Ma hetkeks mõtlesin ka sellest vaatenurgast, kuid siis naasesin jälle praktilisema külje juurde. Neutraalseks jäämine ei oleks meid üsna tõenäoliselt poliitiliselt kahjustanud (vähemalt mitte ühtegi märki sellest polnud), kuid USA vastu hääletamine samas võib. Ja nagu ma mainisin ühes varasemas postituses, siis küsimus ise on reaalsuses liiga keeruline, et hakata ühte või teist poolt eelistama. Krimmi küsimus oli ju samamoodi Iisraelile poliitiliselt üsna ebamugav, sest Venemaa on ennast sinna piirkonda sisse surunud ja nendega peab mingisugused suhted säilitama, et asju ka edasi normaalselt korraldada saaks. Ning Iisrael valiski neutraalsuse, vaadates hoolikalt, et kellegi varvastele ei astutaks (suhted Ukrainaga säilitati). See "mainekujundus" mis me praegu EL sisepoliitikat arvestades tegime (olgem siinkohal ausad) ei teeni tegelikkuses oma eesmärki välja. Kui see küsimus oleks tõesti olnud seotud EL ja USA vahel valimisega, siis ma oleks selle otsusega isegi võib-olla nõus. Tegelikkus oli aga hetkel midagi muud.Seisus kohustab.
Muidugi, praeguse otsusega võime vabalt edasi elada, kuid kui meie välispoliitika jääbki nii lühinägelikuks, siis poliitiline kahju võib üsna kiirelt tekkida.
Ma olen muidugi pigem reaalpoliitka vaatenurga pooldaja kui mingi väärtuspõhisesse süsteemi uskuja, seega on mõistetav, et mõne arvamus ei pruugi minuga kokku langeda.
Saad äkki veidi rohkem lahti kirjutada, mida sa selle all täpsemalt mõtled?Antud juhul Eesti siiski lähtus oma deklareeritud välispoliitilisest kursist.
Integreerumine EL-ga?
EDIT: EL sisepoliitika all pean silmas pigem seda, kuidas erinevad jõujooned selles ühenduses jaotuvad ja kelle järgi ennast joondame.