Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

[vanahalb]

Anomaalia võis tekkida sellest, igal pool hakati kõrgharidust eeldama ja varsti oli iga kinnisvaramaakler või kindlustustibi väljaõppinud jurist ja ärijuht. Tänapäevalgi tundub, et kui kõigile riikliku tellimuse lõpetajatele sel aastal töökohti ei jagugi on vaja ministeeriumisse paar nõunikukohta juurde tekitada.
Kui täpsemalt mõtlema hakata, oli 150 juristi aastas isegi vähe pakutud. Tartu Ülikool võttis oma 30 kindlasti vastu + ca 60 Avatud Ülikool, Tallinnas Tõnismäel (mis ta nimi nüüd oligi, hiljem ühines Tartuga) võib-olla natuke vähem, lisaks Lex, Vertilitas kui mälu ei peta, see Balti-Ameerika kolledž Lasnamäel ja ma küll kõike peast üles ei suuda lugeda.

[Kriku]

Jajah, I-Stuudium jt. Aga jutt juristide üleproduktsioonist ei olnud sellegipoolest õige. See tõestati meile konkreetselt kohtunike-prokuröride-advokaatide-notarite jt. vanuste põhjal ära.

[Z03]

Vastu võib ju tudengeid võtta hulgim, aga palju neid lõpetab. Õppetooli professor ütles meile esimesel koolipäeval, et vaadake klassis ringi, teist lõpetab nominaalajaga kolmandik. Täiesti täpselt ennustatud, sest kursusele õppima võetud tudengeid oli 33-34 (täpset arvu ei mäleta), lõpetas 4 aasta pärast 11.

[Roamless]

Tänases Ekspressis Ernitsa Rüütli raamatu arvustus. Nagu arvustuse kirjutaja mainib, on algmaterjal väga huvitav, kuid Ernits pole teemaga kahjuks hakkama saanud ja on tüüpilise kesiku stiilis raamatusse toppinud vandenõuteooriaid (Kadriorgia olevat lavastus), halvustanud ja häbimärgistanud isiklike vastaseid (Meri väidetav seos KGB-ga, süüdistused ilma igasuguste tõenditeta) jne jne. Väga huvitavatel teemadel aga lihtsalt pole teemasid avatud, vaid jäetud asjad poolikuks, lisaks muidugi minnakse kaarega mööda ebameeldivast.

http://ekspress.delfi.ee/kuum/arnold-ru ... d=80385570

[Kapten Trumm]

Eile sai Vaino Väljas (EKP viimane peasekretär, kes tuli siia Nikaraaguast 1988) Aadu Luukase elutööpreemia (vanas rahas miljon krooni). Minu silmis on Väljas küll selgelt "eesti mees".
Meedias spekuleeriti ka põhjusega, miks Gorbatsov ta siia diplomaatiliselt töölt tõi - ilmselt sooviga vältida seda, mis Nikaraaguas mõni aasta varem toimus (ehk kodusõda).

Ühte kaadrisse sattusid lausa kolm omaaegset tipp-poliitikut, Arnold Rüütel (tollane Ülemnõukogu esimees), Indrek Toome (tollane Ministrite nõukogu esimees) ja Vaino Väljas (tollale EKP 1. sekretär).

Selle eestimeelsema viimase ENSV juhtkonna roll 80ndate lõpu ajaloos on seni üldse vähe uuritud teema ja kindlasti sisaldab ühte-teist üllatavat.
Sest Transnistria või Abhaasia saatusest me siiski pääsesime ja verd siin ei valatud.

Olen kuulnud arvamust, et nt Eesti soost ohvitseride Eestisse "maandumine" 80ndatel oli olnud tollase valitsuse initsiatiiv (et vähemalt sõjakomissarid ja tsiviilkaitsetegelased oleks eestlased) vastukaaluks kuni 1988 Karl Vaino juhitava EKP läbiviidud venestamise suunale. Teenistust Baltikumis loeti NSVL armees ikkagi soojaks kohaks ja siia oli konkurents - selleks, et antud eestlased siia satuks, oli vajalik mõningane lobistamine võimukoridorides (Vare on oma raamatus sellest natuke ka kirjutanud, kuidas siia tulid eestikeelsed tsiviilkaitsetegelased Balti sõjaväeringkonna joodikutest umbvenelaste asemel, keda SRK soovis kaelast ära "edutada".).

[Roamless]

Lihtsalt lisakommentaariks Trummile. Rüütli raamatu arvustus käib ikka Ernitsa pihta, mitte ei mustata Rüütlit. Muidugi on ka Rüütel oma oponentide kohta raamatus kriitikanooli visanud, kuid mingeid hoiakuid kujundab just Ernits.

