Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

[Kriku]

Taolised palgad on üldiselt Eesti tööstuses (eriti toidu-) täiesti tavapärased.
Et 10 aastaga tapamaja rahvas minema ei jooksnud, näitab lihtsalt tõsiste alternatiivide puudumist.

Mis seal siis ikka, ju praeguseks on alternatiive tekkinud, kui streike korraldatakse. Varasem palgatõus oleks praegust olukorda ennetanud, aga ma ei ole arvutanud, kumba pidi oli odavam.

Üldiselt minu arust on ka see kõik normaalne protsess. Juhtkonna asi on omanikele kasumit teenida, ametiühingu asi on palga ja töötingimuste eest võidelda. Kaklevad seni, kuni uus tasakaal leitakse või firma pankrotti läheb / ära kolib. Minu isiklik sümpaatia selles võitluses on AÜ poolel.

[Kriku]

Nu, opositsioon peaks nüüd Lisa Simpsoni tagasiastumist nõudma, ikkagi elukaaslane ja puha ning süüditus tõsisem, kui mingi "kitsede väärkohtlemine".

Peaminister Jüri Ratas on parasjagu Elevandiluurannikul Euroopa Liidu ja Aafrika Liidu tippkohtumisel. Selmet Keskerakonna esimehe ja valitsusjuhina kommenteerida oma kauaaegse lähima võitluskaaslase Kadri Simsoni ministri ametis jätkamist, edastas valitsuse pressiteenistus Aafrikast hoopis uudise selle kohta, kuidas me peame investeerima noori paeluvatesse majandusharudesse.

Ratase Aafrika-visiidi ajal kodumaal peaministri kohuseid täitev sotsiaaldemokraatide liider Jevgeni Ossinovski hoidub samuti avalikest seisukohavõttudest. Nagu ka Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) esimees Helir-Valdor Seeder, kes lubas eile päeval, et tutvub Simsoni elukaaslasega seotud uudisega ja kujundab oma seisukoha, kuid päeva lõppedes väitis, et pole uudist ikka veel lugenud.

https://pluss.postimees.ee/4328117/sims ... 1511776553

[Kapten Trumm]

No tõsise alternatiivi olemasolul (nt tehas asub Tallinna piiril ja kõrval on tohutud võimalused) oleks töölised lihtsalt sülitades sealt lahkunud ja praegu trellide taga istuv juhtkond oleks ise seal seakeresid oma valgete käekestega lõikunud. Et inimesed võitlevad samal kohal oma õiguste eest, näitab lihtsalt, et töökoht on küllalt kallis, et seda jama tegema hakata. Toimiv tööjõuturg reguleeriks taolisi jamasid hoopis tõhusamalt - kes ei püsi palgakonkurentsis, on ühel hetkel rajalt maas.

Selle Rakvere asja juures on positiivne, et lontkõrvalistele murumütsiga aborigeenidele hakkab kohale jõudma, at ametiühingul võib ka mingi otstarve olla ja see ei ole nõukaigand. Mäletate, kunagi juhtis Siim Kallas meil ametiühinguid .

Noh, tegelikult omasid Rakvere vabrikut kunagi ju eestlased, mingit edulugu paraku ei sündinud.
See vääriks laua uuringut, mis põhjustel sattusid siinsed 1990ndate lipulaevad ühel päeval soomlastele.
Ju siis välismaa kapitalistid olid edukamad, et tehas neile nüüd kuulub.
Soome tüüpi ametiühingutamist meile võib muidugi soovida eriti paha inimene, sest eks soomlased tea ise paremini, mis väljavaated neil seeläbi kadunud on.
Meie aga paraku peame püsima konkurentsis ja sellel reel kaua ei püsi, kui tekib (on juba tekkimas) masu eelne olukord, kus tööline enam korralikult tööd teha ei viitsinud ja palgatõus (et üldse keegi tööd teeks) ületas suure kaarega toodangu tõusu. Sellist sotsialismi taluvad ettevõtjad lühikest aega, järgneb loobumine (kas enam ei osteta või enam ei suuda teha) ja sellele järgneb masu, kus suured hulgad rahvast koju jalga puhkama satuvad. Tavaliselt ühel hetkel lõpeb ostja valmidus järjest kallinevat (ja pahatihti allakäiva kvaliteedi ja teenindusega) toodet osta.

Vähemalt Soome tööandjad seal valitsevat seisu väga ei kiida. Seepärast siia ronitigi, et Soomes oli liiga kallis midagi toota. Eestlased tegid odavamalt ja mölisesid vähem.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Ei jõua kohe imestada, kuidas foorumi üldiselt rahvuskonservatiivne seltskond on antud teemas võlutud neobolshevismi ideedest..
..
Anne Mere't siin sõimata pole ka mõtet, sest kapitalistlikus majanduses täidabki tegevjuhtkond omaniku tahet. Ehk kui omanik ütleb, et teie majandustulemus ei rahulda, siis kulusid tõstev (st palka tõstev) juhtkond saab lihtsalt kinga ja asendatakse sellega, kes kuulekas on..

Trumm on selles "rakvereteemas" nüüdseks juba 2 x tarvitanud minu arust suht ebaõnnestunult toda "uusmarksismi" mõistet..
Minu arvates jõuab Trumm tõele tsipa lähemale, kui ta võtab kasutusele hoopis raffusvahelist plutokraatiat vaenava natsionaalSOTSIALISMi mõiste

Annemeret on aga kindlasti mõtet sõimata..
Sellised võõramaise isanda teenistuses oma raffuskaaslasi peedistavad kupjad peale põlguse midagi muud ei väärigi.. Eriti naeruväärne oli, kus paari organiseerimata streikija vastu vabariigi kõige ülemakstum(-ja võõramaine) advokaadibüroo mängu toodi - umbes nagu haubitsast varblase pihta kõmmutamine
Selline käitumine kõneleb nii pugejalikust ülipüüdlikusest võõramaiste omanike ees kui ka üldisest paanikalähedasest seisundist.. Niiet, head kaasfoorumlased - tuld "annemere"-de pihta

[toomas tyrk]

Kuskil miskis teemas Trumm väitis, et ta on ka ettevõtja, või midagi sihukest. Pärast sellise teksti läbilugemist kahtlen sügavalt. Või siis ka seda "Eesti tüüpi"?

Trumm, kas sa tead mis on ekspluateerimine? Seekord võtaks isegi ilma igasugu vana- ja uusbolševistliku taustata?

Tööjõud on üks resurss, mis ettevõtjal on. Üks olulisemaid muuseas. Koos hoonete ja masinate ja mille kõige muuta, milleta hakkama ei saa. Seda resurssi peab ettevõtja ka heaperemehelikult käitlema. Käigus hoidma. Ning selleks oma mehhanisme omama.

Kas sa masinaid lased ka 10 aastat jutti töötada, ilma hoolduseta ning remondita, vajadusel uuendusteta?

Aga inimestel 10 aastat töötada ilma neil palka tõstmata? Ventilatsiooni ehitamata, kui nad seda küsivad?

Et kui see palk ei rahulda - mingu otsigu parem?

Sõjanduse juurde tagasi tulles, siis räägitakse, et halb rahu on parem kui hea sõda. Ettevõtluses on streik sõda. Kui ettevõtja laseb oma ettevõttes asjal sõjaks minna, siis on ta ikka üks väga vilets ettevõtja.

Ametiühingutega või ilma - see on pigem maitse küsimus. Panen siinkohal veel ühe raamatusoovituse. B. Traven. "Puuvillanoppijad". Kunagi ilmus XX sajandi romaani sarjas. Peaks senini olema kergesti kättesaadav. Seal herr Traven kirjeldab oma seiklusi ühes Ladina-Ameerika riigis, muuhulgas streiki Ladina-Ameerika moodi. Päris õpetlik. See oleks hea näide, kuidas ilma ametiühinguta töötuli lahendada (kuigi - kui ma hästi meelde tuletan, siis sealt käis ka mingi ametiühingu tegelane vist läbi...).

Nii et see rohkem kultuuriruumi küsimus - kuidas töösuhteid organiseerida. Ladina-Ameerika moodi, või Põhja-Euroopa moodi.

[Kriku]

No tõsise alternatiivi olemasolul (nt tehas asub Tallinna piiril ja kõrval on tohutud võimalused) oleks töölised lihtsalt sülitades sealt lahkunud ja praegu trellide taga istuv juhtkond oleks ise seal seakeresid oma valgete käekestega lõikunud. Et inimesed võitlevad samal kohal oma õiguste eest, näitab lihtsalt, et töökoht on küllalt kallis, et seda jama tegema hakata.

See protsess on dünaamiline. Alternatiive eile ei olnud, nüüd on. Praegu on mõtet võidelda seal vabriku piires, homme võib-olla enam mitte. Mida aasta edasi, seda suuremaks käriseb palgalõhe ja alternatiivid muutuvad odavamaks. 10 aastat on väga pikk aeg sama palgaga elada.

[Kriku]

PM on feissanud:

Kadri Simson on olnud väga tugev majandus- ja taristuminister. Ta on teinud oma tööd alati professionaalselt, ausalt ja täie pühendumusega. Tema alusetu seostamine antud kahtlustusega oleks ründamine läbi eraelu. See on alatu ning poliitilisse kultuuri sobimatu. Toetan igati Kadri Simsoni jätkamist valitsuse liikmena.

Mis sealt muud oodata oligi.

[2korda2]

Päris õpetlik kuidas läbi järjekordsete veendunud oletuste on saanud faktiks, et Rakveres pole 10 aastat palka tõstetud (nii mõnegi väljendusviisi järgi mitte ühelgi reatöötajal).
Ehk on hoopis nii: 10 aastat tagasi (buumi aeg, mäletate ikka?) jõulude/jaanipäeva eel rämedate ületundide ja tükitöö lisatasude tulemusena saadud ühekordne summa ületab 2017 aastaks luuslanki lööma hakanud tegelasele garanteeritud miinimumi.
Ehk on hoopis nii, et aastal 2007 maksti töötajatele rämedalt peale, et nood ei läheks ehitajaks?
Ehk on töölepingus kirjas, mis tingimustel palka tõstetakse (näiteks: palgatase jääb alla tööstuse ametipalga keskmise taseme; tööviljakuse kasv X% vms) ja mõni tegelane pole suutnud juba 10 aastat üle joone saada?
Võimalusi on päris mitmeid.
Silmaringi tarvis uurige, millised on tüüpiliselt näiteks Saksamaa AÜ-de nõudmised palgakasvu osas ja millised on tüüpiliselt saavutatud kokkulepped. Tüüpilised kokkulepped on "palgakasv ühekohalise % jagu". Siin tahavad tegelased "homsest topelt" saada.
Sellel vorstil on kohe päris kindlasti 2 otsa.

[Kapten Trumm]

Kuskil miskis teemas Trumm väitis, et ta on ka ettevõtja, või midagi sihukest. Pärast sellise teksti läbilugemist kahtlen sügavalt. Või siis ka seda "Eesti tüüpi"?
Trumm, kas sa tead mis on ekspluateerimine? Seekord võtaks isegi ilma igasugu vana- ja uusbolševistliku taustata?
Tööjõud on üks resurss, mis ettevõtjal on. Üks olulisemaid muuseas. Koos hoonete ja masinate ja mille kõige muuta, milleta hakkama ei saa. Seda resurssi peab ettevõtja ka heaperemehelikult käitlema. Käigus hoidma. Ning selleks oma mehhanisme omama.
Kas sa masinaid lased ka 10 aastat jutti töötada, ilma hoolduseta ning remondita, vajadusel uuendusteta?

