Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

[Kriku]

Kitsad läbitavad maastikukoridorid ja ülearune vägede hulk (kellest lahingut peab ainult väike hulk) tähendab tohutut vägede kuhjumist, mis on suurepärane sihtmärk kaudtulele, lennuväele aga ka teeäärsetele metsarünnakutele. Kuidas soomlased peksid terveid vene diviise puruks? Ootasin, kuni need venisid kümnete km pikkuseks joruks metsavaheteel ja äsasid siis külgedelt. Tulemus? Jätkusõjas 1944 kasutas Punaarmee väikseid taktikalisi gruppe (nt jalaväepataljon tankiroodu toetusel), mitte diviisikaupa ronimist.

Kaugeneb teemast, aga Soomes oli territooriumil sügavust palju rohkem. Loe Mart Laari "Suvesõda", seal ta kombineerib kõvasti, et ühe ümberpiiratud diviisi Ida-Virumaale ära mahutaks.

Ajaloost tuleb kohe üks asi meelde - jäävabad sadamad Baltikumis.

Praeguse kliima soojenemise ajal tekivad varsti Põhja-Jäämerre jäävabad sadamad. Peeter I toimetas Väikese jääaja ajal.

Kindlasti leiaks veel midagi - näit. regiooni hea strateegiline asukoht vastu Euroopat. Piisab ka ju täiesti lähivälismaal elavate venelaste kaitsmise mantrast.

Nojah, aga ses osas ei erine Eesti ju muust "lähivälismaast".

[toomas tyrk]

Hm, tuletaks meelde, mis oli minu algne väide - ei ole sellist teaduslikult põhjendatud EKV suurust, mis oleks justkui Eesti kaitsmiseks vajalik. 200K suurust väekoondist on Eesti vastu koondatud ja on võimalik, et koondatakse ka tulevikus. ja ka kasutatakse.

Ja trumm - rännak ning lahing on 2 eri asja. Ja loomulikult ei ole need väed kõik ühes rivis rindel reas. Suurem osa on reservis. Ja suur osa koondatakse sinna, kus soovitatakse saavutada läbimurre. ja kui läbimurre on saavutatud, siis läheb käiku reserv. Pluss igasugu muud manöövrid, vahetused jms.

Loomulikult tähendab suurem relvastatud vägi suuremat läve vastasele. Et tema omakorda peab kauem ja põhjalikumalt valmistuma. jne.

Aga see tähendab, et tema vastas on vägi, Mitte püksirihma ning püssiga varustatud koosseis. Või vabandust - ikka mütsimärgi ja püssiga...

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Ja teine alternatiiv oleks panna relva alla 40 000 meest, kelledest paljudel puudus kaitsetahtest, väljaõppest ning lähitulevikus päris kindlasti ei saa olema piisavat tuletoetust jms (mis veel omakorda motti alla tõmbab).

Samaedukalt võib väita, et toda kaitsetahet puudub kindlasti ka palludel 20k sisse "väljavalitutel" ning et toda kaitsetahet jääb ülegi kümnetel tuhandetel, kes 20k "väljavalitute" sisse es mahu

Hm, võtaks siit samast kõrvalt teemast need jõud mis koondati Eesti vastu 1939. a. septembri lõpuks.

Ei soovita.
Teisest ilmasõjast kõlbavad hästi üle võtta idavaenlase traditsioonilised sissetungisuunad(-sest geograafia ei ole muutunud) aga punaarmee tollaste miljoninumbritega täna argumenteerida pigem ei tasuks

[Kriku]

Hm, tuletaks meelde, mis oli minu algne väide - ei ole sellist teaduslikult põhjendatud EKV suurust, mis oleks justkui Eesti kaitsmiseks vajalik.

Absoluutskaalal - ei ole. Lähiümbruses toimuvaga seotud relatiivsel (tõenäosuslikul) skaalal - on.

Kui seda vahet ei tee, tekibki möödarääkimine, mida võib mitmel leheküljel pärast klaarida.

[Martin Peeter]

Ülisuur või isegi (pealetungikoridore arvestades) mõistlik väekoondis annaks meile selge ja pika eelhoiatuse ja sellega aega juurde. Kogu meie iseseisev kaitsevõime siiski saabki olla ainult aja võitmine. Mida suurem on meie SAK, seda rohkem peaks vaindlane ennast koondama ja pikem eelhoiatusaeg tähendab sisuliselt võitluseta võitluse eesmärgi saavutamist s. t. aja võitmist, et liitlased saaks meetmeid rakendada.

Vaindlase poolt saavutatav efekt suure kontingendi koondamisel on seoses ruumi piiratusega aga piiratud. Teisalt aga, kui me ka seda võimalust ei arvesta, siis seda tõenäolisem see on, kui välispoliitiline olukord segasemaks muutub. See tendents kahjuks demokraatlikus maailmas "eliidivastase mässu" näol täiesti eksisteerib.

Kõige ohtlikum on meile ikka lühikese eelhoiatusega rünnak, koos mobilisatsiooni nurjamise ja ladude hävitamise katsega varajases staadiumis. See tähendaks üsna varjatud koondumist ning üsna piiratud kontingenti.

[Kapten Trumm]

Ja trumm - rännak ning lahing on 2 eri asja. Ja loomulikult ei ole need väed kõik ühes rivis rindel reas. Suurem osa on reservis. Ja suur osa koondatakse sinna, kus soovitatakse saavutada läbimurre. ja kui läbimurre on saavutatud, siis läheb käiku reserv. Pluss igasugu muud manöövrid, vahetused jms....

Oh taevas
Ründelahing ongi taktikalises formatsioonis liikumine kontaktist kontakti. Mida laiem on koridor, seda suuremad jõud liiguvad.
Kui koridoriks on 6 m lai kõva kattega tee, siis seal mahub seda kontakti pidama korraga üks rühm. Mitu diviisi on ootamas teeääres nende taga, ei oma sel hetkel tähtsust.
Katsun veel ühe korra: kõik see "läheb käiku" ja "ei ole rivis" sõltub justnimelt maastiku läbipääsetavusest.
Kui maastik on vesine mets, kuhu sõdur poole sääreni sisse vajub, siis seal ongi see läbipääsetav osa kitsuke tee.
Mille läbilaskevõime on piiratud, nii füüsiliselt kui taktikaliselt (ei saa sõita hunnikusse).
Seetõttu pole suurte koondiste (diviis) rakendamine meil eriti reaalne ja ega venelased nii lollid olegi, nende põhiline manööverüksus on ammuilma tegelikult pataljoni taktikaline grupp.

[toomas tyrk]

Ja miks sa nii raudkindlat eeldad seda, kus see kaitseliin asub?

Initsiatiiv on paraku ründaja poolel. Tema valib aja, koha, ja ründava jõu suuruse.

[Kapten Trumm]

Kuidas kaitseliinini (kontaktini) liigutakse? Kahel pool teed on vesine mets, teeääres kuivenduskraavid.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Ühes oma varasemas postituses väitsid, et riigikaitse peab valmistuma halvima võimaliku stsenaariumi vastu.

..ja väidan edasi...

Kõige ohtlikum on meile ikka lühikese eelhoiatusega rünnak, koos mobilisatsiooni nurjamise ja ladude hävitamise katsega varajases staadiumis. See tähendaks üsna varjatud koondumist ning üsna piiratud kontingenti.

..see on tegelt vaid üks võimalikest näidetest - ja asümmeetriat ei ole siin veel mainitudki...

Seepärast tulebki riigikaitsesse kaasata max arv mehi - mitte miski "kuldmuna munev väljavalitute 20k"

[Tundmatu sõdur nr. 4]

..et kuda see Roki tunnel sakslastesse puutub - pardoon, teemapealkirja ma tahtsin öelda

Et mul oli siin nagu ennem ka juba üks post, kus ma personaalselt nimetut foorumlast teemahägustamimise eest esile tõin - ja see post on nüüd küll kuhugi kadund aga Roki tunneli jura läeb muudkui edasi

[Kriku]

..et kuda see Roki tunnel sakslastesse puutub - pardoon, teemapealkirja ma tahtsin öelda

Et mul oli siin nagu ennem ka juba üks post, kus ma personaalselt nimetut foorumlast teemahägustamimise eest esile tõin - ja see post on küll kuhugi kadund aga Roki tunneli jura läeb muudkui edasi

Nimetu ei alustanud seda teemavälist Gruusia sõja arutelu siin. Nüüd liigutan kogu selle asja siit minema, anna ainult aega...

LISATUD: Tehtud! Palun lahkesti siin jätkata: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... start=2685

[mart2]

No küll on akf Trummil lühike mälu - kord kiidab vene tehnikat ja selle läbivust ning siis natuke hiljem näeb kaardile vaadates diviisi alal ainult üht asfaltteed ja üht külateed...
No ei sõida ainult asfaldil ...

Näiteks ainuüksi Soome lahest Narva veehoidlani (Sinimägede joonel) võib tankidega sõita minimaalselt 5 teed mööda - Udria -Sinimäe; Tallinn-Narva mnt.; Tallinn - Peterburi raudteetamm; Kõrgepingelii elektrijaamast Rakvere suunas; tee 109. Seal vahel on veel piisavalt külateid ja sõidetavad põllumaad. Käidud, kontrollitud.
Allpool on Vasknarva, Permisküla ja Kuningaküla ...
Lõuna-Eestis sõidetavaid teid isegi rohkem.

Kuhu nad tegelikult ronivad, seda ei tea enne kui aeg käes, kuid võimalusi on rohkem kui üks asfalttee.
Kunagi ammu juba soovitasin - tee maastikuluuret ja sõida antud piirkonnad läbi, siis näed paremini kui kaardi järgi oletades.

[Kapten Trumm]

Kuhu nad tegelikult ronivad, seda ei tea enne kui aeg käes, kuid võimalusi on rohkem kui üks asfalttee.
Kunagi ammu juba soovitasin - tee maastikuluuret ja sõida antud piirkonnad läbi, siis näed paremini kui kaardi järgi oletades.

Ma pole küll tõesti kogu maastikuluuret teinud, aga rünnanud idast sealkandis punase rollis küll. Isegi kaart veel alles.
Seda, mis juhtus kohaliku, kaitsva siniste väega, teab see, kes teab ja kes ei tea, pole vaja ka teada. Kole asi juhtus
Ses mõttes, et olen ise täiesti proovinud, kui palju läbi mahub. Vahelduvad põllud isegi palju asja ei muuda, sest kui natukese pärast on 12 m lai metsavahe koridor, siis läbipääsu määrab see.
Videos on palju maastikulisi detaile : https://www.youtube.com/watch?v=Qdu3yOdaRAA

[mart2]

Kuhu nad tegelikult ronivad, seda ei tea enne kui aeg käes, kuid võimalusi on rohkem kui üks asfalttee.
Kunagi ammu juba soovitasin - tee maastikuluuret ja sõida antud piirkonnad läbi, siis näed paremini kui kaardi järgi oletades.

Ma pole küll tõesti kogu maastikuluuret teinud, aga rünnanud idast sealkandis punase rollis küll. Isegi kaart veel alles.
Seda, mis juhtus kohaliku, kaitsva siniste väega, teab see, kes teab ja kes ei tea, pole vaja ka teada. Kole asi juhtus
Ses mõttes, et olen ise täiesti proovinud, kui palju läbi mahub. Vahelduvad põllud isegi palju asja ei muuda, sest kui natukese pärast on 12 m lai metsavahe koridor, siis läbipääsu määrab see.
Videos on palju maastikulisi detaile : https://www.youtube.com/watch?v=Qdu3yOdaRAA

Maastikku oskan lugeda piisavalt - Olin omal ajal 5 aastat metsaülem Ida-Virumaal. Neid "12 meetrit metsakoridore" on enam vähem kõrvuti suhteliselt palju.
NB! Meie harjutuste viga on kahjuks see, et kuigi kaardi peal saame mängida kogu alaga, siis õppuste käigus kasutatav osa on piiratud ja jätab kogu vastutusalast väära mulje. Selle pärast juhtuvadki sageli "koledad asjad", et osalistel on liikumispiirangud.
Õppused ei asenda kunagi kaardiharjutusi koos reaalse pioneeridega maastikuluurega!

[Kapten Trumm]

Mart2, ma saan kõigest aru. Lihtsalt kui sept alguses on tee kõrval põlvini vesi ja mets koosneb reiejämedusest võsast, siis seda kaudu eriti ei sõida. Isegi jalgsi jalavägi liigub raskustega. Kui ma lihtsalt lasen silma eest läbi neid kohti, siis ma ei suuda kujutada igas koridoris rohkem kui rood+ kontakti liikumas, ei mahu nagu hästi. Võib-olla on asi selles, et kergejalaväele antigi selline soine võss ja tankid said sõita laegedal. Britid olid kindlasti väärikas vastane. Teest kaugemale ka väga minna pole mõtet, sest nähtavus on 50, võib-olla 100 meetrit.