Avatar kirjutas:vanahalb kirjutas:...läks igaüks Maidanile omade mõtetega. Kes ideede pärast, kes viisavabaduse, kes päevaraha eest seisma...
Ja edasi? Ütled, et rahvas läks omade mõtetega Maidanile, aga endiselt leiad, et Maidanil polnud midagi pistmist rahva heaoluga või omariiklusega. Või väidad et ukrainlaste mõtted on madalad. Tead sa mis mõtted erinevate eestlaste peas liikusid, kui Lauluväljakul lippe lehvitati?
Ukrainale ongi siit raske nõu anda, sest ukrainlased (ja venelased samuti) mõtlevad teistmoodi /ja-jah, mind on varemaltki rassistiks nimetatud/. Seda on aru saada juba väikesteski üksustes, töökollektiivides näiteks. Maksab isakese-toitja ehk batka sõna ja batka võib olla brigadir või väiksemal firmal omanik. Kui batka saamatu on, tuleks ta minema lüüa või uus toitja otsida. Lihtne. Hakata päris oma peaga mõtlema, et kuidas ettevõttel parem võiks olla pole nende loomuses.
Kui pead madalate mõtete all silmas seda, et Maidanile mindi raha teenima siis pole see midagi uut. Igasugused palgaliste osatäitjatega miitinguid on seal iseseisvuse algusest saadik korraldatud. Stsenaarium on enamasti selline, et mingil kohalikul autoriteedil tuleb mõte. Mõtte teostamiseks on vaja raha. Raha saab tavaliselt Ameerikast, sest seal elab rikas onu. (selle all ma ei mõtle nüüd, et see mingi riigiasutuse eelarverealt tuleb). Mingil määral saab kohapealt ka. Sellesamale Timošenkole laenas 2 miljonit dollarit sugulastelt kokkuaetud raha üks vanamees, kes Kiievis, mu tädi naabruses elas. Pärast ütles Timošenko, et ei ta pole mingit raha saanud ja vanamees surigi lõpuks mure kätte ära. Juutide omavaheline asi tegelikult ja mis mina siin nüüd...
Raha kulub mõtte teostamiseks tegelikult palju. Ainuüksi miitinguliste palkamine pole niisama lumme lasta , lisaks meelehea kellele vaja et tohiks telklaagri üles panna jne.
Meeleavaldustel käis korrapäraselt üks vanamutt, seekord samast trepikojast kus minugi tädil korter. Pensionäri asi ja mis tal päeva muud teha. Timošenko aegadel olevat lihtne olnud - tuli hommikul tulla, nimi pandi kirja ja õhtul maksti raha käpa peale. Kui viitsimist ringi trampida oli, sai end mitmes kohas üles märkida ja igal pool maksti sulas. Pärastpoole läks jamaks - tuli tegelikult ka terve päev ühe koha peal passida, sest kohaolijaid kontrolliti mitu korda päevas ja etteteatamata. Läksid korraks poodi või turule nagu vanasti ja kui siis nimesi hakati hõikama, olidki päevateenistusest ilma. Päris Maidanile kus tuld ja tina anti ta ei läinud, sest seal võis surma saada.
Minuarust tüüpiline ukraina elu.
Veel iseloomulikum neile oli lauatelefonide kõnealustustasu kehtestamine. Eestis kehtestati selline kõnealustustasu 2009 a ja Elioni nimetati vereimejaks ning kõike muud. Aga kannatati välja , maksti ning otsiti võimalusi, kuidas teistmoodi kokku hoida. Ukrainas taheti see kehtestada mõned aastad hiljem. Midagi eriskummalist ei juhtunudki - rahvamass tuli kokku, Peapostkontori ette (see on samuti Maidani väljakul) pandi telklaager üles ja avaldati natuke meelt. Lõpuks loobiti postkontori aknad munakividega sisse ja mindi laiali. Sellega lõppesid Ukraina keskvõimu katsed telefonisidet reformida.
Ma ei tea kas seal on veel tänagi kohalikud kõned tasuta? Pole proovinud lauatelefonilt helistada, kõigil on mobiilid ning uus reaalsus.