[kaugeltuuriv]

Kahju,et Väljas ise pole suuremahulist memuaari kirjutanud.Rüütli oma tuli nüüd ära,Savikas on midagi kirjutanud,pole hetkel nüüd peakolus aga kas Mart Laar on ka enda memuaare publitseerinud?Toome hoiab minu arust väga madalat profiili ja ka pole memuaare teinud.
Kindlasti piirab osade poliitikute avameelsust veel osalemine poliitikas,ei taheta lihtsalt kirjutada sellest,mis võib kahju endale teha.Ka tollase ERSP poliitikute memuaare pole vist välja tulnud?
Karl Vaino oli muidugi eriline kuju,juhtusin teda eemalt nägema Pärnus,kus ta tuli parteimajast just välja,kui ma mõõda sealt läksin.Oli vist aasta 1987 sügis,olin just kroonust tulnud,võib olla oktoober.Igatahes tundus,et mees oli tige,pani seda klassikalist vene job to matti.Ma täitsa jäin seisma ja kuulama,kui teine kirudes autosse ronis.
Miks Vaino Liitu toodi,usun,et Gorbatšov hakkas tajuma,et NLKP Keskomitee hakkab protsesse pidurdama.
Juhtusin tuubis vaatama ühe vene poliitiku kommentaare Putja toetusest,sellest maagilisest 80+.Mees oli küllalt avameelne,tema teada on Putja populaarsus tegelikuses sama,mis Gorbal aastal 1988,56 prossa.Seega Gorba meeskond võis tajuda,et neile on populaarsust juurde vaja ning selleks ka tehti vangerdusi vabariikide KP juhtide hulgas(nood olid ju automaatselt Keskomitee liikmed).
Nägin ka BBC peal Gorbatšovi intervjuud(oli ikka teine vanaks jäänud,käis vaevaliselt ja väga aeglaselt) nädal tagasi.Mees ise ütles,et nad kartsid juba 80-nendate lõpus,et Nõuka Liidus puhkeb kodusõda.Võib olla selles on seletus,lihtsalt Liidu väga hästi informeeritud juhid teadsid,kui sügaval on majanduse ja poliitilise kriisi auk ning balanseerisid iga toetava hääle teral.

[kaugeltuuriv]

https://majandus24.postimees.ee/4334103 ... 1495278916
Hakkab siis esimene selgus tulema,ma saan aru,et aastani 2020 on EL planeerinud Eesti toetusteks 4,4 miljardit,millest nüüd jääb tulemata 1,4 miljardit?Kas ma saan õieti aru lugupeetud kaasfoorumlased või uue tsükli(uus eelarveperspektiiv,mis planeeriti vist samas mahus) väheneb 1,4 miljardi võrra?.
Artiklis on ka mainitud seda,et kohalike investeeringute mahust 50 protsenti tuleb EL fondidest.See on väga suur maht,mille ümbermängimine on päris huvitavate tagajärgedega Eesti poliitikas.
Minu poolt palgateemasse.
https://majandus24.postimees.ee/4334887 ... 1495278916

[Roamless]

Nägin ka BBC peal Gorbatšovi intervjuud(oli ikka teine vanaks jäänud,käis vaevaliselt ja väga aeglaselt) nädal tagasi.Mees ise ütles, et nad kartsid juba 80-nendate lõpus,et Nõukogude Liidus puhkeb kodusõda.Võib olla selles on seletus, lihtsalt Liidu väga hästi informeeritud juhid teadsid,kui sügaval on majanduse ja poliitilise kriisi auk ning balanseerisid iga toetava hääle teral.

Tagantjärgi "kartsid ja olid ettenägelikud" kõik punanomenklatuurist, kuid tõenäoliselt ei näinud NSVLi lagunemist ette ka Gorba ise. ENSV "punasemast" juhtkonnast on memuaarid kirjutanud omaaegne esikommar Bruno Saul. Kahjuks on tegemist paraja paskvilliga, kus "endine ENSV tippklassi tegija" soiub, kui hea elu tal oli ja kui halvad on kõik teised alustades EW juhtkonnast ja lõpetades taasiseseisvumise eest võidelnud poliitikutega. Lõpuks lajatab veel sellise pirni, kuidas tema oli otsustav roll Eesti taasiseseisvumisel ning kuidas ta kohe algusest aru oli saanud, et partei tee ei ole see "õige" (üle 30 aasta juurdles asja üle). Samas laiale üldsusele huvi pakkuvatest punaotsustest vaikib nagu haud. Ma ei imestaks, kui varsti ilmuks Venemaal propagandistide sulest venekeelsed Karl Vaino mälestused, kus nii praegusele EV-le, kui tollasele EW-le ning nende liidritele ohtral s...ta pähe valataks ning kiidetaks taevani ENSV aega.

Vaino Väljase memuaarid oleks tõenäoliselt väga hea lugemine, kuni neid ei kogu ja toimeta, mingisugune poliitikfanaatik, nagu kesikla Goebbels Ernits Rüütli mälestustega tegi.

[Kriku]

Selle eestimeelsema viimase ENSV juhtkonna roll 80ndate lõpu ajaloos on seni üldse vähe uuritud teema ja kindlasti sisaldab ühte-teist üllatavat.
Sest Transnistria või Abhaasia saatusest me siiski pääsesime ja verd siin ei valatud.

Minu teada kõige kobedam (ainus?) süstemaatiline üldkäsitlus iseseisvuse taastamisest on Mati Grafi "Kalevipoja kojutulek". Mulle meeldis.

[Shackleton]

Lihtsa musta tööga on selline lugu, et sealt ühiskonnaklassist on raske välja pääseda. Töölisklassist pääsed välja ainult hariduse abil (sotsiaalne stratifikatsioon), aga ka see ei kehti enam, sest Eestis ei sõltu haridusest töökoht ega amet (keskharidusega ministrid). Ja mida aeg edasi, seda vähemaks lihttööd nagunii jääb.

Ei saa teps selle näitega nõustuda, muidugi ma ei tea mida sa selle "musta tööga" täpselt silmas pead, aga tootva töö keskastme juhti valitakse (ma loodan et enamikus kohtades valitakse) ikkagi võimete järgi, mitte pelgalt hariduse.

[Kurjam]

Loomakari jälle hoos http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=80412436

[Z03]

Ei saa teps selle näitega nõustuda, muidugi ma ei tea mida sa selle "musta tööga" täpselt silmas pead, aga tootva töö keskastme juhti valitakse (ma loodan et enamikus kohtades valitakse) ikkagi võimete järgi, mitte pelgalt hariduse.

Mõtlesingi, et kui Kapten Trumm hoiatuseks suunab oma lapsi ajutiselt kusagile lihttööle, et nad õpiksid, kui närune on lihttöölise elu ja see motiveeriks neid õppima ja elus edasi püüdlema, siis need, kes tegelikult ka töölisklassi kuuluvad, ei pääse sellest ühiskonnaklassist nii kergesti välja. Ja miks peakski või siiski? Haridus, väärtushinnangud, varasemate põlvkondade poolt järeltulijatele edasi antud "kood", elustiil - kõik võib saada takistuseks. Samas, keegi peab lihtsat tööd ka tegema, vähemalt seni, kuni robotid pole tööd üle võtnud.

Must töö oli vist Trummi väljend, mida ma järgi kordasin. Tegelikult musta tööd väga enam ei ole, on oskustöö. Lihttöö tähendab minu jaoks a la Rakvere Lihakombinaadis vorstide-viinerite kastidesse pakkimist, mida olen ka paar kuud oma elust teinud, kuni suurde linna õnne otsima põgenesin.

Keskastmejuhtide puhul, jah, on eelkõige olulised väga head teadmised-oskused oma töövaldkonnast + juhiomadused lisaks. Täitsa nõus.

[Kapten Trumm]

Eestis on minuarust üks kena võimalus eikellestki pääseda suurde ellu astuda Sõjakooli. Ole lihtsalt mees ja käi sõjaväes ära ja tee katsed ära. Põhimõtteliselt prii ülalpidamine, katus peakohal ja soe söök laual.

Tsiviilsed koolid nõuavad jah, enamasti vaesel inimesel kooli kõrvalt tööl käimist. Kuskil 90ndatel oli see võimalik, kas ka täna, kahjuks ei tea. On ka minul töölkäimise ja edasijõudmatuse pärast korra eksmatt ees paistnud. Samas, kui sul õnnestub teha erialast tööd, siis kooli lõpetades oled kindlasti kõvem kandidaat kui ainult õppimisega tegelenud papamamma rahakotil olnud. Mind muidugi aitas palju see, et olin lapsest saati julge poiss, kes igasugu sigadusi organiseeris (ja enamasti vastutas ka). Koolis oli õpetajal kohe teada, et kui on mingi läbimõeldud sigadus tehtud (mis nõuab rohkemat osalust kui 2-3 inimest), siis tuli minul tutist kinni võtta. Kuna aga õppimine oli korras, siis vanemate kooli kutsumistega ka asi piirdus.

Aga Rakverest olid eile uudised, et kokkuleppele ei saadud ja lepitaja arvas, et kui lähiajal lähenemist ei toimu, siis lõpetab ta edasised katsed. Pidi olema praegu kahekordne vahe nõutava ja pakutava vahel. Ühe võimalusena võib mängu astuda ka mr Excel (pean silmas just tapamaja pidamine vs sisseostetav pooltoode).

[Kriku]

Anname vahepeal sõna rohelisele lumehelbekesele: Kaspar Kurve: 400 eurot kodanikupalgaks peaks Eesti riigil küll jätkuma.

Koos sotsiaalmaksuga on see 533 eurot. Korrutame 1 235 000 x 533 ja saame 658 255 000 kuus ning 7,899 B aastas. Eesti 2017. aasta eelarve on teatavasti 9,42 B koos eurotoetuste ja kõigega ja karta on, et see ka ei tule täis.

Raha tuleb seina seest ja arvutamine on nõme