Ukraina Uute Jõudude liikumise juht Mihheil Saakašvili: „Ei tasunud mind kodakondsusest ilma jätta. See oli igasuguste seaduste vastu .... Olin ja jään Ukraina kodanikuks samamoodi nagu ma olen grusiin, kuid ma taastan oma Ukraina kodakondsuse. Naasin Ukrainasse alalise elanikuna seaduslikel alustel, mul ei olnud üheski muus riigis alalist elukohta. Ukrainas väljastati mulle ajutine dokument, mis kehtis märtsini.“
Ukraina prokuratuuri esindaja Larissa Sarhan: „Kriminaalmenetlusi ilma loata Ukrainas viibinud Saakašvili osas ei suleta ning juurdlus jätkub. Prokuratuuri käsutuses on mehhanismid, mis lubavad uurida, koguda tõendeid ja tagada Saakašvili õigus kaitsele läbi rahvusvahelise abi.“
https://maailm.postimees.ee/4407729/saa ... use-tagasi
Police Control Ukraine'i on Harkovi grupp, kuhu kuulub 30 inimest. Nende põhitegevuseks on politsei tegevuse jälgimine ja pahategude salvestamine videotele. Kanal 2 saatele «Radarile» saadeti video, kuidas Harkovi tänavatel liigub politseiauto, mis korduvalt rikub liikluseeskirju. Kõigepealt liigub ta keset kahte rida, siis ei näita suunda manöövri ajal ja lõpuks pargib auto kõnniteele nii, et jalakäijatele ei jäägi ruumi.
Kui ohtlik selline töö on?
Police Control Ukraine peatoimetaja Jekaterina Zingerman: „Kuidas öelda. See, millega tegelen, võib tuua kaasa näiteks koduse läbiotsimise. Tulevad koju, tahavad saada mingeid videomaterjale. Minu meelest on see üks vahend ajakirjanikele surve avaldamiseks. Nad kardavad. Kui tuleb mingi skandaal välismaa ajakirjanikega, läheb see suure kella külge, mõjutab suhteid Euroopa Liiduga. Liigume ju ikkagi EL-i poole.“
Politsei igal pool väljas. Politseireformi käigus välja vahetatud liikluspolitseinikutest paljud ei läinud mitte pensionile, vaid liikusid aste ülespoole ja juhivad tänaseid uusi liikluspolitseinikke.
Zingerman: „Läheb juba kolmas aasta. Reaalselt pole patrullpolitseinikud siiamaani seadusi selgeks saanud. On, mis on, ja seadust peab täitma, seadus on kõigeülene.“
Politseinikud suhtuvad kaamerasse rahulikult.
Autojuht: „Politseinikud käitusid täpselt seaduse järgi.“
Politseinikud: „Mida te siin teete? Üritame tegutseda nii nagu peab. Hüvasti.“
Ehkki siin on silt, mis ütleb, Stopp, kontroll, ei peeta meie sõidukit kinni.
Politseinik: „Pistise vastu võideldakse karmilt.“
Harkovi Sotsiaaluuringute Instituudi juhtiv ekspert Andrei Tšernoussov tegeleb igapäevaselt korruptsioonivastase võitlusega. Paljud Harkovi elanikud ise, endale aru andmata toetavad korruptsiooni vägagi jõuliselt. Nimelt omale kodusid ostes. Kuivõrd linnapea Kernes on ehitusärimees, siis on kõik uued korterid kas tema või tema sõprade firmade ehitatud.
Tšernoussov: „Harkovi elanikud saavad midagi. On puhtad tänavad, soe vesi. Liftid töötavad, kommunaalteenused kõik toimivad. Samas pigistatakse silm kinni linnapea väärtegude ees. Korruptsiooniskeemide puhul. See on nagu omamoodi kokkulepe.“
Harkovist 30 km kaugusel asub Merefa küla. See on küla sõjatsooni piiri peal. On teada, et sõjatsooni sisenejaid sageli kontrollitakse - otsitakse autosid läbi, et siia ei toodaks relvi. Kodude läbiotsimised on siinsetele elanikele igapäevane rutiin - jällegi uuritakse, ega keegi ebaseaduslikult sõjategevust ei toeta. Kui Harkovis on keskmine palk 300 eurot, siis siin nii suurt summat näeb mõni üksik. Keskmine palk on siin 150 euro ringis, pool sellest kulub harilikult kommunaalkuludele.
