Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

[Kriku]

E-residentsus on summa-summarum positiivne (rahavooliselt, tuntuselt jne).

Selgita palun, milles see kasu seisneb ja kuidas seda mõõdetakse?

[Kapten Trumm]

E-residentsus on summa-summarum positiivne (rahavooliselt, tuntuselt jne). Mitte keegi pole mitte kunagi välistanud võimalust, et süsteemi hakatakse ka ebaausal teel kasutama. Kuivõrd aga e-residentsus on elektrooniliselt loodud ja kasutatav idenditeet, siis on ka äärmiselt lihtne selle kasutamist ja kehtivust kontrollida/piirata. Ehk - PPA, MTA ja seadusandja tegemata töö kui sellistel "äriinimestel" lastakse pikemalt tegutseda. Mitte miski ei tohiks takistada e-residentsuse kehtivuse peatamist (või vähemalt vaid piiratud teovõime lubamist) koheselt, kui "on kahtlane" signaal on tulnud. Seaduse seks otstarbeks saab luua.

Päris selge on, et igasugu virtuaal-asjad loovad täiendavaid võimalusi silmamoondusteks. Filipiini tankistid on üks võimalus. Teine võimalus kindlasti saab olema maksude optimeerimise skeemid, kuhu jällegi on võimalik igasugu rahvast kaasata ja selle abil muuta skeem piisavalt raskelt uuritavaks, et need pigem aeguvad ära kui lahendi leiavad. PPA ja MTA on meil kaunis optimeeritud juba, et raskusi on lihtsamate asjadega kui keerukate juriidiliste skeemide läbi hammustamine.

E-residentsusega kaasnev probleem on petmise rahvusvahelistumine, mis toob kaasa lisaprobleeme nende asjade lahendamisel. Eri õigusruumid, keelebarjäärid jne. Kui seni pandi tanki Kopli liinide paadialune, siis see vend oli minna võimalik linnast otsida, toppida autosse, hoida 48 tundi kinni ja selle aja jooksul saada vajalik info, et tuvastada, kes seda tegi (ja seeläbi pöörata asi tagasi), siis mingi filipiinlasega, kes reaalselt elabki Filipiinidel, pole see enam nii lihtne. Esiteks kasvab massiivselt uurimise keerukus ja teiseks ka rahaline hind. Lisaks on riike, kes ei anna kurjategijaid välisriigile välja, olete mõelnud, mis saab nt massiliste vene resident-tankistide kasutamisel?

[2korda2]

E-residendid on muuhulgas loonud/omandanud siin ettevõtteid mis päriselt makse maksavad. Jooksvalt peaks see programm juba pmst plussis olema (esialgne investeering vajab veel tagasiteenimist). Elektroonilistele kanalitele omaselt tähendab (teatud piirist alates) mahu kasv oluliselt kiiremat kasumi kasvu.
Ma saan aru küll, et popp on kõige üle vinguda aga see programm võimaldab päriselt ka meil eristuda ja tuua siia rahvusvahelist raha, mis muidu eales ei kaaluks äärealal olevat väikeriiki. Tesla või BMW vms suure tehase siia toomise tõenäosus on mikroskoopiline. Võimalus, et siia tuuakse mõne suure rahvusvahelise ettevõtte kontor (kasvõi ainult elektrooniliselt) on e-residentsuse programmi abil juba palju suurem.
Järelvalveorganid peavad tasemel olema ja uute võimalustega koos ka uusi võimekusi omama. Paratamatu.

[Kriku]

E-residendid on muuhulgas loonud/omandanud siin ettevõtteid mis päriselt makse maksavad. Jooksvalt peaks see programm juba pmst plussis olema (esialgne investeering vajab veel tagasiteenimist).

Kas e-residentide ettevõtluse kohta mingit statistikat juba leidub või on see praegu sinu isiklik teadmine?

Ma saan aru küll, et popp on kõige üle vinguda aga see programm võimaldab päriselt ka meil eristuda ja tuua siia rahvusvahelist raha, mis muidu eales ei kaaluks äärealal olevat väikeriiki.

Kui see tõepoolest nii on, siis ma ei vingu ka. Seni on ajakirjanduses vehitud igasugu mainekujunduslike argumentidega, mida on rahaliselt väga raske hinnata.

[Kapten Trumm]

Järelvalveorganid peavad tasemel olema ja uute võimalustega koos ka uusi võimekusi omama. Paratamatu.

Nagu Lenin öelnud, praktika on tõe kriteerium. Praktikas käivad asutustest üle järjekordsed kärpekäärid ja see "peavad" jääb deklaratsiooniks.
Kui aga piiratud ressursiga PPA panna valiku ette, kas vägivallakuritegu Tallinnas või tankist Filipiinidel, siis ressurss läheb esimesele (ja õigusega, sest rahvas arvab sama).

Miks aga on "moes vinguda", siis vähemalt enda puhul seletaks seda lihtsalt enamasti kehvapoolse kogemusega riiklikest IT arendustest, millega käib kaasas kõva promomürin ja õnnest õhetavad ministrid kaameras, järgneb mingi vähempakkumise võitja parimal juhul keskpärane teostus ja finaaliks on alatasa jukerdav ja puuduliku kasutajatoega lahendus. Näiteks hetkel toimub minuga seotud anekdootlik lugu, kus maaomanik tahab oma kasutusloale e-ehitisregistris kooskõlastust, kuid seda ei oska keegi anda. MKM kasutajatugi ajab segast või ei saa seda lihtsalt kätte, kasutusloa menetleja määrab muudkui pikendusi ja taotleja on lausa nutuses seisus. Kui aga meenutada selle käivitamisele eelnevalt, siis edukuvandi kampaania oli igati usutav. Pudrumäed saabuma.

Mind nt isiklikult ei vaimusta idee, et mõni võlglane on oma vara kirjutanud e-residendi nimele Sumatra saarel ja on õige mees edasi. Mismoodi sa kujutaks ette selliste tehingute tagasi pööramist kohtus? Kui nt Sumatra tiigreid on mängus 2-3 tükki (kes vahepeal samuti vara vahetasid).

Kui keegi suudaks näidata seda majanduslikku kasu sellest, siis ehk hoiaksin oma iroonia endale.

[2korda2]

Kas e-residentide ettevõtluse kohta mingit statistikat juba leidub või on see praegu sinu isiklik teadmine?

On olnud ettekandeid kus ka summadest räägitud. Viidata hetkel ei oska. Eks ta ole raske mõõta ka. E-residendi ainuomanduses oleva ettevõttega on lihtne. Samamoodi e-residendist eraisiku maksud. Kui aga e-resident on mingi ettevõtte juhatuses/nõukogus ja omanikustaatust tähistab hoopis välismaine valdusfirma? See võib aga ei pruugi olla e-residentsusprogrammi teene. Minu teada praegu liidetakse siiski kokku vaid väga otseseid ja lihtsaid seoseid (see esimene pool).
Alates järgmisest aastast püütakse selle programmi raames rohkem panustada sisulisele poolele (protsesside lihtsustamine, võimekuste tekitamine). Seni on tõesti suurem aur olnud teavitus/promo. See oli ka natuke paratamatu - sisuliselt oli vaja tõestada, et asja vastu üldse huvi on. Nüüd on see teadmine olemas ja on mõistlik panustada sügavamalt. Mina oleks tahtnud näha suuremat sisulisele poolele panustamist juba käesoleval aastal aga eelarvelised vahendid olnud napid.

Leidsin sellise nupu: https://geenius.ee/eksklusiiv/kui-palju ... isallikas/
Sealt:

Keskmine e-residendi ettevõte toob Eestile uut tulu keskmiselt 362 eurot kuus. See sisaldab otseseid makse (165 eurot), teenuste tarbimist (85 eurot), külastusi Eestisse (29 eurot), ja investeeringuid (83 eurot). Seega jätab üks keskmine e-residendi ettevõte Eestisse 4300 eurot aastas. Tänaseks on juba üle 1000 ettevõtte loodud, mis tähendab 4,3 miljonit eurot tulu aastas.

Aasta vana uudis. Praeguseks on summad tõenäoliselt kasvanud (kordades?).

[Kriku]

Mis seal ikka, kui numbrid näitavad, et tasub ära, siis on hästi. Seda uudist nägin esimest korda, aitäh.

[2korda2]

Miks aga on "moes vinguda", siis vähemalt enda puhul seletaks seda lihtsalt enamasti kehvapoolse kogemusega riiklikest IT arendustest, millega käib kaasas kõva promomürin ja õnnest õhetavad ministrid kaameras, järgneb mingi vähempakkumise võitja parimal juhul keskpärane teostus ja finaaliks on alatasa jukerdav ja puuduliku kasutajatoega lahendus. Näiteks hetkel toimub minuga seotud anekdootlik lugu, kus maaomanik tahab oma kasutusloale e-ehitisregistris kooskõlastust, kuid seda ei oska keegi anda. MKM kasutajatugi ajab segast või ei saa seda lihtsalt kätte, kasutusloa menetleja määrab muudkui pikendusi ja taotleja on lausa nutuses seisus.

Siin võtan ma endale õiguse sulle virtuaalselt pasunasse sõita. Kirjeldatud probleem ei ole mitte kuskilt otsast IT süsteemi viga vaid puhas protsessijuhtimise viga. Tugev enamus "IT süsteem ei tööta" on sisuliselt just protsessijuhtimise vead. Samamoodi jooksutataks sind ka paberitega (siis juba tõesti jookseks, mitte ei saadaks digiallkirjastatud avaldusi oma laua tagant).
IT lahenduste häda on tüüpiline - kui asi töötab nagu peaks, ei pane keegi tähele. Ükskõik millise tõrke korral kuulutab aga (sotsiaal-)meedia üheselt "IT-lahendus ei tööta".
Vahel ei lähe kõik libedalt ja tõepoolest tehakse ka just IT-s vigu. SKAIS2. Juhtub. Samas isegi SKAIS2 kulud on rahvusvaheliselt sama mahuga lahendustega võrreldes täiesti naeruväärsed.
1. Ma olin 3 aastat tagasi Inglismaal koostamas pakkumust ühe sealse maakonna (rahvaarv ca 1,5M - võrreldav Eestiga) korrakaitsele (politsei, pääste ja kiirabi ühishange). Sisuks "ühise menetlus- ja reageerimissüsteemi loomine". Hanke eeldatav kestus: 5 aastat. Hanke eeldatav maksumus: 180 miljonit naela (so ~250MEUR).
2. Soomlased jõudsid oma E-terviseloo peale hakkama panna 12 korda niipalju kui meie. Tulemust ei tulnud. Hakkasid uurima võimalust meie süsteemi üle võtta.
3. https://www.theatlantic.com/politics/ar ... on/440478/
jne. jne.
IT-süsteemidega paistab olema nagu liiklusega - kõik on eksperdid ja teavad kuidas asjad tegelikult peaks käima. Enamasti on asjad siiski pisut keerulisemad ja mõnel "mõttetusel" võib olla täiesti adekvaatne põhjus (mis omakorda ei pruugi üldse olla seotud IT-ga). Nii olen ma ühe riikliku registri loomise juures saanud väga head koostööd teha ameti juristiga kellele ma erinevaid protsesse läbi töötades sain öelda: "näed, see kord tekitab meile protsessis niru olukorra. Kui oleks nõuded sellised, oleks palju lihtsam". Jurist mõtles asja läbi, konsulteeris kellega vaja ja läks ministeeriumisse uue eelnõu sisendiga. Aga saab ka nii, et ametnik vastab "määrus nõuab seda". "Kes määruse koostas?". "Noh, meie koostasime". "Teeks ümber?". "Aga see nõuab kooskõlastusi ja bla-bla-bla".

[Kriku]

2korda2 jutt õige. Eriti hirmsad on kõiksugused olukorrad, kus IT-süsteemi kavandamisel kujutatakse endale ikka mõttes ette seda, kuidas paberivirn ühelt laualt teisele liigub. Kõige reljeefsem näide, mis mul on tulnud üle elada, oli üks tädi, kes väitis, et teatud riigivara väärtust peab ta isiklikult oma näppudel kalkulaatoril arvutama ning siis vastavasse välja sisestama. Infosüsteem ise kaht arvu korrutada ja siis seal väljas kuvada ei või. Seadus olevat selline.

---

ID-kaardi tootja Gemalto Eesti esindaja: teavitasin turvariskist juba 15. juunil. PPA kommentaari veel pole, "Delfi" lubab esimesel võimalusel avaldada.

[Peavoolumeedia]

Ma saan aru, et Eestis tegutsevad klassikalised kommertspangad ei taha seda mitteresidentide bingo-bongot eriti kaasa mängida, sest see on nende jaoks ju reaalne mainerisk (võimalik rahapesureeglite eiramine jne). Selline full swing E-residentsus eeldaks seega ka mingit uut tüüpi ja avatud idupanganduse tekitamist.

[Roamless]

ID-kaardi tootja Gemalto Eesti esindaja: teavitasin turvariskist juba 15. juunil. PPA kommentaari veel pole, "Delfi" lubab esimesel võimalusel avaldada.

Gemalto esindajal on vist vesi ahjus, et ta nii nagla jutuga esineb. See, et tema kuskil "kellegile midagi rääkis" ei oma mingit väärtust, vaid läheb rubriiki naised saunas rääksid. Loeb ikkagi paber, kui kirjaliku teadet pole, siis jutud Jaanipäevast ja kohalikest valimistest on eriti loll puru silma ajamine.

[Martin Peeter]

Peame seekord kiitma Postimeest. Vist hakkab ka ülemustele kohale jõudma lehe kallutatud hoiak ning seda on asutud parandama. Ka Reformierakonnale vahelduseks pasunasse:

https://pluss.postimees.ee/4318549/refo ... 1504169918

[Kapten Trumm]

Siin võtan ma endale õiguse sulle virtuaalselt pasunasse sõita. Kirjeldatud probleem ei ole mitte kuskilt otsast IT süsteemi viga vaid puhas protsessijuhtimise viga. Tugev enamus "IT süsteem ei tööta" on sisuliselt just protsessijuhtimise vead. Samamoodi jooksutataks sind ka paberitega (siis juba tõesti jookseks, mitte ei saadaks digiallkirjastatud avaldusi oma laua tagant).

Sõida terviseks. Mina lihtsalt ütlen (iseenda subjektiivse kogemuse põhjal), et kõmisevad edukõned või Merkeli mutile e-residentsuse omistamine välklampide säras hästi mulle ei müü, kui igapäevane kasutamine jätab soovida. See probleem on praktiliselt iga süsteemiga, mida ma kasutan. Tooksin siin näiteks Swedbanki (kelle lojaalne klient ma olen vist 1995 alates), kelle netipank on suht muutumatu ikka hulk aastaid ja polegi mingit edukat visiooni, ainult kõik on lihtne, harjumuspärane ja klienditugi lahendab mu probleemid telefoni otsas.

Sestap on minu arvamus, et kulutage promoveerimisele vähem ja palgake sellest säästetud raha eest 2 asjalikku klienditoe inimest juurde - uskuge, et üldine rahulolu saab olema palju parem.

Näiteks praegu on linnas bussipeatustel alanud kampaania - uuenda ID kaarti juba täna. No taevas appi. Kas serverivõimsust ja jämedam toru poleks mõistlikum osta? Ja kasutajatugi, mis võtab ka telefoni? Lessons learned?

[Kurjam]

Kes siis kellele luiskas? http://epl.delfi.ee/news/arvamus/paevar ... d=80255288

[Kriku]

Kohus otsustab.