Põgeniketulv Euroopasse 2015-2017

[Kriku]

Soome kohus otsustas lõpetada neonatsliku Põhjamaade Vastupanuliikumise tegevuse.

[Kriku]

Oma naise põlema pannud pagulane tahab kergemat karistust.

10 aastat jäi 10 aastaks.

[Kriku]

Sotsid ikka hakkavad Merkeliga läbi rääkima: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=80357334

Trump jagas valeuudist: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=80353182

[ruger]

Video jõulueelsest Brüsselist, kus kõik, kes ostlema tulnud, ei tee seda raha kauba vastu.
https://www.facebook.com/vlbelang/video ... CrbvB0rOpw

[nimetu]

Sotsid ikka hakkavad Merkeliga läbi rääkima:

Neil ei ole vist suurt valikuid kui nad just ei soovi uusi valimisi ja AfD võimu suurenemist. Ütleme nii, et mõlemad parteid on parajalt kahvlis.

[Kriku]

Mõnus nutt ja hala

Euroakadeemia aafriklastest tudengid on pettunud. Tuhandeid eurosid on lennanud vastu taevast!.

Paljud Euroakadeemia üliõpilased on rahulolematud, sest politsei ei anna selle kooli tudengitele elamisluba. Politsei survestas City keeltekooli koolituskutseid tagasi võtma ja kasutas seda ettekäändena jätta elamisluba andmata. Eesti Aafrika tudengite seltsi juhi sõnul on üks üliõpilane mõelnud ka hakata illegaalseks immigrandiks.

Alustuseks rõhutab Eesti Aafrika tudengite seltsi president Joshua Onyenwere, et kõik Euroakadeemiasse astunud tudengid ei pruugi olla inglid. Ent nad tahavad esitada politseisse avalduse, sest nendega on talitatud ebaõiglaselt.

Onyenwere küsib nende tudengite nimel: milles on süüdi nemad?

***

Tudengid peavad ebaõiglaseks politsei- ja piirivalveameti (PPA) otsust, et Euroakadeemia pole usaldusväärne õppeasutus ja selle uutele, kolmandatest riikidest pärit välisüliõpilastele ei anta Eestis elamisluba.

Onyenwere tõdeb, et kohtus veel läinud reedel seitsme Aafrikast pärit tudengiga, kes küsisid: „Miks keegi mulle seda ei öelnud? Miks ma pean tagasi minema?” Onyenwere räägib, kuidas tudengid on kogunud raha, et tulla Eestisse haridust omandama. Nad on müünud kinnisvara, lahkunud koolist. Nad on jõudnud Eestisse ja siin äkki selgub, et valitud kool pole täitnud politsei ettekirjutusi, ja kahju jääb tudengite korvata. „Hea küll, kui koolil on politseiga probleeme, siis peaksid nad need ise lahendama,” arvab Onyenwere.

Aafrikast tulnud tudengid võeti kooli vastu – ja heidetakse nüüd soovimatutena kõrvale. Onyenwere küsib üha uuesti: milles on süüdi Aafrikast pärit tudengid, kes kandideerisid Euroakadeemiasse ja võeti legaalselt kooli vastu?

„Probleem on kahe institutsiooni, kooli ja politsei vahel,” rõhutab ta üha uuesti.

Indiast Tallinnasse… ja tagasi

Euroakadeemias hariduse omandada lootnud Olayemi Olubisi viibis Eestis veel kolm nädalat tagasi. Nüüd on ta juba tagasi Indias Bengalurus, kust ta Eestisse tuli.

Olubisi on pärit Nigeeriast, kandideeris Euroakadeemiasse Dream Apply platvormi kaudu, käis Eesti saatkonnas vestlusel ja sai viisa. See viisa oli ajutine, Eestisse tulekuks. Kui noormees Eestisse jõudis, teatas politsei talle, et ta pole siia oodatud.

