Kas N Liidus oli ka midagi head?

[Sho]

Vaat see "helge lapsepõlv hoolimata riigikorrast" tulebki meil ebaolulisena kõrvale jätta ning keskenduda presidendi vastaste seisukohale, et "lapsepõlv oli helge ainult tänu komparteile ja seltsimees Leeninile".

[Kriku]

Kui Külma sõja ajal olid USA-l reaalsed NSVL tuumarelvaga ründamise plaanid, mis katsid ka Baltikumi, siis praegu vaevalt et keegi Eesti peale tuumapommi raiskama hakkaks. Aga konventsionaalsed relvad on ka päris koledad.

[Kapten Trumm]

Külma sõja ajal praktiseerisid tsiviilkaitse staabid üsna tihedalt staabiõppusi, kus stsenaarium on taktikalise tuumarelva heitmine mõnele lennuväljale (mis asusid meil linnade ligiduses) - tuumarelvad ei piirdu ainult strateegilise "linna pühkimisega". Antud stsenaariumis (väikse võimsusega tuumaplahvatus linna ligidal) kuluksid keldrikorrused ja hingamisteede kaitsevahendid marjaks küll ära - sellel tegevusel oli tänaste teadmiste valguses oma mõte täiesti olemas.

Ärme seda rumalust nüüd hakka siin jälle keerutama, kuidas keegi pidi suurte akendega poolkeldris vatimarlimaskis tuumarünnakut Tallinnale üle elama. Ei pidanud.
Need, kes pidid seda üle elama, olid varustatud märksa paremini ja ülejäänud pidid oma vatimarlimaski ja seitsme asjaga olema siis juba ohutus kauguses.

Selles, et idanaabril on olemas oluliste NATO rajatiste likvideerimise plaanid taktikaliste tuumarelvadega (nt Iskander rakettide abil) asjade jamaks minnes, pole erilist põhjust kahelda. Sellised plaanid on olemas igal pool ja igal tuumariigil.

[Dr.Sci]

Vaat see "helge lapsepõlv hoolimata riigikorrast" tulebki meil ebaolulisena kõrvale jätta ning keskenduda presidendi vastaste seisukohale, et "lapsepõlv oli helge ainult tänu komparteile ja seltsimees Leeninile".

Sry, aga kes seda väitis? Nimeliselt? Lenin küll armastas lapsi aga alati oli küsimus et kas praetult või keedetult...

[Sho]

See väide tuleb loogiliselt, kui olla vastu presidendi seisukohale, et tema ei saa aru nendest, kes väidavad, et lapsepõlv oli helge tänu kommunistlikule okupatsioonile. Või vähemalt helgem kui neil, kes ei saanud seda okupatsiooni nautida, kui võtta arvesse presidendi võimalikku väliseestlastest auditooriumi.

Ma ise lugesin küll ainult uudise pealkirja. Ja kuna ma olin meie presidendiga nõus, ei vaevunud edasi lugema.
Muidu võime jõuda selliste puhkude tüüptõdemuseni, et kõige vabam ja õnnelikum on inimene vanglas kurjategijate retsida olles.

[Z03]

Aga kes üldse väitnud on, et lapsepõlv oli helge tänu kommunistlikule okupatsioonile? Siin ju väidetakse, et lapsepõlve õnnelikkus ei sõltu okupatsioonist või selle puudumisest ja lapsepõlv võib olla õnnelik mitte okupatsiooni tõttu, vaid sellest hoolimata.

[Kriku]

Tõesti, täpne tsitaat on selline:

Üks meeldejäävamaid hetki – ma ei tea, kas see on just üks toredamaid mälestusi – on kindlasti see, kui olin kolme-neljane ja mulle tehti selgeks, et need asjad, millest kodus räägime, on riigiasjad ja nendest ei räägita lasteaias. Seda on tänapäeva lapsel raske ette kujutada, aga meie kasvasime nii, et elasime ühte elu väljapool kodu ja samal ajal teadsime kodus, et kuskil oli mingi päris asi, meie oma Eesti, aga me ei tohi sellest lasteaias ega koolis rääkida, aga teadsime, et see oli olemas.

Arvan, et see vari ongi raudselt minu lapsepõlve kõige eredam ja meeldejäävam mälestus. Sinna juurde kõik need nördimused selle üle, et kui läksid poodi ning ei osanud vene keelt, siis müüja võib-olla ei tahtnudki sulle midagi müüa. Tal oli täielik õigus sinuga mitte eesti keeles rääkida ja see tekitas pidevalt sellist nördimapanevat enesetunnet. Selle pärast on mul raske mõista, kui inimesed ütlevad, et neil oli Nõukogude Eestis erakordselt helge lapsepõlv.

Minu meelest polnud see võimalik, sest teadsid ju kogu aeg, et midagi on väga valesti. Mul on raske aru saada, kuidas oli 1970ndatel või 1980ndatel Eestis võimalik kasvada nii, et sa ei pidanud seda kõike enda jaoks oluliseks. Minu jaoks on see kindlasti oluline lapsepõlve vari. Ka mu lemmikraamatud tollest ajast olid sellised, mis rääkisid lugusid vabast maailmast, vabast elust, vabast ühiskonnast.

https://arvamus.postimees.ee/4265367/ke ... -lapsepolv

President ei rääkinud helgest lapsepõlvest "tänu kommunistlikule okupatsioonile". Teeks edaspidi nii, et loeks esiteks läbi artikli, millest jutt käib, ja siis hakkaks kommenteerima.

[Sho]

Täiesti õige, president ei rääkinud oma "helgest lapsepõlvest TÄNU kommunistlikule okupatsioonile".

Lausa vastupidi, lugedes Kriku toodud lõiku selgub, et ta kirjeldas kommunistlikku okupatsiooni ning selle rusuvat mõju tema lapsepõlvele ja selgitas, et tal on raske mõista, kui inimesed ütlevad, et neil oli okupeeritud Eestis erakordselt helge lapsepõlv.
Täpselt nii, nagu ma juba varemalt aru saingi ning millist seisukohta ma täielikult jagan. Meie president on lugupidamisväärselt kõrgendatud õiglustundega persoon.

Ning seega hoopis need, kes tahavad presidendile vastu vaielda, on loogiliselt seisukohal, et nende lapsepõlv oli helge just tänu kommunistlikule okupatsioonile.

Lapsepõlve helgus sõltumata või hoolimata okupatsioonist pole siin üldse teemaks ja tuleb ebaolulisena kõrvale jätta.
Muidu jõuame tuntud tulemuseni, et suurim vabadus on vanglas.

Sellised lihtsad teesid.

[Troll]

Meie president on lugupidamisväärselt kõrgendatud õiglustundega persoon.

Ning seega hoopis need, kes tahavad presidendile vastu vaielda, on loogiliselt seisukohal, et nende lapsepõlv oli helge just tänu kommunistlikule okupatsioonile.

Kõrgendatud õiglustundega!? Vasakliberaalsuse, multikulti ja võitleva ateismi segu, ühiskonna lõhestaja, mitte ühteliitja, kes ta oma ametikoha tõttu olema peaks. Kui ta oma ametiaja algul end veidigi tagasi hoidis, siis viimase aja sõnavõtud on niivõrd ühele poole kaldus, et lausa judinad tulevad peale neid lugedes.
Ning see teine "loogika" lonkab sama ägedalt. Oponendid väidavad just seda, et nende lapsepõlv oli helge kommunistlikust okupatsioonist HOOLIMATA! Miks akf Sho püüab seda väidet pea peale pöörata, jääb mulle arusaamatuks. Iga riigikorra ajal on teemasid, millest avalikult rääkimine võib halvasti lõppeda. Kas siis antikommunistlikud vaated nõukogude ajal, holokausti eitamine nüüdsel Saksamaal või rassisti templi otsaette saamine Rootsis, kui avaldad muret sealse immigratsioonipoliitika üle. Või meie kohalik näide, kus inimene mõisteti kohtus süüdi lobedate lõugade (või õigemini näppude eest), see kurikuulus "Juudid ahju" kommentaar Delfis. Mis siis neis kommunistlikes tabuteemades lapse jaoks nii hullu oli, et kogu elult helguse ära võtsid? Mina 1967. aastal sündinuna kasvasin üles just sellises õhkkonnas, kus võtsid loomulikuna asjaolusid, et on teemasid, millest räägitakse ainult pere ringis. Kus sai irvitatud paljude lolluste üle, mida koolis kommunistliku kasvatusena püüti pähe tampida. Kas sellepärast muutus siis taevas mustaks ja kadus kogu elurõõm? Kogu see jutt meie presidendiproua poolt on tavaline kunstiline liialdus, kus tagantjärele püütakse oma üleelamisi eriti rusuvatena näidata, mida aga tegelikult lapseliku muretusega ignoreerisid või lihtsalt paratamatusena võtsid. Või siis oli meie "riigiema" tõepoolest selline kitseke multifilmist, kes käis ringi suur kott murega seljas, sel juhul aga rääkigu ainult enda eest, ilma üldistamata.

[Z03]

See väide tuleb loogiliselt, kui olla vastu presidendi seisukohale, et tema ei saa aru nendest, kes väidavad, et lapsepõlv oli helge tänu kommunistlikule okupatsioonile.

Ma ei kommenteerinud presidendi ütlust, vaid Sho kommentaari, mille kohaselt tuleb "loogiliselt" järeldada, et kõik need, kes oma lapsepõlve okupatsiooni tõttu rusuvaks ei pea, järelikult väidavad, et nende lapsepõlv oli helge tänu kommunistlikule okupatsioonile. Minu arusaamist mööda pole tegemist loogika, vaid demagoogiaga.

Mitte keegi pole väitnud, et nende lapsepõlv oli helge tänu okupatsioonile, vaid lapsepõlv oli õnnelik kõigest hoolimata, ka okupatsioonist. Ja kellel polnud, siis okupatsioon ei mänginud siin rolli, vaid päritoluperekond, kool, majanduslikud võimalused jms, mis ka tänapäeval vabas Eestis.

P.S. Jah, lugesin ka nüüd Trolli kommentaari. Aitäh!

[Sho]

Selgitan võimalikult lihtsalt veelkord üle.

President kirjeldas okupatsiooni mõjusid oma lapsepõlvele ja selgitas, et tal on raske mõista, kui inimesed ütlevad, et neil oli ERAKORDSELT helge lapsepõlv just nimelt okupeeritud Eestis (stalinistlikul Venemaal, Põhja-Koreas, natsionaalsotsialistlikul Saksamaal, ISISe shariaadis ja nii edasi ja nii edasi, valige endale sobiv).

Pange nüüd tähele..
1. President ei väljendanud mõistmatust nende suhtes, kelle lapsepõlv oli lihtsalt helge, hoolimata ümbritsevatest mõjudest.
2. President väljendas mõistmatust ainult nende suhtes, kes väidavad oma lapsepõlve ERAKORDSELT helge olevat just NÕUKOGUDE Eestis (stalinistlikul Venemaal, hitlerlikul Saksamaal jne.) ehk tänu okupatsioonile.

Sellest tulenevalt on demagoogiaks hoopis rääkida helgest lapsepõlvest sõltumata või hoolimata välismõjudest, milline jutt vastavalt kontekstile on kollaboratsionalistlik katse okupatsiooni õigustada. Sest selline jutt väljub presidendi teemapüstituse piiridest - "helgest lapsepõlvest vaenlase okupatsiooni tingimustes", püüdes teemat hägustada ning tähelepanu kõrvale juhtida..

Meie president on lugupidamisväärselt kõrgendatud õiglustundega persoon.

Kõrgendatud õiglustundega!? Vasakliberaalsuse, multikulti ja võitleva ateismi segu, ühiskonna lõhestaja, mitte ühteliitja...

Need sõnad jäävad mulle hämaraks, ei suuda mõista neid..

Liberaalsuse jah, aga miks just vasak? Miks mitte parem? Või mõni muu mittemidagiütlev omadussõna.
Liberaalsus iseenesest on positiivne, selle üle me vist ei vaidle.

Multikulti vastand on monokulti. On ilmselge, et monokulti on liberaalsuse seisukohalt lõpptulemusena kordades hullem.
Seega juba teine punkt meie presidendi kasuks.

Võitlev ateist, ühiskonna lõhestaja, mitte ühteliitja?
Kui ma õigesti mäletan, oli juba presidendi esimene samm oma ametis pühendatud ühiskonna ühteliitmisele, kui ta ei allunud kirikuvürstide ühiskonda lõhestavale survele teha võitlevat usupropagandat.

Seega ma leian, et meie president on kõigis kolmes süüdistuspunktis õigeks mõistetud.

[Jaanus2]

Muud liberaalsust defineerigu keski muu, aga vasakliberaalsus tundub olevat selline asi, et miski ei tohi domineerida, kõik on suhteline ja kõik on ühteviisi hea - kokku tuleb üks õnnelik puder siis. Multikulti vastand ei ole monokulti, vaid üks "kult" domineerib ja teised peavad sellest lähtuma, kuid keegi neid ära ei keela ja vangi ei pane. Multikulti - laskem kõik (või niipalju kui jõuame) õnnetuid moslemeid Euroopasse, usuvabadus on neile ka. Aga need õnnetud on ise valdavalt lootusetult monokultuursed. Saudi-Araabias ei ole täna vist ühtegi kirikut ja usuvahetus on karistatav. Sobival hetkel hakkb pärismaalane ka Euroopas sealiha söömise eest trahvi maksma. Mis tähendaks, et oma kultuuri peaks ikka võõrastest natuke etemaks pidama ja sellest lähtuma (mis on nende vasakpoolsete arust üks hirmus paha asi).
Kas Lennart Meri tegi midagi valesti, kui kiriklikel üritustel osales? Vaevalt et ta ise sügavalt usklik oli.

[Dr.Sci]

Nojah, nüüd siis toome sisse artiklis esinenud kirjelduse: erakordselt helge lapsepõlv
tooge siis palun (üle kogu planeedi, läbi kõikide rahvuste, läbi ajaloo) välja inimene kes on öelnud et tal oli seesamunegi lapsepõlve versioon. Selle lapsepõlve temaatika väljatoomine ja sidumine ühiskonnaga oli iseenesest pr. presidendi ämber, võtame kasvõi kirjanduslikke/meedia näiteid (Pal tänava poisid, Tõde ja õigus, Kevade, Roostevaba mõõk, Pahupidi puhkus, Sipsik, jne, fiktsioonidest 100 esimest, Muumitrollid, South park, Simpsonid, või siis Ringkonnakohtus just täiega legaalseks tunnistatud K.K. Untitled... (nimekirja võiks lõputult täiendada) - millises toodud/toomata teoses saaks tuua näite "erakordselt õnnelikust lapsepõlvest"?

[Kapten Trumm]

Kes või kus väitis, et lapsepõlv on helge tänu kommunistlikule okupatsioonile?
Näib demagoogiavõttena, kus omistatakse midagi ning seejärel lükatakse seda hää-hää aplombiga ümber.

Jutt on olnud ikka sellest, et selle kommunistliku okupatsiooni ajal olid üllatavalt paljud asjad paremini läbi mõeldud ja uuritud, mida täna kahjuks asendab riiklik ignorants (mida ilustatakse popi väjendiga "ressursiefektiivsus" ja "kaalutletud risk") või eimidagitegemine.

Näiteks kommunistliku korra ajal tegeleti süvendatult järelkasvu kasvatamisega (põhjusel, et riik vajas ühte teist ja kolmandat). Täna seda ei tehta ja tulemuseks on järeltulev põlv, kes on harjunud vaid nõudma oma õigusi ja unustama oma kohustusi. Rääkimata sellest, et inimesed ei oska, taha ega suuda midagi teha. Rääkimata kvalitatiivsetest probleemidest, on ka selle järeltuleva põlve arvukus liiga väike, et kuskile välja jõuda.

Demokraatial on kõvasti probleeme, kuid midagi paremat pole ka leiutatud. Keegi Winston ütles nii.

Õigustama ei pea kommunismi, vaid läbimõeldust, pikaajalist plaani ja strateegiat. Tulevased treialid, lendurid ja soomusmasina juhid on paraku vajalikud ka Eestile, mitte niivõrd mainekorraldajad, suhtekorraldajad, advokaadid ja audiitorid (tühja tuule tallajad, kes tegelikult ühiskonnale lisaväärtust ei tooda).

[Dr.Sci]

Trumm, loomulikult oli asi läbi mõeldud sest tol ajal olid lapsed "ressurss", 18 aastat peale sündi sai toru kätte anda. Praegu oleks ka lapsed ressurss, maksavad mõne aja pärast makse et pensionärid päris nälga ei sureks, lihtsalt neid, kes on piisavalt võimu läheduses ei huvita riigipoolne pension ja lapsed; neid kes ei ole riigilobile pääsenud on tabanud enamuses kihk sinna jõuda või vähemalt võimalikult palju teenida/tarbida ja lapsed on seejuures segav faktor (siinkohal siiras austus mõnele endisele klassiõele kes on süsteemi õõnestanud sellega et neil juba 5+ last ja elavad maal)