Merefa külamees: „Halvasti elatakse, lausa nälg. Kõige enam on puudus tööst.“
Sõjatsooni abistamisega tegeleb Kiievis asuv VostokSOS. VostokSOS keskendub inimõiguste rikkumistele. Nad koguvad inimeste ütlusi väärtegude kohta.
VostokSOSi liige Konstantin Reutski: „Nad andsid oma tõendid ja rääkisid oma lood. Siin käib jutt sadadest tuhandetest inimestest üle kogu riigi. Me otsime nad üles, küsitleme. Sisestame teabe andmebaasi, et seda hiljem kasutada riiklikus või rahvusvahelises kohtus.“
Täna on Maidani väljakul tavaline teisipäev. Inimesi hulgub, kuid plats on hõre.
Maidani väljakul hukkunutele lilli toov naine: „Need on meie peret lähedalt puudutanud sündmused. Seisime nende poistega siin Maidanil. Olime nendega kogu südame, kogu hingega. Meie vanemad kasvatasid meid sellisteks. Et elada heatahtlikult, ausalt, avatult. Kõigepealt tuleb arvestada nendega, kes on su kõrval. Ja hoolida. Need poisid ja naised, kes läksid kuulidele vastu, tegid seda vaid jumalaga hinges. Sest see, mille taha nad varjusid, oli vaid pisike kilp või puutükk. Nad läksid koos jumalaga, kui kõik juhid nad maha jätsid. Siin polnud rohkem kui 500 inimest. Ja need inimesed, keda jumal juhtis, läksid selle nimel, et meie maa oleks avatud, demokraatlik, et meie maa jõuaks jumalale lähemale. Sest kõik me peame elama headuses ja armastuses. Seepärast peab igaüks meist mäletama seda päeva. Igaüks peab kandma hinges uhkust. See pole mingi vaimukus ega uhke väljend, aga enda tegusid tuleb võrrelda just nende inimestega, kes meid kõiki ei tundnudki, kuid hukkusid meie eest.“
Ukraina politoloog Vladimir Fesenko: „Muutused Ukrainas toimuvad evolutsiooniliselt. Meil on väga populaarne kolmanda Maidani teema. Ütleb ju vanasõna - kolm on kohtu seadus. See risk jääb alati. Suhtun sellisesse võimalusse üsna vaoshoitult, aga teisedki riigid… Näiteks Prantsusmaal toimus 19. sajandil rida revolutsioone. Ja Venemaal 20. sajandi alguses.“
Saakašvili: „Minu vastu algatud kohtuasi on farss. See on poliitiline tellimus.“
Kohtusitungit ei ohjanud kohtunikud vaid Saakašvili. Ühel hetkel hakkas saalitäis rahvast Ukraina hümni laulma. Valitses üleüldine korralagedus. Kohe pärast Saakasšvili sõnavõttu piirati ta pensionäride poolt sisse. Kõik tahtsid rääkida, mis neil mureks. Natukese aja pärast saabusid laua taha kohtunikud. Istusid seal vaikides ja läksid taas minema. Sellel päeval ühtegi kohtuotsust ei tehtud. Erinevatel põhjustel Eestisse on Ukrainast tulnud viimase nelja aasta jooksul üle 6,5 tuhat isikut.
Maardus elav ukrainlasest autolukksepp Volodõmir Bairõk: „Tööd ei olnud keeruline saada, sest kvalifikatsioon oli olemas. Ütleme nii, et kui oleks halb, siis siin ei istuks. Kui normaalne inimene saab aru, et see koht pole tema jaoks, et nad ei sobi kollektiiviga, siis tuleb kas lahkuda või mingi muu lahendus leida. Seni on kõik hästi. Inimesed sattusid sellisesse olukorda. Siin teenin ausat palka, maksan maksud, kindlustuse, haigekassa. Ja tean, et kui minuga midagi juhtub, siis ma olen kindel, et mind aidatakse, ravitakse. Seal seda pole. Praegu üritatakse küll teha, ma ei tea.“
Volodimiri poeg Viktor õpib Maardu Gümnaasiumi üheksandas klassis.
https://kanal2.postimees.ee/pluss/video/?id=83125
)