„Miks te seda mulle varem ei öelnud?” küsis Olubisi politselt. Ta oli kulutanud raha viisa saamiseks, lennupileti ostmiseks, Tallinna eluaseme eest. Talle öeldi, et probleem polevat temas, vaid Euroakadeemias, mida ei saa pidada usaldusväärseks. „Aga te oleksite pidanud seda ütlema enne, kui ma tulin!” ahastas Olubisi. Tõsi, talle pakuti võimalust valida õppimiseks mõni teine kool, kuid alternatiivid maksid rohkem, kui tal raha oli. Olubisi on välja arvutanud, et tal tuleb korstnasse kirjutada umbes 6000 eurot.

Onyenwere nimetab juhtumit eksperimendiks. „Augustis anti tudengitele kolm võimalust: esiteks pöörduda kohtusse, teiseks leida mõni teine kool või kolmandaks minna tagasi. Kohtusse pöördumine tähendab raha. Dokument, mis tudengitele edastati, sedastab, et juhtunus pole süüdi nemad. Kas tudeng on kvalifitseeritud? Võib-olla on, võib-olla mitte. Aga juhtunus pole süüdi tema!” rõhutab Onyenwer. Onyenwerel on palju tegemist. Ta vestleb teiste aafriklastega, kes kurdavad talle, et on raisanud miljoneid (1 euro võrduvb u 425 Nigeeria nairaga) ja aega. Onyenwere ise õpib Tallinna Tehnikaülikoolis ja maksis kolm aastat tagasi Eestisse õppima tulemiseks 5000 eurot. Ta on Eestis pettunud ja püüab leida õpingute jätkamiseks uut kooli mõnes muus riigis.

Kulutused suurenesid

Jide Arowofela ja Abiodun Awowole on noored Nigeeria ettevõtjad, kes on varem õppinud IT-d Indias. Nad ütlevad, et soovisid end täiendada Euroopa koolis, otsisid Eesti kohta andmeid Google’ist, leidsid teavet tehnikalembesusest ja otsustasid Euroakadeemia kasuks. Nad ei varjagi, et ahvatlevaks tegi Euroakadeemia just odavus. „Tahtsime programmeerimise kohta juurde õppida,” ütlevad nad.

Ka nemad said kohapeal teada, et Euroakadeemiaga pole kõik päris korras. „Politsei ütles, et peame valima teise kooli. Enamiku koolide vastuvõtt oli selleks ajaks lõppenud. Nad kordavad: me tahtsime ainult õppida. Ta küsib, miks andis saatkond neile viisa, kui oli juba teada, et Euroakadeemiaga on asi hapu.

Politsei keeltekoolile: tühistage kutse!

Kaheksa tudengit üritasid probleemi lahendada sellega, et püüdsid astuda City keeltekooli. Kool saatiski neile kutsed tulla õppima. Kaks nädalat hiljem – novembri algul – sai koolijuht politseilt kõne: kui võtate tudengid vastu, ähvardab teid kuni 32 000-eurone trahv (tudengi kohta). Mis te arvate, mida nad siin teha tahavad? Tühistage kutsed esimesel võimalusel. „Oleme haridusasutus. Meie asi on grupp kokku panna ja õpetada. See on esimene kord, kui oleme pidanud sellise probleemiga kokku puutuma,” nendib City keeltekooli juhataja ja õpetaja Britta Tamverk. Kõne mõjus ähvardusena: 32 000 eurot üliõpilase kohta pole väike summa ja keeltekool ei tahtnud riskida. Kutsed tühistatigi.

„Me ei taha kedagi diskrimineerida, vaid tegeleda iga päev õpetamisega. Meil puuduvad varasemad kokkupuuted aafriklastest tudengitega, kes vajavad elamisluba,” selgitab Tamverk. Kuid temalegi tundub asi kummaline: tudengitele teatas PPA omakorda, et kuna kutset enam pole, ei saa ka elamisluba pikendada. „Selline põhjendus oli üllatav: toodi ettekäändeks, et kuna keeltekool ei saa õpetada, ei saa me elamisloa taotluse pikendamist läbi vaadata,” ütleb Tamverk. City keeltekooli üks kursus maksab 360 eurot.

Ametniku selgitus

PPA migratsioonibüroo migratsioonijärelevalve juhtivametnik Jenny Seliste selgitab, et välismaalaste seaduse järgi võib õppimiseks tähtajalise elamisloa anda välismaalasele, kes asub õppima põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis. Kui välismaalane soovib osaleda ettevalmistuskursustel või täienduskoolitustel, saab ta seda teha ainult õppeasutuses, mitte koolitusasutuses.

„City keeltekool on haridusinfosüsteemi kantud kui täienduskoolitusasutus, mis ei ole õppeasutus ehk ei vasta välismaalaste seaduse tähenduses kutsujate tingimustele,” põhjendati City keeltekoolile, miks välismaalased ei saa keeltekooli õppima asumiseks tähtajalist elamisluba taotleda. Peale selle anti teada, mis variandid on elamisloa menetluse lõpetamiseks. „Haldusorgan lõpetab elamisloa menetluse järgmistel võimalikel alustel: taotluse läbi vaatamata jätmine, taotluse tagasivõtmine või on lõplikuks otsuseks elamisloa andmine või sellest keeldumine,” märgib Seliste. Ta rõhutab, et keeltekoolile selgitati: kui kool võtab kutse tagasi, siis jäetakse taotlus läbi vaatamata, sest õppeasutuse kutse on taotluse esitamise tingimus ja kohustuslik lisadokument.

Seliste selgitab „trahvi” tagamaid: kui elamisloa taotluse menetlus lõpetatakse või keeldutakse elamisluba andmast, kehtivad kutsuja kohustused ja vastutus kuni kutsutu Eestist väljasaatmiseni. See tuleneb välismaalaste seadusest: kui välismaalane ise ei kanna menetluskulusid, enda Eestis viibimise ega kinnipidamisega seotud kulusid, siis peab need tasuma kutsuja ja seda ei tohi olla üle 32 000 euro. Niisiis riskiks keeltekool kuni 32 000 euroga õppija kohta. Seliste sõnul selgitas PPA ametnik sätte sisu ja andis koolile valikuvõimaluse. Ühtlasi märgib ametnik, et Euroakadeemiasse ei võetud tudengeid vastu kooli ebausaldusväärsuse tõttu.

Üks noormees, kes soovis City keeltekoolis õppida, on Ouatarra Benjamin. Eesti Päevalehega videosilla kaudu vesteldes – Benjamin viibib Moskvas, sest tal on topeltkodakondsus – nimetab ta toimuvat ebahumaanseks. Rahaliste võimaluste tõttu ei saanud ta endale lubada ühtegi teist kõrgkooli peale Euroakadeemia.

Tudengist illegaaliks

Eesti Aafrika tudengite liidu president Onyenwere on rahulolematu. „Riik andis valida kolm võimalust: pöörduda kohtusse, leida mõni teine kool või minna tagasi. Nad ei taha tagasi minna, sest on kulutanud Eestisse tulemiseks nii palju raha, ega taha ka kohtusse pöörduda. Nad eelistaksid võimalust õppida, aga riik töötab sellele vastu,” selgitab Onyenwere. „Üks neist ütles, et kaalub ka illegaalse immigrandi staatust,” märgib Onyenwere. Ta lisab, et probleeme niimoodi lahendades tõmbab Eesti endale kaela uusi probleeme.