Ma olen viimane 16 aastat oma elust olnud tööandja, erinevale arvule inimestele. Nii ja naasuguses majandusseisus.
Olen ka 50 inimese ees olnud, et öelda, et palgapäev seekord lükkub 2 nädalat edasi - ja töö jätkus.
Jah, loomulikult, kui raha on normaalselt, siis mõistlik ettevõtja ei lase oma kaadril laiali joosta.
Ladina kommete austajaks end ei pea, pigem leebe ja vastutulelik. Minu töötajad on reeglina pika staažiga, sest naljalt ei loobu kelleski.
Aga on ka kogemusi siis, kui raha lihtsalt pole, ei ole selles rollis kuigi meeldiv olla. Ja siis pole midagi teha, tehke mida soovite.
Tegelikult on ettevõtja kõige tähtsam ressurss tema kapital. Kui kapitali kulub rohkem kui tagasi tuleb, siis kahtlen, et keegi palka tõstab (isegi taoliste üllaste eesmärkidega kui töötajate hoidmine).

[Kapten Trumm]

Päris õpetlik kuidas läbi järjekordsete veendunud oletuste on saanud faktiks, et Rakveres pole 10 aastat palka tõstetud (nii mõnegi väljendusviisi järgi mitte ühelgi reatöötajal).
Ehk on hoopis nii: 10 aastat tagasi (buumi aeg, mäletate ikka?) jõulude/jaanipäeva eel rämedate ületundide ja tükitöö lisatasude tulemusena saadud ühekordne summa ületab 2017 aastaks luuslanki lööma hakanud tegelasele garanteeritud miinimumi.
Ehk on hoopis nii, et aastal 2007 maksti töötajatele rämedalt peale, et nood ei läheks ehitajaks?
Ehk on töölepingus kirjas, mis tingimustel palka tõstetakse (näiteks: palgatase jääb alla tööstuse ametipalga keskmise taseme; tööviljakuse kasv X% vms) ja mõni tegelane pole suutnud juba 10 aastat üle joone saada? Võimalusi on päris mitmeid. Silmaringi tarvis uurige, millised on tüüpiliselt näiteks Saksamaa AÜ-de nõudmised palgakasvu osas ja millised on tüüpiliselt saavutatud kokkulepped. Tüüpilised kokkulepped on "palgakasv ühekohalise % jagu". Siin tahavad tegelased "homsest topelt" saada.
Sellel vorstil on kohe päris kindlasti 2 otsa.

Taevas tänatud, polegi ainus, kel vähe realistlikum nägemus asjast.
Muidugi absoluutskaalal 750 eurot (sedasi on meelde jäänud) on seasoolikate laskmise eest natuke vähe täismehele.
2007. a (st buumi ajal) oli töölisele 11-12 tuhat krooni kuus igati normaalne palk. 2009 kärbiti nii mõneski kohas seda poole võrra.
Teisalt muidugi me ei tea, mis oli ka inimeste koormus (on teada, et Rakvere harrastab välismaalt liha ja lihalaadse jama sisse ostmist tapmise asemel).
Ja noh, toidutööstuses taolised palgad ongi. Tihti seepärast, et seal töötavad üle keskea naised, kes väga häälekalt ei nõua kah.

Mis kivi võiks HKScani juhtkonna suunas visata - et harige oma töölisi ettevõtte majandusasjus. Siis ei tule ka taolisi ebareaalseid nõudmisi.
Mõistlik palgasoov nt +10% saadakse täna üldiselt rahuldatud. Eriti kui töölisel on selge ettekujutus, mida tema ka paremini teeks.

40 km kaugusel Tallinnast oli mõni kuu tagasi 700 eurot kuus töölisele täiesti reaalne palk. Selle palga sisse kuulus suvel palavaga muru niitmine ning vajadusel küla solgipumplas rikke korral vööst saati (ok vastav outfit oli ikka seljas) sõna otseses mõttes sita sisse ronimine. Põhineb täiesti reaalsel näitel.

[Kriku]

Päris õpetlik kuidas läbi järjekordsete veendunud oletuste on saanud faktiks, et Rakveres pole 10 aastat palka tõstetud (nii mõnegi väljendusviisi järgi mitte ühelgi reatöötajal).

Ma viitasin ülal Anne Mere tsitaadile, kus ei välistata, et mingil osal töötajaist pole 10 aastat palka tõstetud.

[toomas tyrk]

Tegelikult on ettevõtja kõige tähtsam ressurss tema kapital. Kui kapitali kulub rohkem kui tagasi tuleb, siis kahtlen, et keegi palka tõstab (isegi taoliste üllaste eesmärkidega kui töötajate hoidmine).

