Snaiprikoolituse (täpsuslaskurid ka) asjad

[Leo]

Suures plaanis tundub olevat nii, et taanlased on kasutusele võtnud uued pooletollised täpsusrelvad ja plaanivad lisaks hankida ka poolautomaatseid 7,62 ja poltlukuga magnumeid, viimased suure tõenäosusega vahetatavate kaliibritega väljaõppekulude kokkuhoidmiseks. Eelarve on naljakas 1,4 milj USD, mis on loogiline, sest uusi relvi on vaja väikeses koguses. Päris snaipreid on taanlastel ainult kaadrikaitseväelastest koosnevates pataljonides ja maa- ning mereväe eriüksustes.

[Kapten Trumm]

Tänapäeva pooletolline on umbes sama raske kui täiskuulipilduja - 12 kg.
Accuracy Internationali AX50 kaalub sõltuvalt komplektsusest 11,3-13,5 kg
Venelaste KORD kaalub ilma sihikuta 12 kg.
Ehk siis umbes sama kaal tassida, mida me eeldame täna kuulipilduritelt.

Siin täpsustatakse
http://www.accuracyinternational.us/wor ... t-US-1.pdf
12 kg ilma sihiku, picatinni liistudeta ja tühja salvega.

[Leo]

Need kaalud on pooletollise püssi netokaalud, lisaks tulevad sihik, padrunid, bipod, tihtipeale ka summuti, mis tõstab laetud ja laskevalmis relva kaalu veel mitu kilo. Samas põhimõtteliselt on võrdlus GPMGga korrektne, sest KP lahingkomplekt kaalub rohkem kui relv ise, tavaliselt tassitakse kaasa niipalju padruneid, kui suudetakse.

50 BMG täpsusrelvana ei ole tulevikku, sahistavad relvatehaste insiderid. Varasem argumentatsioon kerge soomuse laskmiseks ei ole enam aktuaalne, sest juba täna on olemas kaliibreid, mis lendavad kaugemale ja täpsemalt. Iraagi ja eriti Afgaani kogemused näitasid, et pooletollised relvad on jalastunud üksustele liiga rasked ja ilma Match Grade laskemoonata vähetõhusad ja seda laskemoona ei suudetud tagada. Näiteks tehniliselt korras Barrett suudab 1500 m kaugusele alla 2 MOA täpsust hoida, kuid KP moonaga kasvab hajuvus kordades. Enamik üksuseid oli Barrettitega olukorras, kus peale kaasavõetud täpsusmoona äralaskmist pidi üle minema KP-moonale, sest paremat ei olnud lihtsalt saada. Sama jama oli ka M24 ja 7,62 täpsusmoonaga.

5-10 a perspektiivis hakatakse üle minema 8-10 mm läbimöõõduga pikkadele vasest treitud kuulidele, näiteks 375 CheyTac jne, mis lendavad 1 MOA täpsusega kuni 2000 m kaugusele. 300 graanine 338 LM suudab juba 1500 m kaugusele lasta. Laskevalmis relva kaalu kriitiline ülempiir on 10 kg ja see on täiesti reaalne. Näiteks foto Sako TRG M10 põhjal ehitatud prototüübist, mis laskurite andmetel on küll päris julma tagasilöögiga, kuid seda on võimalik pehmendada. Teine kriitiline teema on muidugi laskemoona järelevedu kriisipiirkonda, kui 308 ja 50 BMG laskmiseks sai häda korral KP moona kasutada, siis 338 LM ja muudel erikaliibritel seda võimalust ei ole, v.a siis kui vahetada relvaraud 308 peale. Ilmselt on ainuke lahendus, et relvaga pannakse lihtsalt rohkem laskemoona kaasa, see on väike kogus üldiste laskemoonakoguste arvestuses, mida nagunii on kaasa vaja vedada.

[Kapten Trumm]

Ukrainlased/sepakad vist arvavad vastupidi selle suurekaliibrilise püssi tulevikust, kuna seal leidsid mitmel pool kasutust nõuka aegsetes sõjavarude ladudes leidunud 1940ndate alguse tankitõrjepüssid, mis suutsid augustada BTR-e ja BMP-sid. Simonovi tankitõrjepüss 1941. a mudel tarvitab veel jõhkramat 14,5 mm moona (palju õnne laskuri õlale) ja ilmselt tema MOA kaotab lääne 050 püssidele päris pikalt.

https://www.youtube.com/watch?v=TtOKnwwwj44

Meie jaoks, pakun määrab asja tuleviku see, kas lastes sealt KP soomustläbistava moonaga, on võimalik nt 800 m kauguseni tabada soomustatud jeepe ja veoautosid aknasse.

[Dr.Sci]

....
https://www.youtube.com/watch?v=TtOKnwwwj44 ....

IMHO, Videos olev sõdur on umbes sama ohtlik kui too noakangelane kes Vabaduse platsil maha lasti.

[kaur3]

Uue Vene täpsuspüssi eest saab vaid ära joosta. Vähemalt nii vahendab Rossiiskaja Gazeta.

https://rg.ru/2017/12/12/ssha-ot-novoj- ... ezhat.html

[mart2]

Uue Vene täpsuspüssi eest saab vaid ära joosta. Vähemalt nii vahendab Rossiiskaja Gazeta...

Kui püss on selline, et selle eest saab päästa ära jooksmisega, siis pole väga hirmus. Meil õpetatakse kogu aeg, et peab liikuma ...

[ruger]

Vastu tuleb lasta. Aga eks artiklis mainitud Orsis T-5000 on kindlasti väga hea relv. Kui see peaks Vene vägedes .338 LM-ga saama levinuks, siis on vastasel küll konfliktis küllalt suur edumaa. Arvestama peab ka praktikat ja kogemusi, mida antud üksused saavad. Ega SVD asemele seda relva ei anta.

[kaur3]

Kas keegi teab, mis on saanud Austria püssidest, mille eest jooksma ei pidanud?

Kas keegi teadjamees räägiks Vene täpsusmoonast?

Vana teema lääne püssidest Vene armees.

http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... дя#p282593

[M.R.]

Ja veel otsa üks uus vene pullbup integreeritud summutajaga snaiprirelv. Õige hoogu on need vennad seal läinud... http://www.thefirearmblog.com/blog/2017 ... Newsletter

[mart2]

Tundub, et on käimas võidujooks teemal - kes teeb rohkem erinevaid "maailmas enneolematuid püsse".
Aga jumal sellega ... ega ennem asja saa, kui lõpuks peavad hakkama mingit omamaist täpsusmoona ka tootma. Nagu eelpool viidatud allikas selgus, siis sellega veel ei suuda hakkama saada.
Mingi jama peab olema riiklikus süsteemis, kui spetsiaalse laskemoona tootmist siiani ei suudeta lahendada...
Kaua võõral kuulil ei ratsuta ja ka seal võidakse mingil hetkel hakata silmust koomale tõmbama...

[Leo]

Sellest on varemgi räägitud, et Venemaal on hulgaliselt relvakonstruktoreid ja -töökodasid, mis igasugu imepäraseid relvasüsteeme ja padruneid välja töötavad, kas lihtsalt sellepärast, et endale reklaami teha ("maailmas analooge mitteomav relvasüsteem...") võii kui keegi suure rahakotiga midagi tellib. See et tähenda, et need relvasüsteemid üksikeksemplaridest ja väikepartiidest kaugemale jõuavad. Võib olla mingi konkreetse ülesande täitmiseks ideaalne süsteem, kuid kui näiteks Süürias sellele padruneid ette anda ei ole, sest neid valmistatakse Ulan-Udes tellimusel käsitsi ning relvale varuosasid ei valmistata, siis ongi kõik. Tuntumad Venemaa erakapitali relvatehased on Orsis ja Lobajevi firma, mis teevad ka väga huvitavaid, kuid suhteliselt kalleid relvasid.

See vene keelde tõlgitud ingilisekeelne artikkel on PopMehi mingi "sõjalise korrespondendi" soperdis, peamiselt Orsise reklaammaterjalide põhjal kokku kirjutatud, ainult osaline tõde. Tõde on see, et jänkidel ei ole peale Vietnami olnud vastast, kes kasutaks massiliselt korralikult koolitatud ja hästi varustatud täpsuslaskureid, Iraagis ja Afgaanis oli jänkide pihta laskmine ikka väga juhuslik. Kui siis homme tuleks kokku minna mõne klassikalise armeega, näiteks venelastega, kellel on sellised täpsuslaskurid olemas ja paremates üksustes isegi 338 LM ja 12,7 relvadega varustatud, siis on see kindlasti uus oht, millega tuleb tegeleda.

PTRD ja PTRSi kasutamine Ukrainas on loomulik, sest mõlemad osapooled kasutavad kõike, mida võimalik. Selline püstiasendist 14,5 mm paugutamine on muidugi puhas näitemäng, kuid mõnesaja meetri kauguselt majaseinast või kergemast soomusest läbi laskmiseks on see kindlasti hea ning juba teadmine, et sellised relvad on kasutusel, tekitab vastases hirmu. PTRD ettenähtud hajuvus soomustläbistava moonaga, mis oma olemuselt ei ole kõige täpsem, on suurusjärgus 36 cm /300 m peale, nii et sellest kaugemale inimest lasta on väga kahtlane. Siin on üks kanadalaste video, kus relva lastakse messingist treitud kuuliga ja vähendatud laenguga, selle kuuliga oleks ilmselt täpsus ka palju parem.

Miks Venemaal ei suudeta korralikku täpsusmoona toota, ilmselt on siin tegemist nii turu kui huvi puudumisega.

[TTA]

Miks Venemaal ei suudeta korralikku täpsusmoona toota, ilmselt on siin tegemist nii turu kui huvi puudumisega.

Ehk on põhjused ka seal miks näiteks Hiina ei suutnud selle aastani toota sellist lihtsat seadet nagu korralik pastapliiats otsast lõpuni. Tuleb välja, et pastaka tegemiseks mis ei leki ja kirjutaks normaalselt on vaja kõrge täpsusega tööpinke (ja ilmselt ka kvaliteedikontrolli), mis olid Hiinale üle jõu käivad. Vot selline naljakas detail tööstusrevolutsioonist.

[Kriku]

NSVL-il oli sama probleem, kuni Šveitsist sisse osteti kogu lahendus. Sellest on Venemaa majanduse teemas juttu.

[kaur3]

Leo ütles:

Iraagis ja Afgaanis oli jänkide pihta laskmine ikka väga juhuslik.

Kas ikka oli?

http://www.jar2.biz/Files/WikiLEaks/fbi ... s-2007.pdf

http://www.redstararms.com/iraqsniper.pdf