Türgi välisminister Mevlüt Çavuşoğlu: ,,Bagdad parandas Iraagi kurdide vea, hõivates sel nädalal kurdidelt vaidlusalused territooriumid ning Kirkuki linna. Iraagi Kurdistani liidrid arvasid, et mittesiduv referendum ühendab kurdid, kuid selle asemel on hääletus nende kogukonna lõhestanud."
http://www.err.ee/637322/turgi-iraagi-k ... earvestuse
Türgi Euroopa Liidu suhete minister Ömer Çelik: ,,Türgi on (EL) liikmeks saada tahtnud juba 63 aastat. Türgi on edasijõudnum kui mõned Euroopa Liidu liikmesriigid ja oleks pidanud juba ammu liituma. Liitumiskriteeriumeid ei ole ja selle tulemusena ei ole Türgi saanud Euroopa Liitu astuda. Me usume, et Türgi pole saanud liituda eelarvamuste tõttu. Meie jaoks on see vale, et Türgi pole saanud Euroopa Liitu astuda. Kui Türgi oleks liige, siis usun, et Euroopa Liidul oleks hoopis suurem globaalne jõud ja mõju. Mõnede arvates pole me saanud liituda, sest Türgi on moslemiusuline riik. Mõnede hinnangul hoopis seetõttu, et Türgi on suurriik. Kui me liituksime Euroopa Liiduga, siis poleks me koormaks, aga lihtsustaksime hoopis Euroopa Liidu funktsioneerimist läbi majanduslike ja demokraatlike meetmete. Me oleme Eestis ja Eesti näitab meie suhtes üles sõbralikku suhtumist. Me ei ole Euroopa Liidus üksi, meil on palju sõpru ja paljud neist on Türgi liitumist pikka aega toetanud. Kahjuks on viimasel ajal Saksamaal ja Austrias täiesti vastupidised vaated. Meil on liitlassuhted Saksamaaga ja tunneme üksteist hästi. Me ootame, et Saksamaa võtaks edaspidi meie suhtes positiivsema hoiaku. See ei ole hea, et Euroopas märkimisväärse mõjuga Suurbritannia lahkub. Suurbritannia oli Euroopa Liidu oluline osa ja meie pooldame Euroopa Liidu laienemist ja suurenemist, aga loomulikult austame Briti rahva tahet. Loomulikult me jälgime Brexiti-arenguid, aga me ei eelda selle tagajärjel midagi. Eesti eesistumise ajal on pööratud rõhku turvalisusele, kaitsele ja majandusele. Mitte ühelgi nendest teemadest ei saa olla märkimisväärset edasiminekut ilma Türgi panuseta."
Eelmisel aastal tegid Euroopa Liit ja Türgi kokkuleppe, mille kohaselt peatab Türgi migrantide rändevoo Euroopasse ja vastutasuks toetab Euroopa Liit Türgit rahaliselt ning muudab türklaste reisimise Euroopa Liidus lihtsamaks.
Çelik: ,,See lepe on aidanud ainult Euroopa Liitu ja Türgil pole sellest mingit abi olnud. Meil on kolm miljonit põgenikku, kelle peale oleme kulutanud 30 miljardit eurot. Sellega oleme suutnud peatada Euroopa Liitu rändavate inimeste hukkumise Vahemerel. Euroopa Liit lubas meile erinevate pakettidega kuus miljardit eurot, millest siiani on nende sõnul antud 2,4 miljardit. Tegelikult on praeguseks hetkeks makstud 880 miljonit eurot, mis on võrreldes Türgi kulutatud 30 miljardiga tähtsusetu ega tähenda sisuliselt midagi. Seetõttu on sõlmitud lepe olnud kasulik vaid Euroopa Liidule ja mitte Türgile. Euroopa Liit lubas meile liitumiskõneluste avamist, viisavabadust ja põgenike ümberpaigutamise mehhanismi. Mitte ükski nendest asjades pole siiani juhtunud ja Euroopa Liit pole oma lubadusi täitnud. Türgi pole kokkuleppest mingit kasu saanud. Kui kolm miljonit Türgis olevat põgenikku oleks jõudnud Euroopa Liidu riikidesse, muutnuks see teoreetiliselt riikide poliitmaastikku valimiste teel ja [Saksamaa liidukantsler Angela] Merkel poleks saanud võimalust uuesti võimule tõusta. Seda arvesse võttes peaksid Euroopa Liidu riigid Türgit tänama, aga selle asemel nad hoopis kritiseerivad. Me oleme sellest aru saanud. Türgi on oma vastutust täitnud, aga EL mitte ning me võtame seda arvesse tulevaste lepete ja koostööpakkumiste juures. Türgi jääb leppele kindlaks kaastundlikkusest ja humanitaarkaalutlustel, kuigi teine osapool ei austa oma lubadusi. [Endine Saksamaa kantsler Gerhard] Schröder tahtis alati paremaid suhteid Türgi ja Venemaaga. Merkel on viimasel ajal võtnud negatiivse hoiaku Türgi suhtes. Enne migratsioonileppe sõlmimist käis ta paari kuu jooksul mitu korda Türgis. Ta jälgis isiklikult, kuidas Türgi ja Euroopa Liidu vaheline koostöö võiks anda positiivseid tulemusi. Nendest teadmistest hoolimata on ta Türgi suhtes võtnud negatiivse hoiaku. Sellisel temapoolsel suhtumisel pole mõtet ja me loodame, et tulevikus see paraneb. Sellel pole härra Erdoğani isikuga mingit pistmist. Merkel tunneb meie vabariigi presidenti Erdoğani hästi. Meie president on see, kes on Türgis reformid ellu viinud ja mitmed kriisid lahendanud, ning Merkel teab seda väga hästi. Meie vabariigi presiden Erdoğani juhtimisel jõuti migrandileppeni ja lahendati probleem. Sellel suhtumisel pole seost Erdoğani isikuga. See tuleneb hoopis Saksamaa sisemistest probleemidest, et nad tulevad pidevalt lagedale väidetega ja panevad selle Erdoğani õlgadele. Mõned inimesed väidavad, et nad pole Türgi vastu, aga on president Erdoğani isiku vastu. See on lihtne ja odav poliitiline mäng. Kuskil sügaval on vaenulikkus Türgi vastu. Nad peavad austama ametisse valitud Türgi Vabariigi presidenti ja ei ole mõtet teha vahet Türgi ja ametisse valitud presidendi Recep Tayyip Erdoğani vahel. Inimõigustest rääkides peame austama õigusorganite tööd. Ükski poliitik ei saa anda õigusorganitele korraldusi või juhiseid. Mina olen poliitik ja ma ei saa kohtusüsteemile juhiseid anda. Türgis oli aasta tagasi riigipöördekatse ja on loomulik, et tuuakse kohtu ette need inimesed, kes olid riigipöördekatsega seotud. Türgis on mitmed professionaalsed grupid, kes olid sellega lähedalt seotud ja riigipöördekatse korraldasid. On loomulik, et need inimesed tuuakse kohtu ette. Kui me räägime probleemidest, nagu pressivabadus ja õigusorganite otsustusvabadus, oleks mõistlik avada [liitumiskõneluste] peatükid 23 ja 24 ning arutada neid probleeme koos oma Euroopa kolleegidega, et leida lahendused, mida me ka pakkusime. Nad ei ole seda teinud. Lihtsalt Türgi kritiseerimine ja nende peatükkide mitte arutamine ei ole siiras hoiak Türgi suhtes. Meil on kindlad tõendid, ja seda võib aru saada ka nende inimeste ülestunnistustest, kes kohtu ette toodi. Näiteks sõdurid, kohtunikud ja prokurörid, kes olid Güleni organisatsiooniga kontaktis ja kes tunnistasid, et said Güleni käest tegutsemiseks juhiseid. On väga selge, et nad tegid seda Güleni juhendamisel ja tõepoolest said temalt korraldusi. Türgi on Iraagis ja Süürias toimuva tõttu vastamisi väga tõsiste julgeolekuriskidega. Nende julgeolekuprobleemide tõttu on hädavajalik õhutõrjevõimekuse arendamine. Me rääkisime NATO liikmetega, aga nende tehtud pakkumised ei olnud meie jaoks rahuldavad. Me tahtsime koos õhutõrjesüsteemidega näiteks ka võimalust arendustegevuseks ja tehnoloogiasiirdeks, aga NATO seda meile ei pakkunud. Kõige soodsam pakkumine tuli Venemaalt. Julgeoleku mõttes, majanduslikel kaalutlustel ja tehnoloogiasiirde võimaluse tõttu oli Venemaa pakkumine kasulikum kui kõik pakkumised, mille tegid NATO liikmesriigid. Türgi on NATO asutajaliige ja Türgi jaoks ei ole Venemaalt õhutõrjesüsteemide ostmine sobimatu. On ka teisi NATO liikmesriike, kes seda on teinud. Näiteks Kreekal on S-300 õhutõrjesüsteemid, ja seetõttu ei tee Türgi Venemaalt õhutõrjesüsteemide ostmisega kahju."
https://maailm.postimees.ee/4282665/tur ... a-lubadusi
Venemaa turismiameti juhi Oleg Safonov: ,,Seda on väga palju. Türgi peab maailma kogemust silmas pidades kasutusele võtma kõik meetmed, et surmaga lõppenud vahejuhtuimite hulka vähendada. Türgi esindajad on tunnistanud Venemaa esindajate muret ja nad on valmis jätkama tööd Venemaa turistide ohutuse tagamiseks."
Ajavahemikus 29.-30. juuli uppus Türgis neli venelast suplemise käigus. Samas ajavahemikus juhtus veel üks teadmata asjaoludega surmajuhtum.
https://ria.ru/tourism/20171026/1507638497.html
Azerbaidžaan, Gruusia ja Türgi avavad 30. oktoobril Bakuus uue raudteetrassi. Raudtee teenindamiseks on tellitud 30 uut magamisvagunite ja VIPsalongidega reisirongi. Bakuust kuni Türgis asuvasse Karsi linna jõuab uue raudteega 16 tunniga.
http://www.rosbalt.ru/world/2017/10/26/1656062.html
Ameerika Ühendriikides Washingtonis asuv Türgi suursaatkond: „Jutt, et Türgi soovib Güleni väljaandmist väljaspool õigusriigi võimalusi, on täiesti vale, naeruväärne ja alusetu. Kuigi eeldan Washingtonilt Güleni väljaandmist Türgile, siis riik ajab seda asja ainult seaduslikul teel. Salajast kohtumist ei toimunud.“
- DOYob_2WAAAuyB5.jpg (84.1 KiB) Vaadatud 10620 korda