Kui nüüd sõnadega mängima hakata, siis kapitalisti kõige tähtsam ressurss on kapital. Ettevõtjal ikka tema ettevõte

Raha on üks ressurssidest, millega ettevõtte juhtimisel arvestama peab. Loomulikult tuleb negatiivse rahavoo juures mingid muudatused ette võtta. Aga samuti tuleb seda teha negatiivse tööjõu voo puhul. Ja kui mõlemad on negatiivsed, siis on ikka midagi väga fundamentaalset vale. Ja ilmselt läheb ettevõte likvideerimisele, kui uut business plänni ei tule...

Mis aga puutub 10 aastat tagasi olnud buumi ja tänast päeva, siis Eesti GDP ületas kusagil eelmise aasta lõpus / selle alguses selle buumiaegse taseme. Ning kasv jätkub.

Nii et kui täna ettevõtjal ei ole ka täna võimalik oma töötajale maksta kõrgemat palka kui buumi ajal, siis on ka temal põhjust oma business plänni lähemalt uurida...

[Kapten Trumm]

Minuteada pole Rakvere majandusseis praegu just kiita (ja pole ka lähiminevikus olnud).
Teisalt 2korda2 tõi välja hea pointi - 10 aastat pole palka tõstetud või masu ajal palka ei kärbitud, kumb oli?
2007 maksta töölisele 11-12 tuhat krooni brutos (750 eurot võrdub ju 11 700 krooniga) oli päris toimiv palk.
Mina maksin tollal töölistele ikka neljakohalist - 8-9 tuhat, kaadri voolavus oli null. Töölised teadsid, et selle eest said ka kell viis koju ja igal juhul saavad selle raha.
Ehitusel jne oleks saanud rohkem, aga tööpäevad 12-14 tundi pikad, töö välioludes jne.

[Kriku]

Palganumbri puhul on jutt ju nominaalist, st. inflatsiooni arvestamata. Kui 10 aastat ei ole palka tõstetud, tähendab see, et reaalsissetulek, mida GDP-ga võrrelda, on oluliselt väiksem kui 10 aastat tagasi. GDP-d ei peaks sellise võrdluse puhul ka muidugi nominaalina arvestama.

[Roamless]

Ühesõnaga mingi segasevõitu jutt, mida asjaosalised ei pruugi üht moodi mäletada ja millest üpris kindlasti ei saanud kõik ühtmoodi aru. Igatahes mitte lepingukohane teavitus.

Üldiselt peaks koosolekud ju protokollitud ka olema, sealt võiks ju ka järele vaadata - aga vaevalt et see kedagi targemaks teeks.

Eilses "Pealtnägijas" oli korralik teema käsitlus. Rääkisid Eesti poolel osalised, Lehmann mingit uut kommentaari anda ei soovinud ja samuti teatas Gemalto, et Eesti ametiasutustega suhtleb nüüd uus mees. Ju siis polnud "majanduslikult eriti kasulik" asuda riigiametnikke otse valetamises süüdistama, eriti kui endal tõendeid vähe või tõendid suisa puuduvad.

Prokuratuuri andmetel importis Perniö Liha oma toodangust jaanuaris-märtsis 2015 ligikaudu 47 000kg välismaist sealiha. Samal ajal veendunud Perniö Liha oma veebisaidil, et kogu liha, mida ta kasutas, oli Soomest ja ettevõtte tootepakendil oli päritolu märk. Välismaise liha kasutamine ilmnes Salo toiduinspektsioonis.

Pole midagi uut siin päikese all, Eestis samasugune skandaal "Mulgi Õunaga", mis müüs poes suhteliselt kalli hinnaga "kuldreneti" nime all mingeid suvalisi ja jumal teab kust pärit ubinaid ala Poola või Leedu. Reklaamiti muidugi kodumaiste keemivabade õuntena. Sai isegi ostetud, kuigi kallimad, kui tavalised aga mõtlesin, et vähemalt hea keemiavaba kodumaine toode, kuid, nagu hiljem selgus, oh seda püha naiivsust.