Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

[Kapten Trumm]

Kui olukord oli väljakannatamatu ja juhtkond ignoreerib, siis oli aeg teha oma ametühing ära juba 5 aastat tagasi. Istuda viisakalt laua taha ja mingi variandi oleks kindlasti välja mõelnud.
See kindlasti pole ei õiglane ega õige, visata riistad nurka ja nõuda kahekordset palgatõusu. Sellised reaalsusest kaugele triivinud nõudmised ja nende esitamise viis lihtsalt ei viita organiseerijate erilisele vaimuannile. Et tööandja reageeris nagu reageeris - no peab ta siis ootama, kuniks 1000 ülejäänud aktsiooniga ühinevad?

[2korda2]

mis maksab ettevõttele 10 töötajaga kahes vahetuses "800EUR kätte" kokku. Aasta peale. Jätame siinjuures koolitus, lubade, meditsiini jms kulud kõrvale. Ainult palgafond.

10 töötajat vahetuses või 10 töötajat kahes vahetuses?
13260 eur (10 töötasu)
26520 eur (20 töötasu)

Selle õnge langeb vähemalt 95+% - võetakse palgakalkulaator ja niuhti. Inimestel on õigus puhata ka - puhkusereservi osa katmata.
Just sedasi kuluartikleid unustades võibki tekkida tunne, et makstakse vaid "orjatöö palka". Selliseid üksikuid kuluartikleid on aga päris mitu. Toidutööstuses veel mitu tükki rohkem.
---
Haridus.
See "tasuta" muudatus tekitas ülikoolidele terve rea (finantsilisi) probleeme. Olid õppekavad, mille MA tasemel oli palju huvilisi kel viimasest kraadist õige mitu aega möödas. Tüüpiliselt spetsialisti tasemel inimesed, kes soovisid end täiendada. Nad olid valmis maksma. See võimalus likvideeriti.
Tasuta kohtadega olen absoluutselt päri - kõige võimekamad peavad saama õppida sõltumata nende rahalisest võimekusest. Sisuliselt võiks riik siin tööandjatelt uurida kui suur tegelikult on vastava taseme+eriala spetsialistide vajadus ja siis sellest tuletada tasuta kohtade arvu. Pole mõtet riigi kulul koolitada (isegi väga võimekaid) inimesi erialadele, kus nõudlus tegelikult puudub. Inglise 16. sajandi kirjandus võib mõne noore küll pöördesse ajada aga kui reaalselt turul sellele nõudlust pole, siis ei tohiks riigi raha sellisele asjale kulutada.
Väike erand on fundamentaalteadused - nende nõudlus peaks tekkima kõrgkoolide enda poolt.

[Kriku]

Sisuliselt võiks riik siin tööandjatelt uurida kui suur tegelikult on vastava taseme+eriala spetsialistide vajadus ja siis sellest tuletada tasuta kohtade arvu.

See on plaanimajandus - minu arust on elu näidanud, et sellist põhjendatud arvu ei suuda keegi välja käia. See on ainult suurusjärgu tasemel võimalik.

Teiseks, aastad pole vennad ja mingil aastal võib mingile erialale pürgida palju rohkem võimekaid inimesi kui mõnel teisel. Mistõttu lävendisüsteem on IMHO parem.

[Z03]

Mulle on alati arusaamatuks jäänud, miks peaks kõrgharidus kõikidele soovijatele tasuta olema. Süsteem, milles tasuta on kõrgharidus kas mingile kindlale arvule parematele või veel parem neile, kelle tulemused lävendi ületavad, ühtib minu isikliku arusaamaga õiglustundest. Kui siin juba õigluse üle arutamiseks läks.

Just seetõttu tasuta, et andekad, aga vaesed ei jääks hariduseta. Edetabelid pole lõplik tõde, sest ka hindajad on inimesed ja hinnang on alati subjektiivne. Ei või iial teada, kes võib inimesest saada, kui anda talle võimalus.

[Kriku]

Vaesed ja andekad saidki üheksakümendatel tasuta kohale sisse. Sellega, et inimese võimekust pole varasemate tulemuste ja katsete põhjal võimalik hinnata, ei ole ma nõus.

[Kriku]

Aga kohe tuleb dr.sci ja paneb asja paika

[Kapten Trumm]

Vaesed ja andekad saidki üheksakümendatel tasuta kohale sisse. Sellega, et inimese võimekust pole varasemate tulemuste ja katsete põhjal võimalik hinnata, ei ole ma nõus.

Kui ma TTÜ-sse sisse astusin, oli konkurss soovitud erialale 6,5 inimest kohale. Kuna tollal said kuldmedaliga lõpetajad sisse ilma sisseastumiseksamiteta, siis ülejäänud kohtasid arvesse võtte tõusis see konkurss 7,5 peale. Sisseastumisel läksid arvesse teatud hinded lõputunniselt ning tuli sooritada kirjalik matemaatika eksam ning kirjutada kirjand. Noh, tollal vaeste teenistujate pojana ma õnnelikult siiski sisse sain (päris suure varuga) ja alates 2. kursusest elatasin ka end ise, vaene 90ndate esimene pool provintsis ei tähendanud vanematelt erilist rahalist abi. Teine täispilet oli ühika koht, mida tollal nappis ja mida sai eksamitulemuste järgi. See õnnestus ka saada. Korterit lubada Tallinnas ei saanud. Sestap, olen skeptiline juttude suhtes, et "kõrgharidus on ainult eliidile", kes püüab kõigest väest, saab üle igast mäest. Kui sisse poleks saanud, siis plaan B oli tollane Riigikaitse akadeemia, sest koju kuivama jääda ei saanud ja provintsis tollal erilisi töö väljavaateid polnud.
Seal oli siis kaalukeeleks prii ülalpidamine. TTÜ majandusteaduskond aga tagas tollal piisavalt tööpakkumisi juba 1. kursusel, sest mäletatavasti toimus tollal suurem põlvkonnavahetus ja keskmisest parem töökoht oli samahea kui garanteeritud. Seega oli sundseis, tuli võtta midagi, mis tagaks kohe äraelamise, sest kodus oli teada, et peale 1. kursust erilist ülalpidamist loota polnud.

Vot sellised perspektiivid olid ühel mitte kõige andetumal provintsist pärit noorel 1990ndate esimeses pooles.
Tänane noorpõlv vist ei kujuta taolist ponnistamist ettegi, sest tudengieluks ja õllejoomiseks eriti mahti polnud.

[Z03]

Vaesed ja andekad saidki üheksakümendatel tasuta kohale sisse.

Jumal seda teab, kus on lõplik tõde. Sisseastumiskirjandiga kukkus tookord enamik kuldmedaliste konkurentsist välja. (Sel ajal andmekaitse üle ei muretsetud ja stendile oli välja pandud kõikide eksamitulemused ja kes millise tulemusega oli gümnaasiumi lõpetanud - kuld-/hõbemedaliga, kiitusega, keskmine hinne.) Mina ei tulnud isegi mitte keskkoolist, vaid tehnikumist, kus keskkooliained väga minimaalsel tasemel läbitud. Oli 3 sisseastumiskatset - kirjand, vestlus, erialane katse ja ma sain kõigis max punktid. Kas see oli vedamine, andekus või hindajate subjektiivsus? Ei oska öelda.

Ahjaa, konkurss oli 12 inimest tasuta kohale.

[Kriku]

Sisseastumiskirjandiga kukkus tookord enamik kuldmedaliste konkurentsist välja.

Ee, kas tõesti pidid kuldmedalistid teistega koos katseid tegema?

[Dr.Sci]

Mulle on alati arusaamatuks jäänud, miks peaks kõrgharidus kõikidele soovijatele tasuta olema. Süsteem, milles tasuta on kõrgharidus kas mingile kindlale arvule parematele või veel parem neile, kelle tulemused lävendi ületavad, ühtib minu isikliku arusaamaga õiglustundest. Kui siin juba õigluse üle arutamiseks läks.

Just seetõttu tasuta, et andekad, aga vaesed ei jääks hariduseta. Edetabelid pole lõplik tõde, sest ka hindajad on inimesed ja hinnang on alati subjektiivne. Ei või iial teada, kes võib inimesest saada, kui anda talle võimalus.

Et siis vihjati et peaksin asja paika panema.
Olgu siis. Kõrgharidus (läbi riikliku tellimuse) peaks olema tasuta, aga õppekavade arvu ja sisu peaks kõvasti üle vaatama. Praegu on olukord hariduses totaalselt kreenis, vähendatakse insenerialasid ja neisse vastuvõttu (kuna neile olevat väiksem konkurss), pehmeid, sotsiaalseid erialasid kust oma baka saad põhimõtteliselt kätte sellega et käid kohal ja oskad rääkida ja kirjutada) aga mitte. Kui panna kinni pooled pehmeid erialad, küll siis tekib konkurss ka inseneriainetesse...
Ps, pooldan samamoodi ka sisseastumiseksameid, ka ise sain ülikooli nende kaudu, need kes tõsiselt tahtsid sisse pääseda käisid ettevalmistuskursustel jne...

