Kapten Trumm kirjutas:2010 Riia ekskursioonil näidati meile üle Daugava asuvas linnajaos kolme 30-korruselise pooleli jäetud kõrghoone tühje skelette.
Laenuraha oli otsa saanud ja masu tuli peale.
Ei saanud kuidagi öelda lätlaste suuremat tarkust, taolisi monumente meile küll ei ehitatud. Isegi pooleli jäänud väiksemaid kortermaju andis otsida.
Just.Põhjus sellisel probleemil on see, et töö on must ja ebameeldiv ning päevas tuleb ronida kabiinist 100 korda välja - eesti autojuht eelistab näpp ninas tiksuda maanteel rekka rooli taga sama palga eest.
https://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q= ... 79UYmkVkxQAS Eesti Keskkonnateenused kuulub Alexela Groupi ning annab tööd rohkem kui 300 inimesele. AS-i Eesti Keskkonnateenused põhitegevusala on jäätmete käitlemine ning erinevate kommunaalteenuste osutamine.
....
Tööjõu voolavus on töötajate liikumise määr, mis võimaldab hinnata ettevõtte konkurentsivõimelisust ja jätkusuutlikkust. Tööjõu voolavuse mõju võib olla nii positiivne, tuues kaasa uusi töövõtteid ja ideid, aga ka negatiivne, mis puhul ei suudeta oma teenuste või toodetega konkurentsis püsida.
Kõrge tööjõu voolavuse määr viitab juhtimisprobleemidele.
...
Töötajad on andnud üsna kõrgeid tulemusi järgmistele väidetele: soovitud töö saamine on peamiselt võimalik õnneliku juhuse kaudu (hinnanguks 4,0), edutamine on tavaliselt võimalik hea õnne korral (hinnanguks 3,29) ning väga hea töökoha saamiseks peab keegi perekonnast või sõpradest töötama kõrgel ametikohal (hinnanguks 3,32). See tähendab, et vastajad on üsna kindlalt väitnud, et neil oma juhi üle arvatavast suuremat mõju pole ning seetõttu leiavad nad, et hea töö leidmine või edutamine on peamiselt võimalik vaid hea õnne või tutvuste kaudu. Edutamise eelduseks peetakse tõenäolisemalt pigem head õnne kui positiivset mõju juhi üle. Edutamise võimaluste puudumine või teadmatus edutamisvõimaluste kohta on autori arvates üks tööstressoreid, millest tulenevalt inimesed organisatsioonist lahkuvad......
....Küsimustiku keskmiste näitajate kohaselt pidasid töötajad juhtide poolset toetust küll pigem positiivseks, kuid samas ei tohiks unustada, et töötajate
motiveerimiseks tuleks aeg-ajalt ka hästi sooritatud ülesannete eest jagada tunnustust ning võimalike probleemide korral olla valmis neid ka lahendama.
Min (2007: 377) on samuti toonud tunnustamise välja kui rahulolu tekitava faktori, mis vähendab tööjõu voolavust.....
...Ka küsimustiku kolmanda ploki tulemusi meenutades jääb olulisemaks küsimuseks edutamise võimaluste puudumine. Lisaks on sellega seonduval töötasu ning koolitamise ja arenemise küsimustel samuti kriitilised keskmised näitajad. Tasustamine kui tööstressi üks tekkimise põhjuseid oli mainitud ka eelintervjuus. Siinkohal ühtivad nii töötajate endi kui ettevõtte esindaja arvamused. Organisatsioonis madalamatel ametikohtadel töötavate inimeste palgatase on iseenesest mõistetavalt üsna madal ning ei ole suure tõenäosusega sellisel tasemel nagu töötaja ise sooviks. Palgafond on küll kindlate piiridega ressurss, kuid sellegipoolest tasuks ettevõtte juhatusel palgapoliitika kriitilise pilguga üle vaadata. Oluline on, et inimese tehtav töö hulk oleks proportsioonis saadava töötasuga. Kuna AS Eesti Keskkonnateenused Tartu filiaalis moodustab suure osa personalist graafiku alusel töötajad, siis võib ka see olla üheks rahulolematuse põhjuseks töötasu suuruse arvestamisel....
....Neljandas plokis uuritud tööstressi põhjustest oli töötajatelt enim kriitikat saanud taaskord teadmatus edutamise võimaluste kohta, aga ka ebaselgus töö ülesannete ja vastutuse osas. Selgus, et lausa 92% töötajatest on tundud või tunnevad end pidevalt ebaselguse tõttu häirituna....
...Töölt lahkumise kavatsuste osas tuleks autori arvates eelkõige tähelepanu pöörata noorema-ealisele personalile. Uuringu tulemustest selgus, et suur osa neist pole mingil juhul planeerinud ettevõttes enam kui viis aastat töötama. Kaheaastase jätkuva töötamise kavatsused on küll veidi kõrgemad, kuid tulemus on sellele vaatamata liiga madal, et ettevõtte juhatusele kindlustunnet või rahulolu tekitada....
....Mõni üksik näitaja võib tööandjale pakkuda tõelist kindlustunnet, kuid enamiku puhul tasub mõelda, kas ja mida parandada, et töötajate lahkumise kavatsusi vähendada. Eelkõige peab autor silmas staažikaid, üle kümne aasta organisatsioonis töötanud inimesi.
Kuna nii pika aja jooksul saab töötajast ettevõtte jaoks spetsiifiline personal, kes tunneb valdkonda, kus ta töötab ning omab enda tööst tulenevaid professionaalseid teadmisi, oleks sellise personali kadu ning uute töötajatega asendamine ettevõtte juhatusele väga kulukas.
Vältimaks staažika personali lahkumist, tuleks kindlasti üle vaadata tööandja poolt pakutavate hüvede olemasolu. Siinkohal ei pea autor silmas ainult materiaalseid hüvesid, vaid ka mittemateriaalseid, kuna selliste hüvede kasutamine ei too ettevõttele lisakulutusi ning seda vahendit võib iga juht kasutada....
, üldse ilma jäätmeveoautojuhtideta olema ... 
aga mitte "kaks tonti" ei taha meil siin pidevalt saada selliseid summasid (mõned tondid kindlasti tahavad ka), vaid ehitusettevõtted tahavad saada selliseid õhku täis summasid, sest laenuraha kaukad on jälle valla (hetkeks küll on tõrkeid nt. Kredex toetustega mis tulevad EU-lt) ja on hea küsida. Et meie ehitusettevõtjad ei tuleks küsitavate summadega toime, et maksta nt siinsele ehitustöölisele turu ja sektori keskmist või kõrgemat palka ja selleks, et "ots otsaga" kokku tulla peab eksportima Ukrainast odavehitajaid, ei pea IMHO aga paika.Mul oli hiljuti üks tore juhtum, 8x12 gabariitidega lintvundamendi rajamise eest fibost küsisid ehitajad alates 25 tuhandest eurost. Kui arvata sellest summast maha tellitavad kopatööd ja ehitusmaterjalid, siis minu arvutusi mööda tahtsid kaks tonti saada kuus palgaks üle 7000 euro kuus (see on kahe normaalse töömehe kahe nädala töö).
https://tarbija24.postimees.ee/729264/k ... t-laienemaEhkki kõik Eestis tegutsevad kaubandusketid tunnistavad, et väikese Eesti jaoks on kaubanduspinda liiga palju ja lähiaastad tulevad väga rasked, plaanivad nad kõik laienemist. Seega jääb õhku küsimus, kust leitakse ostjad.
«Konkurents Eesti jaekaubandusturul on väga tihe,» tõdes Selveri keti juht Andres Heinver. «Kui vaadata Euroopas ringi, siis suuremates riikides on vähem jaekette kui Eestis. Võru kaupluste ruutmeetrite arvuga ühe elaniku kohta võiksime ilmselt pürgida rekordite raamatusse.»....
....Lasnamäel jääb puudu ligi 17 protsenti ostujõudu, et kauplused jõuaksid vähemalt nulli, kasumist rääkimata.
https://www.err.ee/654372/eesti-rahvaar ... -1-318-700Eesti rahvaarv kasvas eelmisel aastal 3070 inimese võrra ja on 1 318 700
Esialgsetel andmetel oli 2018. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 318 700, mis on 3070 inimest rohkem kui aasta varem samal ajal.
Negatiivse loomuliku iibe tõttu (surmade arv ületas sündide oma) vähenes rahvaarv 1960 inimese võrra ning positiivse välisrändesaldo tõttu (Eestisse saabus elama rohkem inimesi kui siit lahkus) suurenes 5030 võrra. Kokku kasvas Eesti rahvaarv 2017. aasta jooksul 0,2%. Eestis on juba kolmandat aastat järjest välisrände saldo olnud positiivne, teatas statistikaamet.
/snip-snip/
2017. aastal saabus Eestisse elama 10 470 inimest ja Eestist lahkus 5440 inimest.
Rändestatistikat on esialgsetel andmetel kõige raskem hinnata, kuna rännet täiendab statistikaamet lisaks rahvastikuregistrile teiste registrite andmetega ja lisab hiljem ka registreerimata rände vastavalt residentsuse indeksi põhjal arvutatava rahvaarvu arvutamise metoodikale.
Lõpliku tulemuse saamine on teiste sündmustega võrreldes tehniliselt ja metoodiliselt keerukam ning võib olulisel määral suurendada rändevoogusid.
