Aga milleks neid sadades või tuhandetes vaja on?

Padrun relvaseaduse mõistes on ikkagi pihtamislaengut (kuuli, haavleid või nt. gaasi) sisaldav asjandus.HotelVictor kirjutas:...kui anaalselt seadust järgida siis on tegemist vähemalt tsiviilkäibes piiratud kraamiga....
(3) Padrunikomponendid on:
1) püssirohi;
2) sütik;
3) kuul;
4) haavel;
5) padrunikest.[/i]
Seega paukpadruni sütik ja püssirohi on piiratud tsiviilkäibega kaup.
Ma juba avaldasin arvamust selle kohta kui suur ajumaht oli vastava punkti koostajatel.vtl kirjutas:300 padrunit on vale vastus ehk see kogus on ReS §46 lg 5 p 3 järgi lubatud jahitulirelva kohta.Dr.Sci kirjutas:...Aga üldiselt - 300 peaks olema see mida aktsepteeritakse.
Res §29 lg 3 järgi annab Jahitulirelva soetamis-e, omamise ja valdamise õiguse jahitunnistus.
Sileraudne EI OLE automaatselt jahitulirelv.
Teiste sõnadega, jahitulirelv ei tähenda relva liiki (jahitulirelv võib olla nii vint, sileraudne kui ka nt. püstol või isegi revolver), vaid kasutusotstarvet. Samamoodi, nagu sporditulirelv tähendab kasutusotstarvet.
Ehk kui mingile relvale enese- ja vara kaitse eesmärgil lubatakse 100 padrunit, siis samale relvale jahipidamise eesmärgil lubatakse 300 ja sportimise eesmärgil 1000 padrunit.
See, et enesekaitserelvadele lubatud padrunikoguse §-st on pikad püssid välja jäänud, ei tähenda veel seda võiks võtta jahirelvale (või sportpüssile - sileraudsega tehakse sporti ka) lubatud padrunikoguse ja seda pikale püssile kohaldada.
Nn. "stardipüstoleid" müüakse ju ilma igasuguse relvaloata. Samuti võib paukpadrunit kasutada nt. mutilõksus vms. seadmes.TALUPOEG TALUJA kirjutas:No kui võin paukpadruneid omada aga asjandusega millega neid paugutada.... selle jaoks on ikkagi siis relvaluba vaja?
T.
Relvapoe (müüja) arvamus või tõlgendus ei tähenda veel seaduslikkust. Tõenäoliselt piiratakse ka siin 100-ga ära.Dr.Sci kirjutas:Sinu loogikast lähtudes peaks need kel on püstol jahitulirelv, saama korraga osta 300 padrunit... tehke relvapoes proovi (ok, ma lähen ise homme nagunii padruneid ostma, küsin järgi kui meeles)
Laskemoona soetamise õiguse annab ikkagi vastava (kaliibriga) relva luba või liigiloa korral üleandmise-vastuvõtmise akti alusel kasutusse võetud relva tüüp.Dr.Sci kirjutas:Aga näiteks - kui püstol ole jahitulirelv või polegi püstolit siis vastavalt seadusele võib ikka hoida (relvaloa olemasolul):
(5) Füüsiline isik võib hoida laskemoona järgmistes kogustes:
1) kuni 100 püstoli- või revolvripadrunit;
2) kuni 100 gaasirelvapadrunit;
7) kuni 1000 sütikut....
Hehee. Siin kiputaksegi ReS tõlgendamisel minema seda teed, et mõeldakse automaatselt ainult tulirelvi.Dr.Sci kirjutas: Et asja veel segasemaks teha siis RS sama paragrahv ütleb esmalt:
(3) Tulirelva hoidmiseks peab olema hoiukoht, mis on selleks kohandatud ja põranda, seina või ehituskonstruktsiooni külge statsionaarselt kinnitatud raudkapp (edaspidi relvakapp).
Ja järgnevalt
(6) Padruneid, püssirohtu ja sütikuid hoitakse relvakapis relvadest eraldi lukustatavas osas või relvahoidlas.
(7) Teisi relvi hoitakse hoiukohas, mis asub relvakapis, lukustatavas sahtlis või laekas.
Mis minu loogika järgi ütleb et kahe või enama tulirelva korral peab olema esimene tulirelv relvakapis, padrunid selle eraldi lukustatavas laekas, ülejäänud relvad võivad olla magamistoas lukustatud öökapi sahtlis
No kui Sul on juhtumisi .22LR püstol ja sama kaliibriga vintpüss, kas siis on tegu püstoli- või vintraudse püssi padruniga?Dr.Sci kirjutas:Ning kui tähti edasi närida siis seaduse järgi võid soetada endale enesekaitseks sileraudse püssi, aga sellele saad osta siis püstolipadruneid 100 tk
ReS § 55. Relva ja laskemoona edasitoimetamine füüsilise isiku pooltDr.Sci kirjutas:Ma siin (kuigi kisub paralleelseks relvaseaduse teemaga) küsiks veel et relva/laskemoona hoidmine seaduse mõttes on üks asi, kaasas kandmine teine asi. Et siis kui palju laskemoona tohib (relvaloa omanik) kaasas kanda?
https://www.riigiteataja.ee/akt/1160620170255) Füüsiline isik võib hoida laskemoona järgmistes kogustes:
1) kuni 100 püstoli- või revolvripadrunit;
2) kuni 100 gaasirelvapadrunit;
3) kuni 300 padrunit iga vintraudse jahitulirelva kohta;
[RT I, 04.03.2015, 5 - jõust. 01.04.2015]
4) kuni 300 padrunit iga sileraudse jahitulirelva kohta;
[RT I, 04.03.2015, 5 - jõust. 01.04.2015]
5) kuni 1000 padrunit iga sporditulirelva kohta;
6) kuni 1 kg püssirohtu iga tulirelva kohta, kuid kokku mitte üle 5 kg;
7) kuni 1000 sütikut.
Seega lisaks 100le püstolipadrunile veel 100 sileraudse padrunit?vtl kirjutas:Seaduses ei olegi seda otseselt kirjas. Targutatud on nii variantide "piiramatult", "300" kui ka "üldse ei tohi" üle.buff kirjutas:Tere,
Palju enesekaitse sileraudse tulirelva tarvis padruneid võib kodus hoida? Relvaseaduses seda kirjas pole ju. On ainult jahirelvast jutt.
Praktikas lähtutakse vaikimisi kokkukeppel samast piirangust, mis kehtib ka enesekaitse-käsirelvale. Ehk 100 padrunit. Ehk selle numbriga võib kindla peale välja minna.
PS. Alati võib relvatalitusest üle küsida, milline on nende tänase seisukoht.
PPS. Kui seadus on segaselt sõnastatud, siis lõpliku seaduse tõlgenduse ja otsuse teeb riigikohus. Meil küll USA-ga võrreldavat pretsedendiõigust ei ole, aga just eelnevad riigikohtu lahendid on need, mis määravad sarnaste asjade saatuse.
Ei anna vastust minu küsimusele.vtl kirjutas:ReS § 55. Relva ja laskemoona edasitoimetamine füüsilise isiku pooltDr.Sci kirjutas:Ma siin (kuigi kisub paralleelseks relvaseaduse teemaga) küsiks veel et relva/laskemoona hoidmine seaduse mõttes on üks asi, kaasas kandmine teine asi. Et siis kui palju laskemoona tohib (relvaloa omanik) kaasas kanda?
(1) Relva ja laskemoona edasitoimetamise õigus on soetamisluba või relvaluba, samuti käesoleva seaduse §-s 80 nimetatud luba omaval füüsilisel isikul.
(2) Edasitoimetatav relv peab olema tühjaks laetud ja lahti võetud või pakitud viisil, mis ei võimalda relva kohest kasutuselevõttu.
(3) Relva või laskemoona edasitoimetamisel tuleb järgida käesoleva seaduse § 50 lõigetes 1–3 sätestatud nõudeid.
Anna andeks aga kust ma selle nõude võiksin välja lugeda?vtl kirjutas: Laskemoona soetamise õiguse annab ikkagi vastava (kaliibriga) relva luba või liigiloa korral üleandmise-vastuvõtmise akti alusel kasutusse võetud relva tüüp.
Pole seda kuskil öeldud. küll aga: § 57. Täiendavad nõuded kohalikul relvaveolruger kirjutas:Kaasas võid kanda täpselt nii palju, kui palju sul relvaloaga lubatud on-enesekaitseks püstoliga kuni 100 padrunit. Sportlasena kuni 1000.
Vastavalt sellele, millisele otstarbele sul see relv mõeldud on ja mis on relvaloale kirjutatud. Lähed jahile-300 padrunit, enesekaitseks võtad(võid võtta-tervet mõistust soovitades) veel 100 püstolipadrunit kaasa. Sama relv on kirjas nii enesekaitse, jahi, kui spordirelv-kuni 1000 padrunit iga relva kohta. Püstol jahipidamisel võib isegi vahel vajalik olla, kui loom liiga lähedale liigub või ei jõua uuesti laadida ja ründab. Aru peab saama, et enesekaitse relva kantakse varjatult. Ülejäänud relvad peavad olema tühjaks laetud-nagu eelnevalt kirjutatud. Ja laetakse alles lasketiirus või jahikohas. IMHO Eks siin oleks vaja relvaseaduse täpsustamist.buff kirjutas: Seega lisaks 100le püstolipadrunile veel 100 sileraudse padrunit?
ReS §34 lg 2 Füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. Relvaluba, millele on kantud vaid relva liik, annab selle omajale õiguse soetada kasutusse andmise üleandmise-vastuvõtmise akti alusel kasutusse võetud relva laskemoona. Soetatava laskemoona ühekordne kogus ei tohi ületada käesoleva seaduse § 46 lõikes 5 nimetatud kogust.Dr.Sci kirjutas:Anna andeks aga kust ma selle nõude võiksin välja lugeda?vtl kirjutas: Laskemoona soetamise õiguse annab ikkagi vastava (kaliibriga) relva luba või liigiloa korral üleandmise-vastuvõtmise akti alusel kasutusse võetud relva tüüp.
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist