Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

[Kapten Trumm]

Mulle jääb endiselt väidetav kastisüsteem ja töölise järeltulija saatus muru närida, kaunis arusaamatuks. Lähiaastatel kaob tasuline kõrgharidus tõenäoliselt ajalukku, sest üliõpilasi on lihtsalt vähe. On vaks vahet, kas kõrgharidusturul on 1988 sündinud aastakäik, kus oli 25 000 last või kümme aastat hilisem poole väiksema arvuga. Gümnaasiumid ja Kaitsevägi juba selle probleemiga maadlevad, peagi kandub see lihtsalt kõrgemasse haridusse edasi.

Küll aga võib öelda, et tänased noored on pahatihti laisad ja saamatud. Tingitud on see vast ikka sellest, et kõik tuleb niisama kätte ega ise ei pea eriti liigutama. Ja miks mitte siis enda saamatust mingi austava vabandusega ilustada. Muidugi on siis ving ja hala, et keegi ei pakugi tasuta poppi kõrghariduse kursust lahedat äraelamist võimaldava stipiga.

See, et üliõpilased teevad enda ülalpidamiseks või stipilisaks tööd, pole midagi erilist ka palju rikkamates riikides. Täiskasvanud inimese ülalpidamine ongi tema enda mure. Võimalusi selleks on minu hinnangul meil piisavalt. Eriti praeguses majandusolukorras. Ja kui tõesti ei viitsi tööl käia, siis Sõjakool kannatab endiselt vähese konkursi all.

[Z03]

Kusjuures mäletan, et 90ndatel oli Riigikaitse Akadeemia selline hea kool, kus pakuti toit-riided-elamine riigi kulul, stipendiumi suurusnumbrit ei tea. Sinna olid ka üsna suured konkursid. Päris palju naisi ka konkureeris, aga vastu võeti neist väga vähe. Siis polnud veel võrdõiguslikkus moes.

Üldiselt on see probleem olnud küll minu jaoks, jah. Haridus vs vajadus ennast elatada. Ma ei räägi millestki, mida pole ise pidanud läbi elama. Eesti pole kastiühiskond, vaid klassiühiskond. Võib-olla pole sotsiaalsed klassid nii reljeefsed nagu näiteks Suurbritannias, aga need eksisteerivad. Veelgi enam, ma pakun, et sotsiaalsete klasside kihistamine on olnud teadlik poliitika.

Ega jah, igaüks on oma õnne sepp ja ajalehepoisist miljonäriks jms ameerikalikud loosungid on muidugi mugavad. Õiglase maailma teooria - igaüks saab, mida on ära teeninud.

[Lemet]

Täpselt sarnast rumalat hala ajavad mõned venelased "klaaslae" kohta. Tood näite, et see teps mitte nii pole, vahivad solvunult otsa...no ei ole mingeid ettemääret sotsiaalseid klasse. Rumal ja laisk on iseloomu, mitte sotsiaalse kihistuse näitajad.

[Z03]

"Klaaslae" teema on seotud ikkagi ihalusega võimu järele. Klaaslagi tähendab, et inimest teatud tasemest enam edasi ei edutata ja põhjus pole mitte inimese oskustes ja isiksuseomadustes, vaid mingis välises põhjuses - rass, sugu, nahavärv vms. Mind isiklikult võim ei huvita. Kui huvitaks, siis ehk räägiks klaaslaest.

[Lemet]

Stipist- äriinfotehnoloogia- 30% paremaid saab 160 eurot. Lisaks on võimalus tulemuspõhist stippi saada- oli mäletamist mööda kuskil 340 eurot. Küberkaitse magistriõppes on stipid veel suuremad ja saavad seda 50% rahvast. 30 kohta on sealjuures eelarvelised. Lisaks võib tööandja samuti toetust maksta, kui on huvi, et eriala lõpetaja asutuses tööd jätkaks. Nii et hala teemal, kuidas kõik on ette määratud ja võimalused puuduvad, ei vasta absoluutselt tõele.