[Kriku]

oma baka saad põhimõtteliselt kätte sellega et käid kohal ja oskad rääkida ja kirjutada

Optimist... Tühja nad sul seal kirjutada oskavad.

Kui panna kinni pooled pehmeid erialad, küll siis tekib konkurss ka inseneriainetesse...

Ma ei usu, et pehmete erialade üliõpilaste alumine pool inseneeriale mingi õnnistus oleks. Vastupidi, ma arvan, et see oleks eluohtlik

[Z03]

Sisseastumiskirjandiga kukkus tookord enamik kuldmedaliste konkurentsist välja.

Ee, kas tõesti pidid kuldmedalistid teistega koos katseid tegema?

Jah. Riigieksameid ei olnud ju.

[nimetu]

Just seetõttu tasuta, et andekad, aga vaesed ei jääks hariduseta.

Selleks ongi nii majanduslik toetus kui ka stipendiumid. Ühes osas võib Aaviksoo reformi positiivseks pidada - nimelt suurendati neid toetusi. Varasemalt ei jätkunud neist isegi üüri ja kommunaalide tasumiseks. Küll on aga muus osas asi tobe. Need nõudmised on mõttetud ja argumente nende vastu ei võetud kuulmagi.

Üldiselt oleks võinud teha nii, et toetuse saajaid oleks oluliselt vähem, kuid need summad oleksid suuremad, et neist ka tegelikult ilma töötamata oleks võimalik ära elada. Välja oleks pandud piiratud arv stipendiumeid ainult teatud soovitud aladele (nagu varemgi, ainult et jällegi vähem), ning selle saamise tingimuseks oleks mingid õppeedukuse normid. Ülejäänud saaksid enda raha eest teha mida tahavad. Selles suhtes, et sisuliselt sama süsteem mis varem, selle vahega, et raha ei ole ühtlaselt igale poole laiali määritud. Mõnedel erialadel ongi ainult "tasuta" õppijad ja siis veel pooled neist saavad mingit tühist toetust. Kommi või õllerahaks muidugi tore, kuid enda ülalpidamiseks liiga väike. Paljud tudengid käivad enda ülalpidamiseks ülikooli kõrvalt tööl. Kui väiksemale arvule tublimatele tagada normaalne toetus, siis on konkurents ehk tihedam ja toetuse saajad saaksid loodetavasti rohkem õppetööle keskenduda selmet tööl vajaliku lisa teenida.

EDIT:

Minu viimatine stipendium + sõidutoetus kokku mõni aasta tagasi oli 84,06 eurot kuus. Selleks pidi olema keskmine hinne 4,...

Täitsa nõus, et see on tobe.

[Z03]

Selleks ongi nii majanduslik toetus kui ka stipendiumid

Minu viimatine stipendium + sõidutoetus kokku mõni aasta tagasi oli 84,06 eurot kuus. Selleks pidi olema keskmine hinne 4,...

[Kapten Trumm]

Ma ei usu, et pehmete erialade üliõpilaste alumine pool inseneeriale mingi õnnistus oleks. Vastupidi, ma arvan, et see oleks eluohtlik

Noh, sel oleks ehk positiivne efekt iibele, sest täna on teadlaste tõstatatud sündivuse probleem selles, et tänu humanitaarbaka/magistri kraadiga tibide üleprodutsioonile napib neile väärilisi mehi (kuna mehed peavad tööd tegema), mis tingibki "üksik naine lasteta" peremudeli ja jäädavalt välismaale mineku (mees saadakse sealt). Lisaks keerab vunki juurde totaalselt feminiseeriunud haridussüsteem, kus loogiline eelis on tüdrukutel. Taolisi kõiketeadvaid tibisid on paksult täis kõik riigiasutused ja sealt tulevad tarkused ei aja enam nutma kah. Lisame siia veel sookvoote promovad mariannemikkod ja igasugu võrdõigusvolinikud, siis rahvuse kadumise retsept näibki olemas olevat

Lihtsalt selline mõte tekkis.