Laagri komandopunkt (KP) oli ette nähtud lennukite jälgimiseks Baltikumi ja Läänemere territooriumil ja rakettide juhtimiseks. KP koosnes kolmest blokist A, B ja C. Peasissepääs (elektriga avanevad-sulguvad uksed) suunaga itta koerte varjupaiga poole. KP pidi taluma otsest tuumapommi tabamust (teoreetiliselt). Teenindav personal pooled sõdurid, pooled ohvitserid. Ohvitserid elasid Pärnu mnt. ja Vabaduse pst. ristil olevates majades (vist kaks tornmaja, paar viiekordset ja ühekordsed barakid), sõdurid väeosa 03115 ehk tehniline teenendus 100m peasissekäigust ida poole kasarmus ja radistid, planšetistid ja muu rahvas ca 1,5 km lõuna poole väikeses linnakus. Seal paiknes ka söökla. Tehniline väeosa (ca 70 meest) jagunes kaheks svoodiks. I svood tegeles raskema rauaga ehk ventilatsioon, elekter, jahutus, generaatorid jne. kuni katlakütjateni. Valves 24h vahetustega. II svoodi pärusmaa oli arvuti, selle salvestus-, sisend- ja väljundseadmed. Valves päeval vahetustega.
Seistes KP peasissepääsu juures jäi blokk A vasakule, blokk B paremale ja blokk C blokk B taha Pärnu mnt. poole. Blokis A oli suur operatiivsaal koos röögatu planšetiga. Planšeti vastasküljel oli rõdu (või mitu). Saalis ja rõdul istusid ohvitserid (kindral polnud mingi haruldus) ja jälgisid olukorda nõukogude punataevas. ( S….ti jälgisid, nagu me teame Rusti juhtumi järgi.

) Olid mõned radariekraanid, raadioruumid ja muidu tehnilised ruumid. Kust radarid pildi said, ei tea. 80-ndatel aastatel polnud pildi saatmine nii lihtne, kõrgsagedus jooksis ikka veel hõbetatud torudes. Blokis B olid generaatoriruum (saal), ventilatsiooniruum (jälle suur saal), jahutusseadmed, kolm elektrijaotuskeskust, arvutisaal, ruumid sisend-väljundseadmetele, ülemate kabinetid ja muud tehnoruumid. Ventruum ja generaatoriruum olid läbi kahe korruse. Arvutisaal alumisel ja väiksemad ruumid ülemisel. Oli kaks paraleelselt töötavat jäikjuhtimisega digiarvutit. (80-ndal olid olemas ka analoogarvutid ja neid peeti isegi perspektiivikaks). Arvutid võtsid enda alla pool saali nagu tol ajal kombeks ja olid ehitatud transistoride baasil. Ferriitmälusi ei mäleta, muidu olen neid näinud küll. Jäikjuhtimine ei kasuta mälusse salvestatud programmi ja võib-olla neid polnudki. Sisendseadmed mulle suhteliselt tume maa, osad nägid välja nagu kirjutusmasinad, põhi inf tuli vist juba digi kujul väiksematest keskustest. Samuti käis suur osa telegraafi ja telefoni teel ja sisestati kohapeal (blokk C). Salvestus toimus Sony mitmerealistel lintmakkidel. Samuti oli olemas tolle aja kohta kohustuslik perforeerimisseade ja perfokaardide sisestus ja loomulikult trummelprinterid. Pool saali oli täis arusaamatuid seadmeid, ilmselt väljundseadmed rakettide juhtimiseks ja mida iganes. Kõik ruumid olid konditsioneeridega. Blokk C oli täis radiste, telegrafiste jne. Meil sinna suurt asja ei olnud.