[Lemet]

Pole venelastel mingit klaaslage, lõpeta rumalused.

[Jaanus2]

Seda klaaslae juttu räägivad harilikult äärmiselt konarliku eesti keelega venelased. Ise on nad oma keeleoskusest väga heal arvamusel seejuures. Aeg-ajalt vilksatavad mitmed heale positsioonile jõudnud venelased, aga kõigi nende ühisomadus on ladus eesti keele oskus. Poliitikas takistab tõusmist ka eestlastest erinev maailmatunnetus, v. a. Keskerakonnas. Aga ka seal mõnikord - ei tohi öelda, et NATO liikmelisus ei meeldi.

[nimetu]

Aga umbkeelsed ja umbmeelsed ei saagi tipu ronida, ükskõik siis kus.
Siin ei ole midagi tegemist "klaaslae", vaid inimese suhestumisega antud ühiskonnaga. Kui sa ei proovigi olla osa laiemast ühiskonnast, siis ei maksa ka nutta, et see sama ühiskond sind tippu ei taha tõsta. Vähese keeleoskusega inimesed võivad väga edukalt ühiskonda sulanduda kui nad ühiskonna väärtused omaks võtavad.
Vastasel juhul ei oleks meil siin mingeid Dave Bentoneid ega Ruslan Trotšõnskõid.

[Lemet]

Boroditš, Ladõnskaja,Tiganik, Kõlvart, Jegorov, terve pinutäis asekantslereid ja muid kõrgepositsioonilisi ametnikke etc, etc- kõik kinnitab, et mingit klaaslage veneladtel ei eksisteeri. Täpselt samuti on pidetu jutt sellest, et kui ikka oled autojuhi perre sündibud, siis pole lootustki transpordiministriks saada. Kõik on kõrvade vahel kinni.

[Kriku]

Rääkimata esisotsist, kes on Eesti ühe rikkama inimese poeg.

[Lemet]

Just. Ja rääkimata sellest, et üks presidendikandidaatidest ja välisminister olid vene perest.

[Kapten Trumm]

Muistne rahvatarkus ütleb: "Ei saa santi sundida kui sant ei taha kõndida"
Mitte astmelist tulumaksu, vaid tööd on tarvis rohkem teha. Enesega, raha eest jne. Ja mitte ainult kvantitatiivselt rohkem tunde, vaid nii et rohkem togu sellest oleks.
Ja vähem hädaldada.

Kusjuures mäletan, et 90ndatel oli Riigikaitse Akadeemia selline hea kool, kus pakuti toit-riided-elamine riigi kulul, stipendiumi suurusnumbrit ei tea. Sinna olid ka üsna suured konkursid.

Ei olnud suured konkursid.
Kaitseväe erialale oli tõesti natuke rohkem kui 1,0 kohale.
Kuid oli erialasid, kus oli ka alakonkurss, näiteks korrektsiooni (st vanglaametniku) erialale.
Ei olnud ka katsed midagi erilist - nt 30 sekundiga 36 kätekõverdust oli maksimum. Mina tegin nt 45.
Kõige suurema konkursiga eriala 1993 oli millegipärast tolli eriala - ju vist loodeti saada obroki võtjaks?

[Z03]

Kapten Trumm, kas kandideerisid ka Riigikaitse Akadeemiasse? Kuidas läks siis 1993. aastal? Mis erialale katsetasid? Sõjaväelaseks?

[vanahalb]

Vähemalt 90-ndatel võis küll ajalehepoisist miljonäriks saada. Minugi tutvusringkonnas on mõni advokaat, kes alustas traktoristina. Tavaliselt käis see niimoodi, et kuskil 1991 löödi kolhoos laiali ja kellel talumaja ei olnud läks reapolitseinikuks. Ei teagi kuhu need miilitsad kadusid (Venemaale tagasi või löödi umbkeelsuse pärast teenistusest minema?) Või kuhugi mujale riigiteenistusse.
Politseisse võeti tol ajal vist küll igaüks vastu kes ukse taha tuli. Mingit erilist palka seal ei makstud,aga mis saada oli laekus õigeks kuupäevaks. Vähegi selgema silmavaatega tegelastele hakati ääriveeri rääkima, et tuleks ikka kooli minna ... kui on huvi kunagi komissariks saada või midagi. Tartu Ülikooli kaugõppesse või Avatud Ülikooli kandideerisid nad ise ja kui sisse said maksis töökoht õppetasu kinni ja võimaldas vabad päevad selleks ajaks kui koolis tuli olla. Vist oli mingi selline kaup ka, et kui ära ei lõpeta, tuleb raha riigile tagasi maksta.
Kes siis diplomi kätte sai, tegi riigitööd keskastme tasandini või natuke allapoole. Kui enam ei edutatud, andis lahkumisavalduse ja avas oma büroo. Need polnud mitte ainult politseinikud vaid ka maksuametnikud, tollitöötajad jms kellel oli kogemusi ja spetsiifilist informatsiooni. Järgmiseks tuli advokatuuri eksamid ära teha ja olemas.

Tänapäeval ei tea, et kui keeruline ÜLDSE kõigepealt riigitööle saada on. Minumeelest hakati 2000 alguspoole juba parteipiletit küsima ja niisama lihtsalt asjad enam ei käi.

[kaugeltuuriv]

Eks varsti hakkab aasta otsa saama ja ka rahulikumaid aasta viimaseid nädalaid loodan tulemas,selle tõttu alustaks omalt poolt väikese kokkuvõttega sellest,mida siin teemas huviga lugesin.
Kindlasti on Eesti majandus teelahkmel,eelkõige vähenevate EL investeeringute tõttu aga ka muutuva tehnoloogilise arengu tõttu maailmas.
Hea on lugeda,et osa meie tootmisarengust suudab võistelda maailmas ja samas mitte olla ainult allhankija,viimati lugesin Skeleton Technologies edust jaapanlastega.Hea,et on tõsiselt hakatud tegelema nii Helsinki-Tallinn tunneliga,kui Rail Balticaga.Rõõmustas pärnakana see,et lennujaam võetakse tõsiselt käsile.
Kurvaks aga teeb rapsimine maksupoliitikaga,vana viisi enam ei saa aga uued lahendused on ka sellised tulekustutuse maiguga.Aga hea oli lugeda kaasfoorumlaste arvamusi maksundusest,palgapoliitikast ja ametiühingute osast.
Aasta läheb kindlasti ka ajalukku Savika protsessi algusena(ei oskagi pakkuda,kui pikalt see võib kesta) ja kesikute halvima valimistulemusena Tallinna valimistel,mistõttu pidid viimased meeskonda "eduloo" väitmiseks kaasama marahuaanat avalikult propageeriva naishinge.
Kurvaks teeb aga juba peaministri tasemel tegeletakse onupojapoliitika ja sahkerdamise õigustamise ning platnoide (a la värdriik)keele heakskiitmisega,kui asi puudutab kesikute tippe.Tasakaalustas seda hea piitsalõõk KAPO juhilt,kes peab korruptsooni poliitilise eliidi seas üheks oluliseks ohuks Eesti sõltumatusele.
Poliitiliselt tuleb muidugi huvitav järgmine aasta.
Eelkõige pakub mulle pinget,kas valitsus jääb püsima või laguneb.
Ma hindaks võimaluseks 50-50 prossa.
Teiseks see Savika protsess ja kas tagapingi kesikute seltskond viskub ambsuurile ja hakkab miskit uut parteid tegema,näiteks,kui osa venekeelseid otsustavad mingi uue moodustise teha.
Kolmandaks,kuidas ja millised arengud toimuvad Venemaal ning selle mõjud Eestile.