pole Lätis vaja eraldi tegelda, sest ühiskonna toetus on niigi suur, märkis Läti president Raimonds Vējonis. Peale NATO maismaavägede kohaloleku tuleb nüüd mõelda ka Balti õhuruumi ja merepiiride kaitsele. Foto: Taavi Sepp
Peale Kanada juhitud pataljoni saabumise olid Lätis tänavu ka kohalikud valimised. Kas nende sündmuste puhul on olnud märgata ka Vene mõjutustegevuse tugevnemist?
Valeinfot kasutatakse ohtralt kõigi kolme Balti riigi vastu. Pärast NATO lisavägede saabumist suurenes surve märgatavalt.
Valeinformatsiooni kasutatakse ohtralt kõigi kolme Balti riigi vastu. Pärast NATO lisavägede saabumist suurenes surve mõistagi märgatavalt. Ent digitaalne kommunikatsioon ongi üks Läti tähtsamaid ülesandeid NATO-s, sest meil asub NATO strateegilise kommunikatsiooni oivakeskus. Muidugi tuleb asju ühiskonnale ja naabritele seletada ning kogu NATO peab selles vallas koostööd tegema.
Kui edukalt on suudetud Läti avalikkusele selgitada, miks Kanada või Hispaania sõdurid seal peavad olema?
Selle selgitustööga me eraldi eriti ei tegelegi, sest ühiskonna toetus NATO vägedele on niigi väga suur. Muidugi elavad meil ka etnilised venelased, kes on omakorda jaotunud eri rühmadesse. Üks rühm on Nõukogude Liidu sõjaväepensionärid. Neis ühiskonnagruppides on NATO kohaloleku pärast vahel nurinat, aga suurem osa on sellega rahul. Küsimus on ju julgeolekus, Läti vabaduses ja sõltumatuses.
Läti kulutab peagi kaitsele 2% SKT-st…
Juba järgmisest aastast!
Aga kas saaksite veel midagi teha? Kas Läti võiks 2007. aastal kaotatud ajateenistuse ikkagi taastada?
Ei. Tegime aastaid tagasi otsuse kutseline armee luua ja see oli minu arvates väga oluline otsus. Sõjanduseksperdid arvavad, et ajateenistus ei aitaks armee professionaalsust parandada. Armee kasutab kõrgtehnoloogiat ja seda käsitsema õppida on ajateenistuse käigus võimatu. Kestku see pool aastat või aasta, ikka jääb ajast puudu. Pärast otsust luua väike, aga väga professionaalne ja väga hästi varustatud armee jäi meie julgeolekusüsteemi lahutamatuks osaks ikkagi ka kaitseliit.
Mainisite Tallinnas peetud kõnes energiaturvalisust. Euroopa Komisjon kurdab, et USA-s plaanitavad uued Venemaa-vastased sanktsioonid kahjustavad Euroopa energiaturvalisust, sest ohustavad Euroopa energiafirmasid. Mida Läti sellest tülist arvab?
Arvan, et tegu on rohkem retoorikaga. Igal juhul on vaja, et USA ja Euroopa lähedased sidemed jätkuksid. Kui USA kavandab sanktsioone, võtavad nad arvesse nii kehtivat olukorda kui ka USA ja EL-i suhteid. See küsimus neid suhteid ei mõjuta.
Missugust energiakoostööd soovite USA-ga?
Balti regioon on energeetika mõttes alati olnud nagu omaette saar. Muidugi on tähtis rajada ühendusi teiste riikidega nagu Soome, Rootsi, Eesti ja Leedu, et paremini Euroopa energiaturuga lõimuda. Aga vajame ka mitmekesisemaid energiaallikaid. Varssavi visiidil mainis USA president Donald Trump ka veeldatud maagaasi eksporti Euroopasse, eeskätt Balti riikidesse ja Poola. See oleks muidugi täiesti uus energia tarneallikas…
Aga veeldatud gaas on ka üsna kallis.
Eks näis, kuidas see olema hakkab. Kui uued gaasi ekspordiallikad turule sisenevad, siis ajab see hinna tavaliselt alla, mitte üles. Kui oleme sõltuvuses peamiselt ühest ekspordiallikast – Läti puhul Venemaast –, siis saab meid muidugi tugevalt mõjutada. Kui tarnime korraga mitmelt turult, on sõltumatus suurem.
Kui palju on Läti poliitikute mainet kahjustanud nn oligarhide lindistuste avaldamine, mis sisaldavad poliitikute avameelseid dialooge meedia ja riigifirmade mõjutamise kohta?
Parlamendivalimised on järgmisel aastal ja osa parteisid on kampaaniat juba alustanud. See kampaania mõjutab ka erakondade, sealhulgas lindistatud kõnelustel osalenud isikute reitingut. Eks me näeme järgmisel aastal, kuidas.
Kas neil inimestel on veel kohta poliitikas?
Nagu olen öelnud: kõik, kes neil kõnelustel osalesid, peavad analüüsima oma vastutust, seda, mida nad ütlesid ja kuidas see tegeliku olukorraga haakub. Ja otsustama, missugune oleks vastutustundlik käitumine.
Rail Baltic lätlasi ei hirmuta
Kommunikatsiooniteemast rääkides küsisime Raimonds Vējoniselt, kas ka Lätis on olnud raske Rail Balticu projekti avalikkusele põhjendada. Presidendi sõnul on probleemid praeguseks seljataha jäänud. „Projekti alguses kaevati palju, miks seda Lätile vaja on, miks me selles osalema peame. Praegu on olukord täiesti teine ja Rail Baltic ei paku enam eriti kõneainet, sest kõik probleemid on lahendatud, sealhulgas ühendus Riia lennuväljaga, mis alguses küsimusi tekitas. Ainult ühes Eesti piiri lähedases omavalitsuses käib veel arutelu raudtee marsruudi üle,” sõnas Vējonis. „On kaks võimalust: kas teha tee läbi põllumajandusmaa või looduskaitseala. Viimane oleks muidugi keerukas, sest tegu on Natura 2000 kaitsealaga. Aga arutelu käib ja lahendus leitakse lähitulevikus.”
Lausejupp Läti presidendi suust, mis on suisa debiilne. Millist "kõrgtehnoloogiat" see Läti armee siis kasutab, et ajateenijad ei suuda seda aastaga endale selgeks teha? Kas G-36 on Läti "kõrgtehnoloogia" või Inglismaa 60-ndatel välja töödatud CVR(T) või hoopis 1980 Scania veok?Armee kasutab kõrgtehnoloogiat ja seda käsitsema õppida on ajateenistuse käigus võimatu.
..möla kuubisTegime aastaid tagasi otsuse kutseline armee luua ja see oli minu arvates väga oluline otsus. Sõjanduseksperdid arvavad, et ajateenistus ei aitaks armee professionaalsust parandada. Armee kasutab kõrgtehnoloogiat ja seda käsitsema õppida on ajateenistuse käigus võimatu. Kestku see pool aastat või aasta, ikka jääb ajast puudu. Pärast otsust luua väike, aga väga professionaalne ja väga hästi varustatud armee jäi meie julgeolekusüsteemi lahutamatuks osaks ikkagi ka kaitseliit.
First set of #Polish #155mm self-propelled tracked howitzers #Krab arrived to 11th #Mazurian #ArtilleryRegiment
Kuidas seda otsustajatele selgeks teha?Borja kirjutas: "Sõjanduseksperdid arvavad" // "väike aga väga professionaalne" - oomaiigaad
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist
