Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

[Z03]

Mkmm, erasektor solgib akadeemilise hariduse. Sisuliselt rikkus kassikoolides antav kõrgharidus psühholoogide tööturu. Võib-olla ka õigusteaduse. Igaüks, kellel raha, sai võimaluse õppida juristiks või psühholoogiks. Kui eraülikoolid, siis 100% isemajandavad, mitte riigilt raha saavad.

[nimetu]

Järgnes ikka ka, ega need lisandunud õppekohad ju ilma finantsideta tulnud.

Need täiendavad finantsid saadi juurde ühekordselt ja osaliselt ka tänu kärbetele. Nagu ma ütlesin, pikaajalisemat plaani polnud, ja see oli juba alguses selge.

Mkmm, erasektor solgib akadeemilise hariduse. Sisuliselt rikkus kassikoolides antav kõrgharidus psühholoogide tööturu. Võib-olla ka õigusteaduse. Igaüks, kellel raha, sai võimaluse õppida juristiks või psühholoogiks. Kui eraülikoolid, siis 100% isemajandavad, mitte riigilt raha saavad.

Igaüks, kellel on raha ja vastab tingimustele saab sisse. Lõpetamisega on juba teine lugu. Riik teostab õppekavade üle niikuinii kontrolli. Muuseas - MIT, Stanford, Caltech, Harvard ja Yale on kõik erakoolid. On nad selle tõttu halvemad?

[Z03]

Stanfordis, Yales jne on stipendiumid vaestele, aga andekatele, kes rahapuuduse tõttu oma potentsiaali arendamata jätaksid. Eestis stipendiume ei ole. Ma siin varasemas teemas kirjutasin oma 84,06 eurosest stipist, mida maksti ca 3 aastat tagasi. Samas, eks oli abiks seegi. Vajaduspõhisest õppetoetusest ma ei tea midagi, mina ei kvalifitseerunud saajaks. Üldse vist väga vähesed kvalifitseeruvad. Seega oleks tasuline kõrgharidus ebavõrdsust süvendab ja tegelikult puhtinimlikus mõttes ebaõiglane.

Aga noh, mis ma siin ikka jahun, kes mind kuulab. Ilmselt surutakse tasulise kõrghariduse idee poliitilise otsusena ühel ajahetkel läbi, et siis taas ca 5 aastat hiljem tõdeda, et jah, kaotasime oma andekad eestlased välismaa ülikoolidele ja ka tööturule, sest ei osanud neid hoida ja lähtusime ainult ühepäeva(liblika)poliitikast.

[Lemet]

Eestis stipendiume ei ole

Jama, on küll ja õige eriala valikul heade tulemuste korral päris viisakad.

[Z03]

Lemet siin jälle minu tähelepanu püüdlemas. Ei, Lemet, ma ei pööra sulle rohkem tähelepanu. Mina pole süüdi, et sul on tähelepanuvajadus.

[nimetu]

Ma olen väga hästi kursis, milline see toetus alles hiljuti oli. See 84 eurot sisaldas tegelikult ka sõidutoetust. Ega see toetus ka praegu eriti hiilgav ei ole - 100 eurot tulemusstipendiumi. Mul pole midagi selle vastu kui neid stipendiume suurendataks, kuid see ei lahenda ülikoolide üldist rahastuse probleemi. Pearaha ümberjagamine ei muuda rahakotti paksemaks. Selleks, et ülikoolid ise ennast majandada suudaks, tuleb mingil määral ka erasektori raha kaasata. Ja kui seda ei soovita, siis peab riik oluliselt rohkem panustama hakkama. Midagi keerukat siin ei ole.

[Kapten Trumm]

Stanfordis, Yales jne on stipendiumid vaestele, aga andekatele, kes rahapuuduse tõttu oma potentsiaali arendamata jätaksid. Eestis stipendiume ei ole. Ma siin varasemas teemas kirjutasin oma 84,06 eurosest stipist, mida maksti ca 3 aastat tagasi. Samas, eks oli abiks seegi. Vajaduspõhisest õppetoetusest ma ei tea midagi, mina ei kvalifitseerunud saajaks. Üldse vist väga vähesed kvalifitseeruvad. Seega oleks tasuline kõrgharidus ebavõrdsust süvendab ja tegelikult puhtinimlikus mõttes ebaõiglane.

Aga noh, mis ma siin ikka jahun, kes mind kuulab. Ilmselt surutakse tasulise kõrghariduse idee poliitilise otsusena ühel ajahetkel läbi, et siis taas ca 5 aastat hiljem tõdeda, et jah, kaotasime oma andekad eestlased välismaa ülikoolidele ja ka tööturule, sest ei osanud neid hoida ja lähtusime ainult ühepäeva(liblika)poliitikast.

Täna toimuvat, kus me oleme muutunud poolele Euroopale odava, haritud ja kvalifitseeritud tööjõu (tasuta) doonoriks, ei saa ka kuidagi jätkusuutlikuks pidada.
Seal lihtsalt pole pääsu tasulisest - küll aga tuleks siis luua laenamise/laenu kustutamise mehhanism, et kui töötad 5 aastat Eestis ja maksad makse, siis kustutab riik su õppelaenu.
Kui ei - siis pöördu Soome haigla/ehitusfirma poole selle probleemiga või maksa oma pikast eurost. Vähemalt erialadel, kus me oleme tööjõupumbaks muutunud, pole minu arvates pääsu tasulisest õppest (koos vajalike "lisadega").

Mina nt võtsin ülikooli ajal õppelaenu. Osa kustutati riigitööl olles ja viimane jääk kustutati laste sündimise järel (oli selline võimalus, võib-olla on ka täna). Seega minu panuse eest ühiskonda. Igati meeldiv zest (kuigi summa polnud tolla teab mis suur).

[nimetu]

Seal lihtsalt pole pääsu tasulisest - küll aga tuleks siis luua laenamise/laenu kustutamise mehhanism, et kui töötad 5 aastat Eestis ja maksad makse, siis kustutab riik su õppelaenu.

Ennem jõutakse pigem EL siseselt ühtse ülikoolide rahastamiseni kui see sinu idee teostub. Pole lihtsalt poliitiliselt (ega praktiliselt) mõeldav.

[Z03]

Lihtsalt, Eesti konkureerib globaalsel turul noore ja haritud tööjõu pärast nagu kõik arenenud riigid ja tegelikult ka arengumaad, mida ressurssidest, mille hulka kuulub ka inimkapital, praegu tühjaks pumbatakse. Eesti konkurentsieelis on tasuta emakeelne kõrgharidus. Tasulise kõrghariduse kehtestamisega kaotab Eesti oma olulise konkurentsieelise haridusturul.

[Kapten Trumm]

See tasuta emakeelne kõrgharidus on üsna suurele % osalistele lihtsalt lapsepõlve pikendus ilma korraliku rakendusliku väljundita (sh nn üleõppinud magistertibid), antud seltskond annaks "rahvamajandusele" palju rohkem tolku, kui läheks lihtsalt kutsekasse/tööle. Rääkimata demograafilistest jamadest, mida tänane feminiseerunud kõrgharidus kaasa toob (alaharitud eesti mehed kalevipojastuvad Soomes koos pereloomisega seal ja üleharitud magistertibid ei saa lapsi, sest pole mehi ja lõpuks sõidavad ikka välismaale elama.)

Seepärast võib rahulikult neid "tasuta" kõrghariduskohti vähemaks kärpida ja meie "teadmistepõhisus" ei kannata grammivõrdki.
Ja kui äriplaan on minna välismaale pikka eurot püüdma, siis see "tasuta" kõrgharidus ei püüa siin kedagi.
Selles, et võimalused peavad olema võrdsed, olen täiega nõus, sestap tasulisega peab kaasnema ka sobiv kompensatsioon (kasvõi õppelaenu kustutamine kui isik töötab nt Eestis x arvu aastaid).
Kuid kõrghariduse tasust ei tohi saada riigieelarve täitmise koht (nagu on saanud kütuseaktsiisist).

[Lemet]

Lemet siin jälle minu tähelepanu püüdlemas. Ei, Lemet, ma ei pööra sulle rohkem tähelepanu. Mina pole süüdi, et sul on tähelepanuvajadus.

Pole mul sinu tähelepanuga asja, lihtsalt lõpeta jama postitamine...
https://www.ut.ee/et/oppimine/uliopilasele/toetused

[Z03]

Seepärast võib rahulikult neid "tasuta" kõrghariduskohti vähemaks kärpida ja meie "teadmistepõhisus" ei kannata grammivõrdki.

Kusjuures seda ma eespool ütlesingi. Akadeemilises kõrghariduses kohti vähemaks ja rakenduslikus kõrghariduses piiranguid poleks.

[nimetu]

Kusjuures seda ma eespool ütlesingi. Akadeemilises kõrghariduses kohti vähemaks ja rakenduslikus kõrghariduses piiranguid poleks.

Sa ikka ei saa aru, et see ei lahenda üldist rahastamise probleemi. "Tasuta" õppimise rahastus hõlmas umbes 14 000 kohta. Selle sama reformi hetkel oli ainuüksi bakalaureuses õppijaid üle 20 000. Rakenduskõrgharidust ja magistrikraadi omandavaid õpilasi oli julgelt peale 30 000. Isegi praegu on Tartu Ülikoolis tublisti üle kolmandiku päevases magistriõppes osalejatest tasulistel kohtadel. Riigil ei jätku mahti, et kõike seda kinni maksta ja ilmselt pole plaaniski. Kui riik ise ei maksa ja ei luba ka teistel maksmises osaleda, siis jääb (avalikel) ülikoolidel üle ainult kärpida - ja kõvasti. Ning see kärpimine puudutab kõiki erialasid, mitte mingeid üksikuid niši teemasid, sest hariduse andmise kulud ei seisa kohal. Ja ära arva, et sellest toimus mingi kvaliteedi tõus, sest eraülikoolid said ikkagi jätkata oma tegevusega ja koolitada neid sinu poolt sarjatud psühholooge ja juriste. Tähendab, eraülikoolid said põhimõtteliselt kliente juurde, sest avalikud ülikoolid neid enam sedasi vastu võtta ei saanud.
Stipendiumid, nagu sina sellele viitad, on hoopis teine teema. See ühekordne tõus ei päästnud absoluutselt kedagi ja ülikoolide rahastamise perspektiivist on see täiesti ebaoluline.

[Poti soldat]

Üks täiesti süüdimatu rahvasaadik plaanib okupeeritud Krimmi külastada. Võib olla Ukrainast ei saa aga too ullike ei näe mingit probleemi ka Venemaa suunalt sisenemiselt. Seda kas ja kuidas antud külaskäiku Vene propaganda kajastaks võib igaüks ise mõelda. Ukraina seaduste järgi oleks Venemaa poolt sisenemine kuritegu.
https://www.err.ee/687543/madison-kogub ... -kulastada

[mart2]

Üks täiesti süüdimatu rahvasaadik plaanib okupeeritud Krimmi külastada. Võib olla Ukrainast ei saa aga too ullike ei näe mingit probleemi ka Venemaa suunalt sisenemiselt. Seda kas ja kuidas antud külaskäiku Vene propaganda kajastaks võib igaüks ise mõelda. Ukraina seaduste järgi oleks Venemaa poolt sisenemine kuritegu.
https://www.err.ee/687543/madison-kogub ... -kulastada

Eks see üks järjekordne provokatsioon ole ja viitab pigem EKRE Venemaa eelistusele kui lääne-maailma valikule.