Onyenwere teatab Aafrika tudengite nimel, et liigitades Aafrika riikide haridustaseme „sageli küsitavaks” ja sisendades, et aafriklased põhjustavad ebameeldivaid akadeemilisi olukordi, jätab PPA raport avalikkusele Eestis õppivatest välismaalastest halva mulje. Onyenwere sõnul oleks ka rahvusvaheline kogukond üllatunud, kui saaks teada, kui ebainimliku otsuse on teinud Euroopa Liidu eesistujariik. Samuti rõhutab ta pingutusi, mida paljude tudengite perekonnad on pidanud tegema, et nad saaksid hariduse. „Palun aidake meid,” kirjutab ta.

Kontrollimisel tuvastati puudusi

Tallinna erakõrgkool Euroakadeemia on politsei- ja piirivalveametile (PPA) peavalu valmistanud juba mõnda aega. Euroakadeemia õppurikandidaate kontrollides tuvastasid menetlejad näiteks, et osa tudengeid ei vallanud nõutud tasemel keelt, õppima kutsututel polnud siin elamiseks raha ja sageli ei teadnud nad sedagi, mida on õppima tulnud. Veebruaris soovitas PPA koolil teha muudatusi, et vältida elamislubade väärkasutamist. Samuti kahtlustas politsei, et Tallinna ei tulnud õppima sama isik, kellega oli videosilla kaudu sisseastumisvestlus peetud.

Märtsis esitas PPA 20 aastat tegutsenud Euroakadeemiale mitu soovitust ja sõlmis kokkuleppe, et akadeemia lisab välistudengite motivatsioonivestluste üleskirjutusele ekraanitõmmise Skype’i videokõnest. Peale selle lubas kool, et kui PPA palub teha tudengiga kordusintervjuu, siis antakse politseile ka selle videosalvestus. Väidetavasti pole Euroakadeemia neid nõudeid korrektselt täitnud.

Tänavu sügiseks sai Euroakadeemialt kutse sadakond eksootilistest riikidest pärit välisõppurit. PPA otsustas ühelegi neist Eesti elamisluba mitte anda.

[Kriku]

Omal ajal õpetasid CDU nõustajad Isamaa(liitu): "Ärge laske enda kõrvale tekkida suurt parempoolset erakonda." Nüüd on neil endil sellega vähemalt sama palju probleeme kui IRL-il:

Saksamaa populistlik erakord Alternatiiv Saksamaale (AfD) on konservatiiv Angela Merkeli seni tulutuid valitsuse moodustamise ponnistusi rõõmuga pealt vaadanud, sest kujunenud olukord annab erakonna juhtkujudele võimaluse väita, et Merkeli ametiaeg kantslerina peaks läbi saama.

Osalt panid just populistid Merkeli pärast sügisel toimunud valimisi senisest keerulisemasse seisu, sest kõige rohkem valijaid võitis AfD varem konservatiive toetanud inimeste seast. Merkel saavutas küll valimisvõidu, aga mitte nii tugeva kui varem ja see tegi koalitsioonikaaslaste leidmise senisest keerulisemaks.

Roheliste ja liberaalidega (FDP) valitsuse moodustamise katse kukkus läbi ja nüüd on võimalikeks variantideks jäänud valitseda riiki koos sotsidega (SPD) või kuulutada välja uued valimised.

AfD on seda väljavaadet samuti rõõmuga tervitanud, sest küsitlused näitavad, et nende valimistulemus jääks enam-vähem samaks. Küll aga võimaldaks see parlamendis lahti saada endisest kaasesimehest Frauke Petryst, kes õige pea pärast septembris toimunud hääletuse tulemuste selgumist teatas, et astub populistide erakonnast välja.

Siiski tundub, et radikaliseerumisega tõmbab AfD endale vee jälle peale:

Üks AfD märgilisemaid poliitikuid on praegu Tüüringi liidumaa parlamendisaadik Björn Höcke, kes on jõudnud meediasse paljude avalikku pahameelt äratanud lausetega. Oma kõige kurikuulsama avalduse tegi ta aasta algul, kui teatas, et sakslased on maailmas ainus rahvus, kes on püstitanud endale pealinna „häbi memoriaali”, pidades selle all silmas Berliinis olevat holokausti mälestusmärki.

Nüüdseks erakonnast lahkunud Petry nimetas toona Höcket erakonnale koormaks ja tegi mitu ebaõnnetunud katset teda AfD ridadest välja visata. Höcke positsioon on aja jooksul ainult kindlustunud ja sel nädalavahetusel Hannoveris ei jätnud ükski partei juhtkonda kandideerinud isik lavalt kuulutamata, et toetab Höcket.
Björn Höcke Foto: AP/SCANPIX

Höcke ise toetab Saksamaa piiride sulgemist, kolme lapsega klassikalist peremudelit ja sotsiaalsete eksperimentide lõpetamist. Saksa politoloogid on nimetanud teda paremradikaaliks, kes tahaks tüürida AfD neonatsliku Natsionaaldemokraatliku Partei (NDP) teele – seda erakonda on Saksamaal üritatud kaks korda ära keelata. Arvatakse, et Höckel on NPD-ga ka isiklikke sidemeid, kuid kindlaid tõendeid selle kohta pole.

Pärast mitut ebaõnnestunud vooru mõlemad kandidaadid [mõõdukam Pazderski ja radikaalsem von Sayn-Wittgenstein] loobusid ja parteilased valisid Jörg Meutheni kõrvale uueks kaasesimeheks hoopis veteranpoliitiku, erakonda varemgi juhtinud Alexander Gaulandi. Tegemist on poliitikuga, kes on oma sõnavõttudes lubanud lõpetada välismaalaste sissetungi Saksamaale ja väljendanud soovi, et Saksamaa hakkaks austama Teises maailmasõjas võidelnuid. 76-aastane Gauland on Eestitki hea sõnaga meeles pidanud, sest septembris väitis ta, et Eesti poliitika pagulasi mitte vastu võtta olevat eeskuju, millest õppida.

http://epl.delfi.ee/news/valismaa/saksa ... d=80371338

[ambur123]

Saksa piloodid keelduvad migrante deporteerimast
https://maailm.postimees.ee/4333685/sak ... 1511339783

Mitmed piloodid üle Saksamaa on keeldunud teenidama lende, mille eesmärk on deporteerida eitava asüüliotsuse saanud migrandid tagasi nende koduriiki, vahendab Deutsche Welle. Samal ajal kaebavad aina enam asüülitaotlejaid oma avaldusi edasi - ja võidavad.

Valitsuse andmetel on alates selle aasta jaanuarist kuni septembrini ärajäänud lausa 222 kavandatud deporteemislendu. Piloodid pole nõustunud afgaanidest migrante nende koduriiki tagasi sõidutama, sest see pole turvaline elukeskkond.

Hoolimata deporteerimisete üldarvu kasvust, on Saksamaa jätkuvalt migrantide peamine sihtriik Euroopa Liidus - lausa nii, et 2017. aastal töötas Saksamaa läbi rohkem asüülitaotluseid kui kõik teised 27 ELi liikmesriiki kokku.

Ajal, kus sakslased on võtnud tagasisaatmise aina jõulisemalt käsile, on märkimisväärselt kasvanud ka oma asüüliotsuse edasikaevavate migrantide arv. Ligi iga teine esimesel poolaastal tehtud migratsiooniameti otsus jõudis seega kohtusse. Võrreldes 2016. aasta sama perioodiga on edasikaebamiste arv seega ligi kahekordistunud. Saksa rahvusringhäälingu NDRi andmetel on sellised kohtuasjad läinud sel aastal riigile maksma ligi 19 miljonit eurot, võrreldes möödunud aastaga 7.8 miljonit eurot rohkem.

Huvitav, kes ja millistest vahenditest ning milliste eesmärkidega rahastab nn "põgenike" kohtukaebusi? Et nad ise olevat suhtkoht vaesed, siis vaevalt hagemine / advokaatide / tõlkijate jms palkamine nende endi kulul toimub.

Vähendamaks edasikaebamiste arvu ja kiirendamaks tagasisaatmisi, on valitsus välja pakkunud järgmise aasta veebruarist algava programmi, kus negatiivse asüüliotsuse saanud migrantide antakse 3000 eurot, tingimusel, et nad deporteerumisega nõustuvad.

Viimane on kergelt vastuoluline: ühelt poolt signaal lihtsalt allaandmisest (me ei hakka ametlikke vaidlustusprotsessimisi kõiki tegema, võta raha ja mine tagasi - nö "maksame kinni"), teisalt ehk aga pragmaatiline lähenemine (tõenäoliselt riigile odavama lahendus, kui pikalt kohtutes jageleda).

[Kurjam]

Eilne TV2 Radari saade oli täielikult neist "pagulastest", soovitan järelvaadata.

[Kriku]

EL andis põgenikekvoodist keeldunud Tšehhi, Ungari ja Poola kohtusse.

Samm näitab Brüsseli kindlat otsust jõustada skeem, mis töötati välja 2015. aasta rändekriisi ajal 160 000 põgeniku laialijagamiseks ning Kreeka ja Itaalia koorma kergendamiseks.

«Euroopa Komisjon otsustas täna anda Tšehhi, Ungari ja Poola ümberpaigutamise kohustuste täitmata jätmise eest Euroopa Liidu Kohtusse,» ütles komisjon avalduses.

[Dr.Sci]

Taanlased plaanivad ka miskit lahendust kriisile:
https://pt-media.org/2017/12/07/tanskan ... ntoopanoa/
Kes soome keelest ei viitsi lugeda ( või taani omast, https://www.b.dk/politiko/stoejberg-aab ... -oede-oeer ) siis taanlastel on ~300 asustamata saart kuhu võiks paigutada need põgenikud kelle pagulasstaatus on tagasi lükatud, seni kuni nad saab ära saadetud sinna kust tulid.

[Kriku]

Tänane eduraport:

Mõistan, et Kreekasse ei tule põgenikehulgaga ainult ametnikele peavalu, vaid ka peaaegu ammendamatu võimalus teha eksperimente. Üldiselt kujutab avalik arvamus põgenikke siiski kui inimesi, kelle oskustest ei piisa, et moodsas lääne ühiskonnas hakkama saada. Miks teie arvate, et just programmeerimine on see, mida saabujatel vaja läheb?

Ameerika Ühendriikide hinnangul on 18% Süüria põgenikel kõrgharidus ja peamiselt on see reaalainete valdkonnast – olgu siis tehnoloogia, inseneriteadus või matemaatika. Näiteks nende enda hispaania päritolu elanikkonna seas on see umbes 15%. Nii et need inimesed on sisuliselt juba valmis.

Te näete tohutut potentsiaali?

Kui me võtame matemaatiku ja õpetame teda ka IT vallas, siis pole mingit probleemi anda talle ka tarkvaraarendaja elukutse. Samal ajal oleme olukorras, kus Euroopa Komisjoni hinnangul on kogu Euroopas juba praegu vajaka umbes 400 000 programmeerijat ja 2020. aastaks jõuab puudus juba 800 000-ni. Nii et tegemist on vastastikku kasuliku olukorraga! Inimestel on oskused ja meil on neid oskusi vaja, miks mitte neid ära kasutada?

Kui suurt probleemi kujutab sellisel juhul aga keelebarjäär?

See on tõesti probleem, sest kõik meie kursused on inglise keeles. Süüria põgenikest oskavad inglise keelt siiski paljud, kuid mõnede teiste maade puhul nagu Afganistan mitte eriti.

Kuidas kogu see nutitelefonide abil õppimine välja näeb?

Meil on oma rahastajad, kelle abiga ostame õpilastele väikesed Bluetoothiga klaviatuurid. Need ühendame telefoniga, millele lisame akupanga, et aparaat jõuaks kauem tööd teha. Veel saavad nad SIM-kaardi, millel on kuus 25 GB andmesidemahtu. Ja siis on neil rakendus, mis muudab telefoni ekraani programmeerimiskeskkonnaks. Nõustame oma õpilasi näiteks Skype’i kaudu.

Muide, neile umbes sajast tuhandest Kreekas viibivast põgenikust, kes on end Ateenas sisse seadnud, pakume uuest aastast võimalust ka füüsiliselt õppesse tulla.

Kui edukad teie õpilased on?

Üldiselt on sellise platvormipõhise õppe puhul väljalangevus väga suur. Hinnanguliselt saab tuhandest alustanust päriselt programmeerijaks vaid 50 inimest. Aga meie oleme suutnud põgenike seas tõsta edukalt lõpetajate protsendi 20-ni, mis tähendab, et oleme juba neli korda edukamad.

Kuidas nad end pärast tõestavad? Igaüks võib ju öelda, et on programmeerija. Saavad nad mingi ametliku paberi?

Nad võivad saada ka paberi. Kuid märksa olulisem on see, et nad saavad end reklaamida võrgukeskkondades, kus on võimalik nagu kunstnikel oma portfoolio üles panna. Tegelikult on 80% tarkvaraarendajaid iseõppijad. Kuni nad suudavad demonstreerida, et teavad, mida teevad, saavad nad ka tööd.

http://epl.delfi.ee/news/arvamus/sojapo ... d=80455808

[Kriku]

Eestisse jõudsid esimesed Eritreast pärit kvoodipagulased.

Teisipäeval saabus Itaaliast Eestisse neli eritrealannat, kes paigutati elama Vägeva majutuskeskusesse, ütles BNS-ile sotsiaalministeeriumi pressiesindaja. Ühel naistest on keskharidus ning teistel on haridustee pooleli jäänud. Püsivat töökogemust neil pole.

Seni on Eestisse ümber paigutatud Süüriast, Iraagist ja Jeemenist pärit kvoodipagulasi. Ka on tegemist esimese korraga, kus Eestisse paigutatakse kvoodipagulasi ümber Itaaliast.

Euroopa Liidu rändekava raames on praeguseks Eestisse ümber paigutatud ja asustatud kokku 175 inimest, neist 30 Türgist ja neli Itaaliast. Umbes pooled kvoodipagulastes ei viibi Eestis.

Kokku on Eesti Euroopa Liidu rändekava raames lubanud Kreekast ja Itaaliast ümber paigutada ning Türgist ümber asustada kokku 550 inimest. Türgist on Eesti valmis vastu võtma kokku kuni 160 inimest.

[Kasutajanimi]

Eritrea kohustusliku ajateenistuse-orjuse valguses, kus naistel on täita peamiselt üks roll - ma ei näe selles halba et me neile varjupaiga anname.

Kui nad just siit nüüd jalga ei lase esimesel võimalusel.

[Dr.Sci]

Eritrea kohustusliku ajateenistuse-orjuse valguses, kus naistel on täita peamiselt üks roll - ma ei näe selles halba et me neile varjupaiga anname.

Kui nad just siit nüüd jalga ei lase esimesel võimalusel.

Ja mis me nendega peale hakkame? Ühel on keskharidus, ülejäänutel kool pooleli. Maxima müüja taset ilmselt ei anna välja, manufaktuur on ka kinni, lüpsjate asemel on robotid, IT spetsialiste ei saa neist ammugi...
Juuksuriks? Eelarvamustega nagu ma olen ma pigem väldin terariista läheduses hoidvaid võõramaalasi...
Igatahes on fakt see et pärast seda kui keegi Prantsusmaa president otsustas oma meretaguse toetaja tänamise asemel ära koristada, helbib seda suppi siiani terve Euroopa ja asi on jõudnud sinnamaani et Eesti toob sisse ülerahvastatud Aafrikast neegreid.