Väljaränne suureneb peamiselt Eesti kodanike registreerimata lahkumise tõttu. Sisseränne suureneb peamiselt nende tagasirände tõttu, mis ei kajastu rahvastikuregistris, kuna eelnev lahkumine ei olnud registreeritud.
Väljaränne jääb sisserändest enam registreerimata ja seetõttu suureneb täpsustatud rahvaarvus ilmselt väljaränne sisserändest enam – võib eeldada, et mais avaldatavates tulemustes on rändesaldo mõnevõrra väiksem.
http://digileht.epl.delfi.ee/valismaa/l ... d=80727197ÜRO statistika järgi on Läti riik, mis rahvaarvuga võrreldes on 2000. aastast alates kaotanud enim inimesi: 18,2% oma elanikke. Samal ajavahemikul on ühtlasi umbes neljandiku võrra vähenenud Läti tööealiste elanike arv. Naaberriik Leedu jäi samas tabelis Läti ees eelviimaseks, olles rahvaarvust 17 aasta jooksul kaotanud 17,5%. Samal ajal on Eesti rahvaarv vähenenud 6,4%. Läti eksperdid on Eesti puhul üheks põhjuseks pidanud edukamat perepoliitikat.
Mina oma rikutuse tasemel kipun arvama, et küsimus pole ainult sissetulekute suuruses, vaid ka Soome läheduses. Meie inimesed kipuvad just sinna rändama. Läti ja Leedu inimesed aga lähevad üldiselt oluliselt kaugemale - näiteks Iirimaale, Norrasse jne. Ka meie veidi kiiremini kasvavad sissetulekud on kindlasti osaliselt seotud Soome turu lähedusega. Ehk siis minu vaatenurgast on see rahvarände suhteline väiksus tingitud pigem meile soodsast geograafilisest positsioonist kui meie poolt tehtud valikutest.Mis on aga suureneva tagasirände põhjusteks - eks igaüks arvab esialgu oma rikutuse tasemest lähtuvalt...
Hiljuti oli ka üks huvitav artikkel või uudis, kus võrreldi Eesti Läti ja Leedu väljarännet. Lisaks sellele, et Eestis on praeguseks keskmine sissetulek umbes 30% kõrgem - eestlaste väljaränne Läti-Leeduga on viimastel aastatel olnud ka xx% väiksem.
Huvitav kas lätlased, leedukad peavad samamoodi ennast saaatusekaaslastest targemaks ja paremaks nagu Eesti?nimetu kirjutas:Mina oma rikutuse tasemel kipun arvama, et küsimus pole ainult sissetulekute suuruses, vaid ka Soome läheduses. Meie inimesed kipuvad just sinna rändama. Läti ja Leedu inimesed aga lähevad üldiselt oluliselt kaugemale - näiteks Iirimaale, Norrasse jne. Ka meie veidi kiiremini kasvavad sissetulekud on kindlasti osaliselt seotud Soome turu lähedusega. Ehk siis minu vaatenurgast on see rahvarände suhteline väiksus tingitud pigem meile soodsast geograafilisest positsioonist kui meie poolt tehtud valikutest.Mis on aga suureneva tagasirände põhjusteks - eks igaüks arvab esialgu oma rikutuse tasemest lähtuvalt...
Hiljuti oli ka üks huvitav artikkel või uudis, kus võrreldi Eesti Läti ja Leedu väljarännet. Lisaks sellele, et Eestis on praeguseks keskmine sissetulek umbes 30% kõrgem - eestlaste väljaränne Läti-Leeduga on viimastel aastatel olnud ka xx% väiksem.
Aga see on ainult minu rikutuse tase.
.https://tarbija24.postimees.ee/4214731/ ... -helsingisKui eestlastele on toidukaupade hinnad olnud kõrged juba pikka aega, siis nüüd oleme jõudnud sinnani, et Eestis poodlemine muutub kalliks ka soomlastele.
Viimase aasta jooksul on toiduainete hinnad Eestis tõusnud kuus protsenti, samal ajal kui Soome jaemüügiketid on hindu langetanud, vahendab põhjanaabrite uudisteportaal Iltalehti.
Piimatoodete, puuviljade ja liha hind on Eestis aastaga tõusnud üle kümne protsendi, õlle hind on maksumäära tõusu tõttu kallinenud üle 20 protsendi ning tubakatoodete hind on kasvanud kümne protsendi võrra.
Kuigi väljaande hinnavõrdluses tuli välja, et toidukorvi hind on Tallinnas juba kallim kui Helsingis, ütles Ülemiste Keskuse Rimi külastanud Soome turist Aleksander Korelin, et Tallinnas on endiselt odavam näiteks kassitoit, mis maksab ainult kolmandiku sellest, mis Soomes. «Tallinnas on isegi mahevutimunad odavamad,» lisas mees.....
....Kui Tallinna Kristiine Keskuse Prismas läheb võrreldud toodetega toidukorv ostlejale maksma 46,99 eurot, siis Helsingi Idakeskuse Prismas saab samad asjad kätte 38,07 euroga. Hinnavõrdlusest tuleb välja, et Eestis on piimatooted märkimisväärselt kallimad kui Soomes, seevastu munade ja liha eest peavad põhjanaabrid meist rohkem raha välja käima.
2008 paiku olid kõige kõvemad mehed ikka Rootsi ja Norra ehitajad, kui sõitsid Stoki laevaga koju nt neljapäeva või reede õhtul, siis mul tekkis küll kerge rahvuslik piinlikkustunne, kui mugavusreisil Rootsi penskarid seda eestikeelset loomaaeda takseerisid. Vähe haridust ja palju raha ei ole just mõistlik kooslus. Kui vaadata neid romulaealisi rootsi numbritega autosid, millega antud seltskond laeva sabas seisis, siis muidugi sealsel pinnal nii kõvasid mehi näha polnud. Kõvadeks meesteks muututi just Eesti laeval (ja küllap ka sadamas, lihtsalt teed läksid lahku).No Soome puhul on arusaadav, kui Lõuna-Eesti inimesed, kes siin teenisid ca 350-400 euri neto lähevad sinna koristama või ehitustööliseks ja saavad järsku 1700 - 3000 eurot kätte. Siis on muidugi tunne, et siin sind "mõnitati". Aga tavaliselt hakkavad paljud neist eestlastest tegema just pendelrännet, sest selle raha eest sa Soomes ei ela ära "nagu kuninga kass", kuid siin võid juba lubada "palju" st majalaen või autoliising pole enam probleemiks, samuti ei pea elama peost suhu ja enne palgapäeva laenu võtma. Sama raha eest koguaeg Soomes elada, pole see elu enam nii roosiline, sest kui ei taha elada "pead jalad koos ülejäänud proletariaadiga" pead ikkagi omaette elamise üürima endale ja perele, mis Soome hindu arvestades, pole enam üldse odav lõbu ja hammustab päris korraliku osa sellest "heast palgast", samuti on nn muud elamiskulud Soomes kallimad, kuid enam mitte 2 korda kallimad, nagu varasematel aastatel. Laevaühendus Soomega on suhteliselt kiire, odav ja mugav, seepärast ongi eestlaste seas "pendelränne" suhteliselt populaarne ehk siin saad pärast "Soome palgaga" küla vahel laiata
Ära nüüd meie sinikraedele liiga ka tee, lõugavad täiesti võrdselt põtrade sinikraedega Soome laeval, ju siis soomeugrilaste rahvuslik eripäraTegelikult Eesti proletariaati näiteks nendel odavkruiisidel jälgides saab ka hästi aru, kes selle 10 liitrit absoluutalkoholi aastas kõrist alla kallab. Jääb puudugi. Ja kallaks veel viisakalt - ei seda möla peab terve tekitäis reisijaid ju kuulma.
Jama on ainult see, et nemad kujundavad välismulje "keskmisest" eestlasest. Kusjuures naljakas oli kunagi Soome vahet saalides see, et eestlased ja Baltimaadest pärinevad venelased tundsid Soomes järsku üksteisele lähedust ja vennarmu ehk kippusid kokku hoidma. Ju siis "erinevustest" hoolimata sama "kultuuritaust". Samuti põlgasid mitmed (muidugi mitte kõik, kuid neid oli piisavalt palju) Baltimaadest pärit venelased Venemaalt pärit lihttöölistest venelasi, sest need pidasid ennast üleval tihti veel halvemini kui probleemsem osa eestlastest, vähemalt nendel juhtumitel, mis mina omal ajal nägin.Hinnad erinevad ka seetõttu, et maksud on erinevad. Soomes on üleüldine käibemaks 24 %, toiduainetele seevastu 14 %. Eestis on kõik sirge lauaga 20 %.Fucs kirjutas:Noh, neid hinnavõrdluseid on tehtud pidevalt siin meil ja asjad on ajas pidevalt muutuvad.
Silmaringi laiendamise huvides - kui viimati võrdlesin, siis Eesti riigi eelarvest moodustab "olematu ettevõtte TM" suurema osa kui "olemasoleva ettevõtte TM-ga" Saksamaal.vanahalb kirjutas:Soome kassiiiride kõrgema palga korvab Eesti poepidaja ahnus, sest Eesti ettevõttel tulumaksu pole.
Kasutajad foorumit lugemas: alfa hotel ja 2 külalist
