Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

[Kurjam]

Kurjam,
teeme nii, et orjapalga teemal võid sõna võtta hetkest, mil oled olnud vähemalt aasta vähemalt kümnele töötajale tööandjaks ja/või oskad detailselt kokku panna ühe keskmise ettevõtte personali puudutava kulumudeli. Mind näiteks huvitab kas sa oskad hinnata, mis maksab ettevõttele 10 töötajaga kahes vahetuses "800EUR kätte" kokku. Aasta peale. Jätame siinjuures koolitus, lubade, meditsiini jms kulud kõrvale. Ainult palgafond.

Mul on jälle ettepanek, et need kes siin seletavad tavalistest keskmistest palkadest töötaks enne vähemalt aasta sellessamas tapamajas sama krohvitud tädi emaliku juhtimise all. Saaks ka eduraportööride klantspildi kõrval ka tegelikust elust aimu.

[Kapten Trumm]

T.Lipponen & Pojad" sarnased surmakünad sõidavadki viina- või SPAreise. Jällegi lennundusega võrreldes - täpselt samamoodi pannakse kõige hullemad ja odavamad rondid tsarterreise tegema. Egiptusesse puhkama sõitja kannatab 6 tundi lennujaamas passimist ära. Võib-olla iriseb natuke lõustaraamatus. Liinilennukiga selliseid plaaniväliseid hooldusi tehes hakkab asi üsna kiiresti rahakoti peale käima. Seepärast ostavad ka odavlennufirmad suurel kiirusel ja hulgakaupa uusi lennukeid ning kui bussiettevõtjal (suurel või väikesel, vahet pole) on kindel sissetulek, ostab ta uue masina, sest ei saa seisuaegedega riskida.

Härrased, millal te küll viimati Tallinna bussijaamas viibisite......?
Seal julgesti 2/3 busse ongi miljuunakilomeetrised "surmakünad".
Pilti rikuvad enamasti Tartu ja Riia liinide kallid ja uued bussid.

Soomes ei toimi sõnulseletamatud asjad. Majandusseadused on universaalsed. Kui kolkaliini kannatab sõita uue bussiga (mis tänu Soome "progressiivsele" sõidukite maksustamisele on kallim osta kui Eestis) ja maksta bussijuhile 10+ eurot tunnis, siis on põhjus
a) kallimates piletihindades ja/või
b) suuremas reisijatearvus (mereäärne ala Soomes asutab enamik Soome elanikest, seal asuvad üldiselt ka eestlased) ja/või
c) suuremates dotatsioonides.

Et uus buss tasub seepärast ära, et ei teki seisakuid, on suuresti jamajutt. Igas bussifirmas on alati seks puhuks seina ääres mõni toimiv tagavarabuss, mis saadetakse välja siis, kui liinile mõni buss ei saa minna või tekib liinil tõrge (nt avarii). Ka uute bussidega sõitjatel on see olemas. Lennukid on siia vähesobiv näide. Bussindus käib ikka kõvasti lõdvemate reeglitega, põhimõtteliselt ei keela sul keegi tagavara korras sõita liinile ja 1984. a Ikarus 256-ga, mille Euro näitaja on vist miinus viis.

Kes tahab rääkida, et uue bussiga on sõidukilomeeter palju odavam ja see tõendabki soomlaste sõnulseletamatut bussitamist, siis küsin nagu Herem - näidake matemaatikat. Seepärast meil "miljuunakilomeetristega" sõidetaksegi, et uute busside sõidukilomeeter on (remondikulu kõvasti ületava kapitalikulu pärast) tunduvalt kallim ja bussifirma sissetulek (piletimüük + dotatsioon) ei luba sellist priiskamist teha. Erandi moodustavad siin üksikud magistraalliinid, kus sõitjaid jagub paljudele ja konkurents käib selle peale, kes pakub tagumiku massaaži ja külma kokteili, seal tõesti 20 aastat vana arktilise Scania rondiga pinnal ei püsi (kus kütet sulgeda ei saagi ja ükski aken ei avane - polaarjoone taga pole ju vaja).

Edit: üks nope veel. Ärge palun väga panustage sellele, et uued bussid võtavad hirmvähe diislit ja see muudab selle tasuvaks. Praeguse aja suured bussid võtavad diislit samapalju kui need punavalged Ikarused, millega lapsena sõidetud sai.

[Kapten Trumm]

Mul on jälle ettepanek, et need kes siin seletavad tavalistest keskmistest palkadest töötaks enne vähemalt aasta sellessamas tapamajas sama krohvitud tädi emaliku juhtimise all. Saaks ka eduraportööride klantspildi kõrval ka tegelikust elust aimu.

Seal ei sunni keegi relva ähvardusel annemere alluvuses töötama. Kui aga inimesed ei viitsi õppida (et töötada paremini makstud kohtadel), siis on tõesti, oma mure.
Haridus on Eestis täiesti tasuta ja õppimisvõimalused väga paindlikud. Julgen seda öelda, sest olen selle raja ise läbi käinud. Alustades joodikute seltskonnas ehitusel töötamisest rubla ajal.

Ei mingeid eduraporteid, igamees on oma õnne sepp, juhuks kui pole seda veel taibatud. Sestap soovitan soojalt, pange oma lapsed suveks mustale lihttööle juba kooli ajal, kaob igaveseks ajaks tahtmine taolisest tööst end elatada ja õppimise motti lisandub küllaga.

[toomas tyrk]

Trumm, kas sa ise vorsti sööd? Või liha?

Ja kui sööd, kas sa ostad selle siis poest või tapad ise kodus?

Nagu näha on sulle kama, kuidas see toit sinna poodi saab?

[Kapten Trumm]

Aga sa piima jood? Jogurtit sööd?
Seda möksivad valgetes kitlites tädid kuskil X piimatööstuses on täpselt sama väiksepalgalised.
Kui sa veel teaksid, kui vähe palka saavad koristajad, kes sinu büroohoones öösiti koristavad.
Jätad tööle tulemata?

[toomas tyrk]

BTW - piima ma ei joo. Aga mitte selle pärast, et jogurtitädid vähe palka saavad. Võiv-olla nad saaks rohkem, kui ma ka piima jooks.

Koristajatädide osas sa eksid. Puhastusfirmades on palgad ikka tugevalt üle miinimumi.

Aga minu point oli selles, et sa üritad kogu aeg aia asemel rääkida aiaaugust. Küsimus pole selles, mis tööd me oma lastele tahaksime, vaid selles, kuidas inimestele vajalikku tööd tegevad inimesed selle eest ka õiglast palka saaksid. Või vähemalt nii palju, et nad ise ka rahul oleks. Mitte ei hakkaks streikima selle pärast.

Nagu kõrval teemas lgp Fucs ilusti numbriliselt ka ära näitas - jutt, et neile rohkem maksta ei saagi, ei päde...

[Kapten Trumm]

Misasi see õiglane palk on? Mida töötegija ise tahaks? Mida sama töö eest Soomes saadakse?
Eestis on tööstustöölisele peale väikseid ümberkorraldusi võimalik maksta ehk keskmist palka (1200-1300 bruto). Sama käib ilmselt ka HKS kohta.
Rohkemaks vaevalt et võhma jagub.

Koristajatädide osas sa eksid. Puhastusfirmades on palgad ikka tugevalt üle miinimumi.

See on kahjuks selline valdkond, mida peab ise natuke omal nahal kogema. Muidu läheb asi lihtsalt neobolshevistlikuks miitinguks ära.
Noh näiteks kui palju on reaalne nipsti palka tõsta ja kusmaal jookseb piir, kus tuleb "äriplaan üle vaadata" ehk enamik töötajatest tööta jätta.
Kindlasti pole see valulävi nii kõrgel, nagu arvama kiputakse, enamik tööandjaid käristab hädaga välja ehk 10% aastas.
Ja struktuursed muudatused, mis võimaldaks elada nagu Soomes, võtavad siin terve inimpõlve.

[toomas tyrk]

Õiglane palk on see, milles töötegija ja tööandja omavahel kokku leppida suudavad. Mõlemal on siin omad piirid ees. Aga selge on ka see, et töötaja palk ei saa olla lihtsalt üks fikseeritud number, mis kunagi ammu kokku on lepitud. Ja kõik.

On olemas selline asi nagu inflatsioon, mis seda palka sööb. Arvuta 10 aasta inflatsioon ja vaata kui palju töötaja reaalpalk on vähenenud 10 aasta jooksul, kui tal sel ajal ühtegi palgatõusu pole olnud.

Mingi keskmise järgi hakata ütlema, et nii peabki olema - see ei päde. Palgad on ka dünaamikas. kuigi see sulle ettevõtjane ehk ei meeldi - nii kuidas ühiskonna rikkus kasvab - kasvavad ka palgad. Tallinnas paned pidurit - siis on lihtne. Töötaja tõmbab juba mõne aasta pärast lesta ning leiab selle tööandja, kes oskab suuremat palka maksta. Tallinnast kaugemal on see ehk keerulisem, aga ka seal elu kallineb. Ja palkasid tuleb tõsta.

Et see tõus oleks õiglane - selleks tulebki omavahel läbi rääkida ning valida paras tõus. Et ettevõtja suudaks maksta ning töötaja rahul oleks. Mitte panna tuima kuni ühel päeval töötajad mässama hakkavad ning nõuavad su käest 2 x suuremat palka...

[Kapten Trumm]

Tekib küsimus, et kus need töölised siis seal 10 aastat olid. Äkki nad olid siiski rahul?
Ettevõtja ei pea käima nagu jõuluvana igal aastal pakkumas, et palju siis palgatõusu soovime? Ah 20% ei sobi? OK, teeme siis 32%, rahul?
Kui HKS-i aruannetes jookseks läbi 10 milkut kasumit iga aasta, siis võiks veel sellist "dünaamilist protsessi" proovida, aga tänases seisus seda pole ega tule.

Natuke järele mõeldes saan aru küll, miks 10a see asi seal vindus.
Õhus rippus lihtsalt võimalus, et tapamaja pannaksegi kinni ja see asendub liha sisseostmisega nt Poolast.
Võib aru saada, et teatud samme selleks juba tehtigi.
Kuskil 2012 aastal (tollases majandusolukorras) võis see olla ehmatav perspektiiv, täna (kus meedia kangutab pidevalt teemat über palkadest ja majandusbuumist) enam mitte.
Seepärast tuldi ka seda 10a palgatõusu korraga küsima.

Kui aga rääkida läbirääkimistest ja kokkuleppest, siis töötajate kaotamise perspektiiviga tööandja on alati valmis läbi rääkima.
Raskevõitu on muidugi kahekordset kohese palgatõusu soovi tõsiseltvõetavaks läbirääkimiseks pidada.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Misasi see õiglane palk on?

Sul näikse üldse suht nallakas arusaam sest õiglusest..
Et kui ühel pool on paar organisaarimata streikijat, kes on väsind roppraskest tööst keffades tingimusis + kümneaastasest mittepalgatõusust, siis sind see ei häiri..
Ja kui teiselt poolt tuleb nüüd soomeomanikest ülemakstud kohalik suuvooder, kes nende kahe kärbse pihta tellib üüberkalli SORAINENi "raskekahurväetule", siis ka see on sinu õiglustundele täiesti Ok..

No nallakas on see sinu arusaam õiglusest ühiskonnas, kpt Trumm

[toomas tyrk]

Rakvere tehase aruandeid vaata kõrvalt teemast.

Soomes peetakse selliseid läbirääkimis just nimelt igal aastal. Eelarve aasta lõpul, järgmise aasta eelarve koostamisel. Peetaksegi ametiühingute esindajate ning ettevõtte juhtkonna vahel.

Eestis sellist asja eriti kombeks pole, kuna meil on ka ametiühingud rohkem sellised "metsasanitarid". Murravad seal, kus ettevõtja asjad ikka täiesti käest ära lasevad. Nagu Rakveres juhtus.

Muidu aga ettevõtjad on sunnitud palkasid tõstma selle pärast, ette töötajad ära ei läheks. Läbirääkimis peetakse individuaalselt. Ja enamasti töövõtja initsiatiivil, et kuule, ma sain sellise pakkumise ning nüüd lähen. Siis leitakse kohe raha. Kui meest vaja on.

BTW - lugesin siin suvel mingeid artikleid IT meeste palkade teemal. Seal HR-i inimesed rääkisid, et IT töötajate palgad tuleb üle vaadata ning vajadusel korrigeerida isegi 2 x aastas. Sest Eesti IT turg jälle kihiseb...

[Kapten Trumm]

Borja:

Kui kümneaastasest mittepalgatõusust ja roppraskest tööst väsinud seltskond viskab noad nurka ja nõuab korrapealt kahekordset palgatõusu, siis õiglusega on siin mõlemalt poolt ikka vähe pistmist.
Samavähe pistmist on sel reaalsusega.

Kui sa Borja oleks pataljoniülem ja su 1000 mehesest kambast on 5-6 nt kaadri seersanti, kes kirjutavad su kohta kaebusi peastaapi ja kõigutavad isikkoosseisu hulgas su autoriteeti igakülgselt, siis ilmselt vastaksid sa ka "raskekahurväe täie tulejõuga". Küsimus pole ju selles 5-6 mehes, vaid selles, et ülejäänu 994 meest vaos püsiksid ja sinu enda autoriteedis selle 994 ees.

[Z03]

Haridus on Eestis täiesti tasuta ja õppimisvõimalused väga paindlikud. Julgen seda öelda, sest olen selle raja ise läbi käinud. Alustades joodikute seltskonnas ehitusel töötamisest rubla ajal.
Ei mingeid eduraporteid, igamees on oma õnne sepp, juhuks kui pole seda veel taibatud. Sestap soovitan soojalt, pange oma lapsed suveks mustale lihttööle juba kooli ajal, kaob igaveseks ajaks tahtmine taolisest tööst end elatada ja õppimise motti lisandub küllaga.

Kõrgharidus on paar viimast aastat tõesti olnud tasuta. 90ndatel haridus tasuta ei olnud. Siis võeti kõrvuti tasuta üliõpilastega vastu hulk "tasulisi". Mäletan, et minu kursusel oli 12 tasuta kohta (millel õnnestus ka minul õppida), aga lisaks võeti ca 2x rohkem tasulisi üliõpilasi, kes maksid semestris 16-18 000 krooni õppemaksu. Minul ei oleks olnud seda raha kusagilt võtta. Juba õppimine ise oli kulukas, sest pidi maksma peavarju, söögi, õpikute, paljunduste jms eest. Mis tähendas, et ülikooli ajal pidi ka tööl käima. Ülikooli kõrvalt töötamine tähendab, et õppimiseks väga aega ei jää. Üldse arvan, et tasuline haridus on ebaeetiline. Ei ole pidanud kunagi oma hariduse eest maksma ja ei kavatse ka. Haridus on inimõigus, mitte eliidi meelelahutus. Kuna pikka aega on peetud haridust eliidi eelisõiguseks, on see tinginud ühelt poolt 30 000 mittetöötavat ja -õppivat noort ning teisalt haridusmigratsiooni.

Lihtsa musta tööga on selline lugu, et sealt ühiskonnaklassist on raske välja pääseda. Töölisklassist pääsed välja ainult hariduse abil (sotsiaalne stratifikatsioon), aga ka see ei kehti enam, sest Eestis ei sõltu haridusest töökoht ega amet (keskharidusega ministrid). Ja mida aeg edasi, seda vähemaks lihttööd nagunii jääb.

Hetkel on maal probleem, et lapsi ei ole majanduslikel põhjustel võimalik saata isegi kutsekoolidesse õppima. Haridus ei ole tasuta, sest maksma peab bussi- või rongisõidu, ühiselamukoha, õppevahendite, toidu, riiete jms eest. Odavam on lasta lapsel kodukohas gümnaasium ära lõpetada. Tööle ju ka alaealisi ei võeta. Peale gümnaasiumi aga edasiõppimiseks enam raha ei ole. Üldiselt on seis nutune. Linnas, eriti Tallinnas elades seda ei hooma. Ei ole igaüks oma õnne sepp, ei ole. Väga palju sõltub sotsiaalsest, majanduslikust, hariduslikust jm keskkonnast, kuhu laps sünnib. Ja ka asukohast, nagu kinnisvara puhul.

[Z03]

Kui sa Borja oleks pataljoniülem ja su 1000 mehesest kambast on 5-6 nt kaadri seersanti, kes kirjutavad su kohta kaebusi peastaapi ja kõigutavad isikkoosseisu hulgas su autoriteeti igakülgselt, siis ilmselt vastaksid sa ka "raskekahurväe täie tulejõuga". Küsimus pole ju selles 5-6 mehes, vaid selles, et ülejäänu 994 meest vaos püsiksid ja sinu enda autoriteedis selle 994 ees.

Ma nüüd konkreetselt Borja kohta ei oskaks vastata, kuidas ta selles olukorras reageeriks, aga väga mugav on olukord, kui juht võib kõike teha, sigatseda kuidas hing ihaldab, aga kõik on vait ja midagi ei muutu. Alati leidub inimesi, kes leiavad endas piisavalt julgust või ka kodanikujulgust, et jamale vastu hakata. Nagu juhtus Rakvere Lihakombinaadis. Ega vaimselt vabaks saamine ongi vaevaline protsess. Töökohast saab muidugi vabaks enam-vähem kindlasti.

[Kriku]

Kõrgharidus on paar viimast aastat tõesti olnud tasuta. 90ndatel haridus tasuta ei olnud. Siis võeti kõrvuti tasuta üliõpilastega vastu hulk "tasulisi".

Mulle on alati arusaamatuks jäänud, miks peaks kõrgharidus kõikidele soovijatele tasuta olema. Süsteem, milles tasuta on kõrgharidus kas mingile kindlale arvule parematele või veel parem neile, kelle tulemused lävendi ületavad, ühtib minu isikliku arusaamaga õiglustundest. Kui siin juba õigluse üle arutamiseks läks.

Üldse arvan, et tasuline haridus on ebaeetiline. Ei ole pidanud kunagi oma hariduse eest maksma ja ei kavatse ka. Haridus on inimõigus, mitte eliidi meelelahutus.

Ei ole üldse nõus. Kõrgharidus kindlasti ei ole inimõigus. Ülikoolis õppigu ikka need, kelle võimed ja motivatsioon seda õigustavad.

Eestis ei sõltu haridusest töökoht ega amet (keskharidusega ministrid).

Muidugi sõltub. Minister on halb näide, sest on poliitiline ametikoht, mis täidetakse valimiste teel ja peegeldab valijate eelistusi ja suhtumisi, mitte midagi muud.