Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

[chac]

Ei tea, pole nendes TLÜ riigiteadustes kordagi sees käinud. Tõenäoliselt mitte eriti. Seda tehakse peenemalt, relativismi levitamise abil. Märksõnad on näiteks "sotsiaalne konstruktsioon" ja "sattumuslikkus".

Põhimõtteliselt on kogu New Left programm äärmusrelativism. Kellelgi ei ole mingeid sünnipäraseid õigusi peale üldiste inimõiguste ja sellest tulenevalt on näiteks immigratsioonipiirangud rassistlikud. Või vähemalt nii olen mina sellest aru saanud.

Aga me kaugeneme foorumi temaatikast.

Üks väike lauseke veel (kui välja kannatate).
Inimõiguste teema inimkonna ajaloos pole iseenesest kuigi vana, algab vast kuskil 17 sajandi John Locke töödest.
Võrreldes minupoolest kasvõi kristluse või buddhismiga.

[Kriku]

Nii see on.

---

Päris hästi formuleeritud populismi ja ajakirjanduse rolli kohta:

Populism on algupäraselt ideoloogia, mis vastandab puhast rahva tahet ja korrumpeerunud eliite. Jagan käsitlust, et populism on põhimõttelisest tolereeritav, ehkki äge reaktsioon tegelikele probleemidele.

Tüüpiline populist eeldab, et iga poliitika põhjendamiseks kõlbab põhjendus X juhul, kui avalikkusele on X hetkel vastuvõetav. Ometi ei pruugi avalikkuse seisukohad X osas olla «tegelikud» – inimesed võivad poliitilisi valikuid tehes olla isekad, laisad, segaduses, või lihtsalt alainformeeritud. Seetõttu ei suuda inimesed langetada otsuseid, mis on nende enese huvides. Seega seab demokraatlik süsteem, mis taotleb inimeste arvamustega arvestamist väga kõrgel määral, neile kõrgemad ootused, kui esindusdemokraatia tingimustes suudetakse täita.

Alainformeeritud valijaile suurte ootuste asetamine võib aga viia perverssete poliitikatulemusteni, kus selmet töötada keerulistele ühiskondlikele probleemidele nagu rahvatervis või kliima välja mitme põlvkonna panust eeldavad lahendused, tundub valijale parem idee kõigele tule otsa panemine, nomenklatuuri välja vahetamine või mõni muu «uue luua» metafoori analoogia.

Toimiv avalik sfäär, mis soosiks populiste enim toetavatel teemadel asjatundlikku teadus- ja väärtuspõhiste seisukohtade vahetust, aitaks tagada, et populismi tekitanud palavik alaneks, ning me teeksime oma poliitikas vajalikud korrektuurid, et lahendada haiguspuhangu põhjustanud probleem. Aga kui meedia seda rolli ei suuda enam täita, kaotab populism oma süsteemi puhastava ja parandava mõju – jääb alles ainult lärm ning frustratsioon demokraatlike institutsioonide ja protseduuride enesepuhastusliku võime suhtes kasvab, mitte ei kahane.

Filosoof Jürgen Habermas on tõdenud, et avaliku sfääri toimimiseks on ennekõike vaja poliitikuid (kes on avaliku diskussiooni adressaadid) ja toimetajaid. Poliitikute roll on ennekõike kuulata kriitilist diskussiooni, kus osalevad professionaalsed ja teaduslikku teadmist omavad eksperdid, üldhuve esindavad eestkostjad, moraalsed maailmaparandajad, spontaanselt sekkuvad intellektuaalid ja erihuve esindavad lobistid. Toimetajate roll on seda diskussiooni korraldada, vahendada ja modereerida.

Selle asemel on meil diskussiooni osalised peaasjalikult poliitikud ja toimetajaid sisulises mõttes näha pole. On postmodernistlik meediaäri, mis hindab arvamuste pluralismi tõe otsimisest kõrgemalt ja mis ei leia piisavalt ressurssi, et kontrollida ja eelistada argumentidele, faktidele apelleerivaid arvamusi, karistada formaalloogika vigu ja manipulatsioone. Publik aga valib lihtsalt kultuuriidentiteedi ja grupikuuluvuse alusel endale poole, kellele pöialt hoida ja keda retweet’ida.

Moderaatorina kirjutan kõigi jäsemetega alla

https://arvamus.postimees.ee/4344421/an ... 1512076513

[Troll]

Noh, see oli juba ühes Murphy seaduses kirjas: "Kõikidel probleemidel on olemas lihtsad ja kõikidele mõistetavad valed lahendused!"
Samas püüab autor lugejale salakavalalt pähe määrida nn otsedemokraatia vastaste teesi:

...inimesed võivad poliitilisi valikuid tehes olla isekad, laisad, segaduses, või lihtsalt alainformeeritud. Seetõttu ei suuda inimesed langetada otsuseid, mis on nende enese huvides.

"võivad olla" ja "ei suuda" pole sugugi üheselt seotud, see pole nii, et otsedemokraatia korral langetatakse kogu aeg valesid otsuseid. Tavaline võte väita, et enamik inimesi on lollid ja ei suuda asju õigesti hinnata ning parem on, kui nende eest otsustab väike kiht "tõeliselt tarku" inimesi. Jällegi, see tees pole iseenesest ju päris alusetu, kuid toob kaasa uusi probleeme seoses selle "tarkade klubi" kvaliteediga, nende vastutusega ülejäänud ühiskonna ees, nende äraostmatusega ja mõjutatavusega, nende irdumisega ühiskonnast ja päriselust. S.o tavalised "eliidi" ja "massi" probleemid, mis (minu arust) on Eesti viimasel ajal eriti teravalt esile tõusnud. Kui palju on kurtmist, et võimulolijad elavad justkui hoopis teises ruumis, ei hooli enam sugugi rahva arvamusest ning tegelevad pseudoprobleemide lahendamisega valupunktide asemel.

[Kriku]

Ma arvan heatahtliku lugejana, et ta sedamoodi tegelikult ei mõelnud ning "seetõttu..." käib eelmises lauses nimetatud võimaluse realiseerumise kohta, st. pole üldväide. Ilmselgelt ju esineb referendumeid, millel langetatakse ka tagantjärele tarkuse seisukohast õige otsus.

[Troll]

Väga heaks näiteks rahva ja nn "eliidi" vastuolude kohta on Islandi võlakriis, kus 2008 aastal pankrotistunud Islandi pankade võlad taheti määrida kõikide islandlaste kaela (ligi 11 000 EUR inimese kohta). "Targad" (Islandi valitsus, parlament, kodumaised ja rahvusvahelised finantsspetsialistid ja -asutused) koostasid kokkuleppe nende võlgade tunnistamise ja tasumise kohta, kuid vastavalt Islandi seadustele tuli selline leping panna rahvahääletusele, kus 98% hääletanutest selle tagasi lükkasid. Ja seda vaatamata "tarkade" manamisele, kes ennustasid "Ei" puhul Islandi majanduse kokkukukkumist, rahvusvahelisi sanktsioone ja majandusisolatsiooni!
Seejärel koostasid "targad" uue, veidi leebema kokkuleppe, kuid ka see lükati teisel referendumil tagasi.
Ja kellel oli siis kokkuvõttes õigus, kas "spetsidel" või "lollil rahval"? Tuli välja, et rahval, kuna 28 jaanuaril 2013 lahendas EFTA kohus vaidluse võlgade üle Islandi kasuks: https://en.wikipedia.org/wiki/EFTA_Surv ... _v_Iceland

[Kriku]

Lähemalt otsides on Eesti 1991. ja 1992. aasta referendumid ju ka head näited.

[Kapten Trumm]

Väga heaks näiteks rahva ja nn "eliidi" vastuolude kohta on Islandi võlakriis, kus 2008 aastal pankrotistunud Islandi pankade võlad taheti määrida kõikide islandlaste kaela (ligi 11 000 EUR inimese kohta). "Targad" (Islandi valitsus, parlament, kodumaised ja rahvusvahelised finantsspetsialistid ja -asutused) koostasid kokkuleppe nende võlgade tunnistamise ja tasumise kohta, kuid vastavalt Islandi seadustele tuli selline leping panna rahvahääletusele, kus 98% hääletanutest selle tagasi lükkasid. Ja seda vaatamata "tarkade" manamisele, kes ennustasid "Ei" puhul Islandi majanduse kokkukukkumist, rahvusvahelisi sanktsioone ja majandusisolatsiooni!
Seejärel koostasid "targad" uue, veidi leebema kokkuleppe, kuid ka see lükati teisel referendumil tagasi.

Antud fenomen on vast tingitud sellest, et "rahval" pole sellist konkreetselt oma rahakotis kajastuvaid finantshuvi, mis "tarkadel" pahatihti on. Sest kui sa vaatad kasvõi meil ükskõik millist majanduspoliitilist otsust, siis selle taga on enamasti ikka inimesed, kelle diplomis ja kvalifikatsioons pole kahtlust, küll aga nende sõltumatuses antud otsuste tegemisel. Et kas mitte pole isiklikku sissetulekut/karjääri eelistatud ühiskondlikele huvidele.

Heaks näiteks on kasvõi aktsiiside ja firmaautode ümber toimuv aastatepikkune kammajjaa.
Küsi tänavalt kellelt tahes, saad vastuse, et ammu võinuks lootusetu ürituse lõpetada.
Ja tõepoolest, reaalne (majandus)elu näitab, et enamasti majanduses suht tumedal lihtrahval on õigus

[Martin Peeter]

Hästi tobe seisukoht Mikserilt.

Mikser: Eesti hääletab Euroopaga ühtselt

Paistab, et Brüssel on mõnel mehel ikka iseseisva mõtlemise halvanud. No mida me selle seisukohaga võidame? EL ei tule meid kaitsma, kui meil naabrimehega jamaks läheb.

https://www.err.ee/650038/mikser-eesti- ... ga-uhtselt

Mikseri sõnul on Eesti seisukoht, et Lähis-Ida konfliktile saab olla kahe riigi lahendus, nii et Iisraeli kõrval saab olema ka Palestiina riik.

Vähe sellest, et me katalaanide iseseisvust me ei toeta, toetame me oma vaikimisega suisa neile malaka andmist, aga kas neid araabia riike veel vähe on?

Ausalt öeldes võiks praegu kasutada võimalust vaikida, kui muidu ei saa.

Iseenesest võiks kaaluda, kas peaks tegema ka ühe Eesti välispoliitika teema. Kuna Eesti julgeolek on otsapidi selle foorumi teema, siis siiani on riigi välisjulgeolek tagatud peamiselt välispoliitika kaudu.

[Kriku]

Palestiina kohta on siiski ÜRO resolutsioonid.

[nimetu]

Ma ei näe sellel kaasaminekul mõtet. Niikuinii on asja väärtus ainult sümboolne. Samuti tundub tobe, et tahetakse justkui ette öelda, et mida USA oma saatkondadega võib ja ei või teha. See asi oli ju kongressis ammu otsustatud. Milleks siis seda asjatut vastuseisu vaja? Siinkohal oleks tõesti Eestil targem vait olla. EL pole Palestiina konflikti lahendamiseks midagi kasulikku teinud ja ei tee ka tulevikus. Trumpil on antud juhul igati õigus selle silmakirjalikkuse vastu sõna võtta.

[Martin Peeter]

ÜRO, kui organisatsiooni, mis muu hulgas on toetanud Nõukogude Liidu piiride puutumatust ja siseasjadesse mittesekkumist, poolest võiks Eesti siiani olla okupeeritud. Organisatsioon, mis rahulikult talub ja põlistab Tiibeti, Krimmi, Ida-Ukraina jt piirkondade okupatsiooni.

Pole vaja seda nüüd ületähtsustada.

Aga vaat see on meie jaoks tähtis ja Mikser peab kaitsma Eesti huve, mitte Euroopa sotsialistide agendat:

Trump ähvardab Jeruusalemma resolutsiooni toetajad abita jätta

https://www.err.ee/650022/trump-ahvarda ... bita-jatta

"Kõik need riigid, kes võtavad vastu meie raha ja hääletavad Julgeolekunõukogus meie vastu või kavatsevad hääletada assambleel meie vastu; ise võtavad meilt sadu miljoneid või isegi miljardeid dollareid ja hääletavad siiski meie vastu. Hea küll, me jälgime neid vastuhääli. Hääletagu vastu, meile ongi see suur kokkuhoid, meid see ei huvita," märkis Trump.

USA suursaadik ÜRO-s Nikki Haley oli varem saatnud igale liikmesriigile kirja, milles andis teada järgmist: "Kui te kaalute oma hääletamist, siis ma soovin, et te teaksite, et president ja Ameerika Ühendriigid võtavad seda hääletust isiklikult. Me jätame meelde iga hääle selles küsimuses."

Kas saab veel selgemini öelda, et Mikser ajab mulli?

Mikseri sõnul ei tasu karta, et USA suhted Euroopaga, aga ka konkreetselt Eestiga sellest halveneks ning näiteks USA panustamine Eesti julgeolekusse võiks saada mingi tagasilöögi.

Kas me ei võta mitte USAlt kümneid miljoneid sõjalist abi? Kurat, siin peaks valitsuse kainelt mõtlevad liikmed sekkuma!

[Kriku]

Nagu ma olen juba korduvalt öelnud: Eesti jaoks on kasulik ÜRO võimalikult suur autoriteet. Jah, ÜRO on üsna jõuetu, aga parem siiski, kui üldse mitte midagi.

Mismoodi ÜRO Krimmi või Ida-Ukraina okupeerimist "põlistab"?

[Martin Peeter]

Nagu ma olen juba korduvalt öelnud: Eesti jaoks on kasulik ÜRO võimalikult suur autoriteet. Jah, ÜRO on üsna jõuetu, aga parem siiski, kui üldse mitte midagi.

Mismoodi ÜRO Krimmi või Ida-Ukraina okupeerimist "põlistab"?

Oma mittemidagitegemisega. Kui organisatsiooni arhitektuur on selline, et teatud riikide ( sh meie jaoks suurima ohu allika) sigaduste suhtes ei tehta midagi, siis on tegemist pigem kahjuliku organisatsiooniga. On püütud ju ka seda ÜRO-d meie vastu keerata seoses mittekodanike ja venekeelsete "rikutavate õigustega".
Teine suurem ÜRO probleem on see, et ÜRO 193 liikmest enamik on pehmelt öeldes meist väga erinevate huvidega arengumaad, mis järgivad oma reaalpoliitilisi huve ning võivad püüda häälteenamusega põhimõtteliselt läbi suruda igasuguseid meie jaoks ebameeldivaid otsuseid. Anda õigus sellisele kambale maailma asju otsustada, ei ole väga mõistlik.

[kallek]

Trump ähvardab Jeruusalemma resolutsiooni toetajad abita jätta

Mõjuagendist Trump ja tema kamp jätaks konflikti korral Baltikumi nii või teisiti abita, seega võib Jeruusalemma resolutsiooni julgelt toetada.

Mõjuagent Trump on lihtsalt Žirinovski sarnane vaimselt ebastabiilne ärplev kloun, kelle sõnadel ei ole USA poliitikas suuremat kaalu. Ebaadekvaatse Trumpi emotsionaalsete säutsude baasilt hakata mingit Eesti välispoliitikat kujundama oleks ilmselge rumalus see viiks meid kindlasse hukatusse ja Mikser on selle endale kenasti selgeks teinud.

[Kriku]

Oma mittemidagitegemisega. Kui organisatsiooni arhitektuur on selline, et teatud riikide ( sh meie jaoks suurima ohu allika) sigaduste suhtes ei tehta midagi, siis on tegemist pigem kahjuliku organisatsiooniga.

Sellega ma ei ole nõus. Kui organisatsioon kuskilgi maailma nurgas midagi kasulikku teeb, on see kasulik, olenemata sellest, kas see on igal pool mujal passiivne või ei. Kahjulik oleks ikka siis, kui asuks Ukrainal käsa väänama.

Teine suurem ÜRO probleem on see, et ÜRO 193 liikmest enamik on pehmelt öeldes meist väga erinevate huvidega arengumaad, mis järgivad oma reaalpoliitilisi huve ning võivad püüda häälteenamusega põhimõtteliselt läbi suruda igasuguseid meie jaoks ebameeldivaid otsuseid. Anda õigus sellisele kambale maailma asju otsustada, ei ole väga mõistlik.

Aga mis või kes peaks maailma asju otsustama, kui mitte riigid?

Ja ÜRO-s on faktilised otsustajad siiski vetoõiguslikud JN alalised liikmed. Tavapäraselt jääb otsustav tegevus ikkagi mõne sellise taha kinni, mitte Bambulaia DV.