Mõned hinnangud kohalikele oludele ikka täiesti mööda ja järeldused ka vägivaldsed.
1) Kesikud ei saa Riigikogu valimistel ca 25% mitte ainult kohalike venelaste toel
2) Kesikud ei ole täiesti venemeelne partei, vaid varjamatult venemeelsed on mõningased liikmed
3) Praegu meil ongi ju kesikute valitsus, mis kolonelihärra lihtsustatud maailmapildi järgi peaks meid "Venemaa sõbralikuks muutma" Peale üksikute liikmete emotsionaalsete venemeelsete avalduste, pole reaalselt mingit Vene "mõjuvälja" libisemist toimunud. Vastupidiseid näiteid on samas tuua mitmetest Ida-Euroopa riikidest.
4) Venemaal on olnud küllalt aega meid enne ja peale NATO-sse astumist "venemeelsele kursile kallutada", kui tal selleks reaalseid võimalusi oleks. Peale sõjalise, tal selleks muud reaalset võimekust aga pole, sest enamus ehk eestlased otsustavad ikkagi riigi poliitilise suuna (hoolimata Venemaa tuututamist pole me neist eriti ka majanduslikult sõltuvad tänaseks päevaks), samuti toimub küll üliaeglaselt, kuid kuid koos põlvkondade vahetusega ka järjest rohkem integratsioon. Noorem venekeelne põlvkond on praeguseks juba jagunenud ja puudub "venemeelne monoliitsus", mis ongi Venemaa suurim hirm, sest sellise arengu jätkumisel aasta aastalt nende reaalne mõjuvõim kasvõi läbi venekeelse meediaruumi väheneb ning tänu keeleoskusele, on noortel erinevaid allikaid, millest juhinduda (eesti, ingliskeelne, venekeelne meediaruum). Sellepärast tunnevadki Vene poliitikud kabuhirmu eestikeelse koolihariduse ja lasteaia ees.
Lõpetuseks on see "hinnang" ühe koloneli soperdis, kus taga võivad olla mingid isikliku laadi motiivid.