Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
See kõik on väga masendav. Ääretult masendav.
Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
Tõlkida tuleks pigem järgmiselt: "Investeeringute osakaalu tõstetakse nii, et 2024. aastaks on see kaitse-eelarvest 20%".Taaniel Tina kirjutas:Akf Kaur3, ma võin vastata. Kuue aasta jooksul 20% - ehk veidi üle kolme protsendi aastas. Kui siit nüüd maha võtta majanduskasv ja inflatsioon, saame tulemuseks ainult kõlavad sõnad. Või õigemini tühja klaasi.By 2024, 22 allies are expected to invest 20 percent or more of their defense budgets on major capabilities
Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
Eee kas pole siiski mõeldud seda,
et aastaks 2024 moodustavad investeeringud
relvastuse hangeteks vähemalt 20% liitlaste kaitseeelarvetest?
Meil vist on ca kolmandik juba praegu.
et aastaks 2024 moodustavad investeeringud
relvastuse hangeteks vähemalt 20% liitlaste kaitseeelarvetest?
Meil vist on ca kolmandik juba praegu.
"We have 50 million Muslims in Europe. There are signs that Allah will grant Islam victory in Europe—without swords, without guns, without conquest—will turn it into a Muslim continent within a few decades." Muammar Gaddafi
Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
Ma omakorda täpsustan, et minu postituse point oli viidata sellele, et lihtsalt nende sõdurite arvude võrdlemine ei anna mingit objektiivset tulemust, sest ka muud asjad erinevad üsna olulisel määral. Venelaste puhul tuleks arvestada ka suurema koguse tankide, õhutõrje, erinevate raketiheitjate, droonide, EW seadmete ja igasuguste muude asjadega (rääkimata hävitajatest ja fregattidest muidugi).Kuna nimetu akf enne mind tsiteeris, siis ma igaks juhuks täpsustan, et mina ei pidanud silmas fregatte ja hävitajaid.
Viimati muutis nimetu, 20 Veebr, 2018 23:04, muudetud 1 kord kokku.
Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
Ilmselt üks paremini ja tabavamalt sõnastatud postitusi käimasolevas arutelus.toomas tyrk kirjutas:Esiteks ei saa ma siiski jätma ütlemata, et mingit "teaduslikult" ega teaduslikult põhjendatud EKV suurust ei ole olemas. Ega saagi olla. See on esimene ning kõige suurem loogikaviga, mida nende arutluskäikude juures tehakse.
Kaitsva jõu vajadus on otseses sõltuvuses ründava jõu suurusega. 50 000 op struktuuriga saaks astuda vastu 2 x suuremale vastase väekoondisele kui 25 000 op struktuuriga. Aga meie potensiaalsel vastasel ei maksa midagi meie vastu koondada ka 200 000 või veelgi suuremat väekoondist.
Toetan põhimõtet: Käed eemale muinaspärandist!!!
-
- Liige
- Postitusi: 4513
- Liitunud: 18 Juul, 2014 20:49
Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
Kindlasti saab Eesti vastu rakendada ka 200 000 meest, eelmise ilmasõja ajal nii juhtuski, aga võimalik kontakti ala sellest ei suurene. Eks vaindlane saab oma üksusi roteerida, täiendada, tagalat kindlustada, kaudtuld tõhustada jne. Aga sellise sõjamasina kokkuajamine peaks andma meile ja liitlastele ka pikema eelhoiatuse ja pikema aja NATOl oma masinavärki käima tõmmata sh alustada ka neid ettearvamatuid poliitilisi protsesse, mis võivad anda oodatust nii negatiivsema kui positiivsema tulemuse. Selles osas, et anda liitlastele aega appi tulla ja ka kõhklusi ületada, on ikka suur vahe sees, kas neile astub vastu 21 tuh, 25 tuh või 42 tuh piisavalt varustatud ja väljaõpetatud meest. Eriti frustreeriv oleks, kui juhtumisi antaksegi mingis poliitilises olukorras, kui NATOs mingi hämming (mis on minu meelest konflikti möödapääsmatu eeldus, aga võib kahjuks vabalt tekkida), meile täiesti korralik ja suisa pikk eelhoiatus, aga me oleme oma paisumise piiri juba saavutanud ja tuleb sisuliselt oma rahvast taltsutada, kes on valmis riiki kaitsma, kuid keda pole selleks ette nähtud.
Dona nobis pacem!
Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
Johannes Kert kõrgemate ohvitseride kohtumisest Terrasega: lisaks info vahetamisele on oluline ka kamraadlik mõõde.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=81188777„Aga on parem, kui need ohvitserid, kes on reservis ja erus, et nad on asjadega kursis. Meie käest üsna tihti küsitakse, et mis see on ja mis too on ja kui me vastame midagi, mida me ise arvame, siis see ei ole päris hea,” ütles Kert. „Parem kui me teame, kuidas asjad täpselt on ja suudame anda võimalikult häid vastuseid. Oleks kahju, kui me räägiksime midagi, mis on võib-olla meie unelm või illusioon selle pähe, mis tegelikult on,” lisas Kert.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43808
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
Kui diviisi normaalses rünnakukoridoris asub kogemata 1 asfalt ja 1 pisike kruusatee ning ülejäänu on tüüpne soostunud mets, kus pool aega sumpab ainult jalgsi läbi, siis tuleb see rünnak mööda neidsamu teid. Koos samade piirangutega, mida koridori laius dikteerib. Mis tähendab, et sellisel, kaardi peal diviisi koridoris saab rünnata tegelikult pataljon. Katse panna diviisi ründama seal (pigi peab persse minema põhimõttel) tekitab lihtsalt hiigelsuure tehnika ja inimeste kuhjumise samasse teekoridori, mis omakorda on lihtne sihtmärk vastasele (nt USA lennuväele).Päris ära pööranud?
Kord leiad, et käsiraamatud on kõige alus ja siis äkki arvad, et diviis tuleb ahelikus ...![]()
Ära pane teistele suhu om mõtteid.
Diviisi rünnaku laius on alati varieeruv - sealt ka numbrid Xkm kuni Ykm - ja mitte kunagi ei tule nad ühes ahelikus, sest nad liiguvad allüksustena ja igal neist on oma isiklik teine ešelon reservis.
Ja ma lisasin juurde ka konkreetsed võimalikud koridorid, mida sina "unustasid" meenutada ...
Seega pole erilist alust rääkida sadadest tuhandetest meest Eesti ründamisel - maastik on selline, et kui lahing käib Mäos, ootab tagumine üksus alles piiriületust.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Tundmatu sõdur nr. 4
- Liige
- Postitusi: 10495
- Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
- Asukoht: Siilis
Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
Ei ole.Lohetapja kirjutas:Ilmselt üks paremini ja tabavamalt sõnastatud postitusi käimasolevas arutelus.toomas tyrk kirjutas:Esiteks ei saa ma siiski jätma ütlemata, et mingit "teaduslikult" ega teaduslikult põhjendatud EKV suurust ei ole olemas. Ega saagi olla. See on esimene ning kõige suurem loogikaviga, mida nende arutluskäikude juures tehakse.
Kaitsva jõu vajadus on otseses sõltuvuses ründava jõu suurusega. 50 000 op struktuuriga saaks astuda vastu 2 x suuremale vastase väekoondisele kui 25 000 op struktuuriga. Aga meie potensiaalsel vastasel ei maksa midagi meie vastu koondada ka 200 000 või veelgi suuremat väekoondist.
