Lugesin huviga.Viimases SÕDURis nr5/2017(-ilmus tradits. hilinemisega alles nüüd jaan. keskel) on päris hea ülevaateartikkel 2015 alanud ja tänaseni kestvast VENE ÕHUKAMPAANIAST SÜÜRIAS.....
Kahjuks jäi minu jaoks uduseks/segaseks see opositsiooni relvastuse küsimus (siin kõvasti vaieldud sel teemal).
Autor on paraku jätnud kaotustest rääkides täiesti tähelepanuta kaotuste intensiivsuse, ehk tempo.
Nimelt on allatulistatud lennukite (just lennukite, mida on keerukam tabada kui koptereid) intensiivsuselt Süüria sõda pea 2 korda hullem kui Afganistan 1979-1989.
Ja Afganistanis (oma 2 korda väiksema intensiivsusega) olid kantavad ÕT raketid vägagi esindatud.
Sealt endiselt küsimus, et millega ikkagi seletada sedavõrd suurt reaktiivlahingulennukite kaotuste arvu Süürias. Mida on samapalju kui koptereid.
Sergeide ja käsirelvadest taevasse tulistamisega tõenäoliselt ei seleta.
Ka ei vastanud kirjeldatud venelaste lennuprofiil sellele, mida venelased ise avaldavad. Autor räägib seal 2-3 km kõrgusest (elik Manpadside tuleulatusest), venelased aga ise on korduvalt rääkinud taktikalise lennuväe (ilmselt siis välja arvatud Su-25 ründelennukid) tegevuskõrgusest 5-6 km. See on Manpadside ja enamiku ÕT kahurite tuleulatusest kõrgemal ja seletab ka, mis (erinevalt SyAF lennukitest) pole mässulised 2 aastaga ainsatki vene lennukit alla tulistanud. Selle kampaania esimestel kuudel vaatasin venelaste uudiseid igal õhtul - ja nad polnud kitsid siis andmete jagamisega.
Ka pardalt tehtud videod näitasid, et lennati kõrgelt.