Väide, et "vastasel ei maksa midagi meie vastu koondada ka 200 000 või veelgi suuremat väekoondist", on üdini vildakas:
- vastasel oleks puht füüsiliselt raske sellist massi ainuüksi Eesti vastu kokku ajada(-ja koondada)
- ja vaid Eesti suunal selline mass ei mahukski opereerima(-s.t ei oleks rentaabel)
- ainuüksi Eesti jaoks sellist massi keegi kunagi kokku ajama ei hakkagi - kasvõi vaid seepärast, et ainuüksi Eestit ei rünnatakski
60-70k(-vbolla ka kuni 100k) on see realistlik lagi, mis siiasuunda võib rakenduda. Ja tolle massi vastu on 40k täpselt 2 x parem kui 20k. Eeldusel, et raskerelvastusest jääb nagunii mõlemal juhul vajaka.
Seega sorry, võitleja Lohetapja aga keffakene on see sinustkiidet postitus siin - keffa ja eksitav

Viimati muutis Tundmatu sõdur nr. 4, 21 Veebr, 2018 9:42, muudetud 1 kord kokku.
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43808
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
Tänane suurtükiväega varustus ongi normaalsest tunduvalt lahjem. "Tavaline" suurtükiväega varustatus on 1 kaudtulepataljoni peale 3-4 manööverpataljoni. Sedasi on meil vaid 2 brigaadi ette näidata.Kriku kirjutas: Ehk siis jabura näite korras, kui meil praegu on 21 000 meest ja 12 K9, siis 42 000 meest ja 24 K9 ei ole IMHO päris see, mida kaitsekulutuste tõstmise eesmärgiks kuulutada.
Mis liitlaste maavägedesse puutub, siis ma jagan vähemalt praegu Borja pessimismi
Idanaabril, kes traditsiooniliselt tähtsustab suurtükiväge kui "sõja jumalat", võib see suhe isegi 1:1 olla. Lääne SRK-s olemas olevad 2 maaväebrigaadi on tegelikult nii ka varustatavad. Küsimus ei ole ju ainult brigaadide orgaanilises kaudtules (1 haubitsadivisjon 18 relva ja 1 reaktiivdivisjon 18 relva), vaid sinna lisanduvad ka kõrgema taseme, armee ja sõjaväeringkonna alluvusega spetsiaalsed suurtükiväeüksused (suurtükibrigaadide kujul).
Seega, 21 000 mehe normaalne suurtükivägi oleks 5-6 suurtükipataljoni ja "vene standardi" järgi 20 suurtükipataljoni.
Ja veel - taolisel tasemel liikursuurtükkide abil me vajalikku arvu eales ei saavuta. Maksimaalselt meile kättesaadav nii soetada kui pidada on seesama 122 mm D-30. Või midagi analoogset läänest. mina siiski pooldan vene oma, mis lääne analoogist (105) on siiski parem relv.
Piisavalt arvukas, korraliku moonavaruga ja väljaõpetatud reserv-suurtükivägi on paraku vaesevõitu väikeriigi sõjapidamise üks võtmetingimusi.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
pigem kipub küsimus olemas selles, et kas meil on 25000 kaitsetahtega meest, kes korralikult varustatud trussikutest padruniteni ning mõõdetavas (lähi)perspektiivis saavad elementaarse soomustoe, kaudtule, tankitõrje jms.
Ja teine alternatiiv oleks panna relva alla 40 000 meest, kelledest paljudel puudus kaitsetahtest, väljaõppest ning lähitulevikus päris kindlasti ei saa olema piisavat tuletoetust jms (mis veel omakorda motti alla tõmbab).
Ja teine alternatiiv oleks panna relva alla 40 000 meest, kelledest paljudel puudus kaitsetahtest, väljaõppest ning lähitulevikus päris kindlasti ei saa olema piisavat tuletoetust jms (mis veel omakorda motti alla tõmbab).
-
- Site Admin
- Postitusi: 5706
- Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
- Kontakt:
Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
Hm, võtaks siit samast kõrvalt teemast need jõud mis koondati Eesti vastu 1939. a. septembri lõpuks. Meltjuhhovi raamat, millele viitasin N Liidu lennuvägi Eestis teemas.Borja kirjutas:
Väide, et "vastasel ei maksa midagi meie vastu koondada ka 200 000 või veelgi suuremat väekoondist", on üdini vildakas:
- vastasel oleks puht füüsiliselt raske sellist massi ainuüksi Eesti vastu kokku ajada(-ja koondada)
- ja vaid Eesti suunal selline mass ei mahukski opereerima(-s.t ei oleks rentaabel)
- ainuüksi Eesti jaoks sellist massi keegi kunagi kokku ajama ei hakkagi - kasvõi vaid seepärast, et ainuüksi Eestit ei rünnatakski
https://play.google.com/store/books/det ... h_viewport
Loetelu jätkub Läti vastu koondatud 7. armee väeosadega. Ka 8. armeed võis tegelikult kasutada nii Läti kui Eesti vastu, kuid op ülesanded, mis anti järgmises käskkirja punktis, olid ikka Eesti suunalised.Kingissepa rajoonis - koondkorpus mille koosseisus olid 11. ja 16. laskurdiviis, 35. tankiväe diviis ja üks korpuse suurtükiväe polk
Pihkva rajoonis - 8 armee, mille koosseisus olid 56.; 75.; 49. ja 136. laskurdiviis, 25.ratsaväediviis, 10. tankiväe korpus, kaks ülemjuhataja reservi suurtükiväepolku ja üks korpuse suurtükiväepolk
Löö suurused kokku ja arvuta, palju mehi tuli.
See arv ei olnud väiksem ka 1941. a. ega 1944. a. Ja ei olnud siis nii, et vägesid koondatid "ainult Eesti vastu".
Ühes oma varasemas postituses väitsid, et riigikaitse peab valmistuma halvima võimaliku stsenaariumi vastu. Siin järsku kuidagi teistpidi?
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43808
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
WWII pole äkki väga mõttekas näiteks tuua?
Tollal määras "mahtuva" ründejõu suuruse suuresti see, palju jalgsi jalaväelasi mahtus liikuma. Jalaväelane aga liigub pea kõikjal.
Väike näide: jalgsi liikuv jalaväepataljon (1000 meest), liikudes teel taktikalises formatsioonis (topeltkolonn) tavalise vahega 5 m vajab 2500 m teed.
Sama üksus, liikudes taktikalises formatsioonis autodel, vahega 150 m, igas autos jagu (10 meest) vajab aga 15 000 m teed.
Vahe on ainuüksi autode kasutamisel (samadel tingimustel) kuuekordne.
Samal põhjusel oli Sinimägede lahingus vene ründejõud 140 000 meest, kuid tänane mehhaniseeritud VF armee paneks minuarust Ida-Virus välja ehk diviisi (3 brigaadi) - ja mitte ainult Sinimägedes, vaid merest Peipsini. Ehk 10 korda vähem. Miks? Esiteks tänane VF armee ei pea enam mingit vaenlase laipade alla matmise sõda ja teiseks mehhaniseeritud sõjas määrab vägede hulka mitte maastiku füüsiline laius, vaid läbitava maastiku laius (mida Eesti metsas tihti peale suuremate sihtide ja tee lihtsalt pole).
Kitsad läbitavad maastikukoridorid ja ülearune vägede hulk (kellest lahingut peab ainult väike hulk) tähendab tohutut vägede kuhjumist, mis on suurepärane sihtmärk kaudtulele, lennuväele aga ka teeäärsetele metsarünnakutele. Kuidas soomlased peksid terveid vene diviise puruks? Ootasin, kuni need venisid kümnete km pikkuseks joruks metsavaheteel ja äsasid siis külgedelt. Tulemus? Jätkusõjas 1944 kasutas Punaarmee väikseid taktikalisi gruppe (nt jalaväepataljon tankiroodu toetusel), mitte diviisikaupa ronimist.
Tollal määras "mahtuva" ründejõu suuruse suuresti see, palju jalgsi jalaväelasi mahtus liikuma. Jalaväelane aga liigub pea kõikjal.
Väike näide: jalgsi liikuv jalaväepataljon (1000 meest), liikudes teel taktikalises formatsioonis (topeltkolonn) tavalise vahega 5 m vajab 2500 m teed.
Sama üksus, liikudes taktikalises formatsioonis autodel, vahega 150 m, igas autos jagu (10 meest) vajab aga 15 000 m teed.
Vahe on ainuüksi autode kasutamisel (samadel tingimustel) kuuekordne.
Samal põhjusel oli Sinimägede lahingus vene ründejõud 140 000 meest, kuid tänane mehhaniseeritud VF armee paneks minuarust Ida-Virus välja ehk diviisi (3 brigaadi) - ja mitte ainult Sinimägedes, vaid merest Peipsini. Ehk 10 korda vähem. Miks? Esiteks tänane VF armee ei pea enam mingit vaenlase laipade alla matmise sõda ja teiseks mehhaniseeritud sõjas määrab vägede hulka mitte maastiku füüsiline laius, vaid läbitava maastiku laius (mida Eesti metsas tihti peale suuremate sihtide ja tee lihtsalt pole).
Kitsad läbitavad maastikukoridorid ja ülearune vägede hulk (kellest lahingut peab ainult väike hulk) tähendab tohutut vägede kuhjumist, mis on suurepärane sihtmärk kaudtulele, lennuväele aga ka teeäärsetele metsarünnakutele. Kuidas soomlased peksid terveid vene diviise puruks? Ootasin, kuni need venisid kümnete km pikkuseks joruks metsavaheteel ja äsasid siis külgedelt. Tulemus? Jätkusõjas 1944 kasutas Punaarmee väikseid taktikalisi gruppe (nt jalaväepataljon tankiroodu toetusel), mitte diviisikaupa ronimist.
Viimati muutis Kapten Trumm, 21 Veebr, 2018 10:36, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
Baltikumi vastu kokku pool miljonit meest, kui ma õigesti mäletan.toomas tyrk kirjutas:See arv ei olnud väiksem ka 1941. a. ega 1944. a. Ja ei olnud siis nii, et vägesid koondatid "ainult Eesti vastu".
Aga see oli siis. Iga ohtu tuleks ikkagi konkreetses ajas ja ruumis vaadelda. Tänapäeval ja lähiaastatel (võib-olla lähimal kümnendil) on 200 000 mehe meie vastu koondamine väga ebatõenäoline, kuigi teoreetiliselt võimalik. Seda näitab kasvõi asjaolu, et Ukrainat kollitati ja kollitatakse umbes sama jõuga, millega II Tšetšeenia sõda võideti, st. umbes 160 000 meest. Selleks, et Eestit niimoodi rünnataks, peaks Eesti omandama sama prioriteedi kui Tšetšeenia (Venemaa lagunemise peatamine) või Ukraina (Vene riikluse häll ja konkurent Moskooviale Venemaa pärandi pärast). Ma ei kujuta ette, mida Eesti selleks tegema peaks.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
Ajaloost tuleb kohe üks asi meelde - jäävabad sadamad Baltikumis. Venemaa praegune väljapääs Balti merele sisaldab endas mõnegi küsimärgi. Kindlasti leiaks veel midagi - näit. regiooni hea strateegiline asukoht vastu Euroopat. Piisab ka ju täiesti lähivälismaal elavate venelaste kaitsmise mantrast. Ei peagi otsima midagi vürst Vjatško või Peeter I aegset.Kriku kirjutas:Selleks, et Eestit niimoodi rünnataks, peaks Eesti omandama sama prioriteedi kui Tšetšeenia (Venemaa lagunemise peatamine) või Ukraina (Vene riikluse häll ja konkurent Moskooviale Venemaa pärandi pärast). Ma ei kujuta ette, mida Eesti selleks tegema peaks.

Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist