Hoiame Eesti metsa, keskkonda ja loodust

[vanahalb]

Plastiktaara on üheliigiline plast ja niisugustes kogustes saab teda tõesti tooraineks kasutada. Lisaks ei võta pudeliautomaat vana arvutihiirt vms vastu. Autodel oli üks väärt osa stange ees olev plastikpõll. Kasutatud silo - või kasvuhoonekilet ostetakse kokku ja päris hea raha eest, sest see on tooraine.
Aga kui panna kortermaja ette konteiner kirjaga "Plastikjäätmed" siis loobitakse sinna kõik, mis silma järgi plastmass on ja käed langevad jõuetult rüppe. Sellega pasaga pole muud teha kui ahju ajada.

Ahjus põletamisega oli ka niisugune nüanss, et põletamiseks on vaja kõrgemat temperatuuri kui turbakatlamaja välja annab. Muidu hakkabki korstna otsast vääveldioksiidi ning muud ebameeldivamat tulema. Kõrge temperatuuri juures toimuvad teistsugused keemilised reaktsioonid ja see olla terve teadus (mõni krematooriumimees oskaks kindlasti täiendada). Et prügi põletamiseks Eestisse tassitakse on ka sellest tingitud, et mitte igal pool pole vastavat ahju. Kunda tsemenditehase ahju võib vist autorehve ka panna - vähemalt tehti seal minuteada kunagi selliseid katsetusi.

Klaasi ümbertüütamine on samuti selline teema, et leedukad (kohe kindlasti) ostavad üheliigilist klaasimurdu. Läbipaistev aknaklaas vms. Kuskil pandipakendieelsetel aegadel proovis Eesti Kuusakoski klaaspudelite käitlemisega tegeleda sellel tasemel, et vähemalt heledad ja tumedad eraldi. Raudpolt viskas siis keegi heleda klaasi konteinerisse pruuni õllepudeli puruks. Majaesistesse konteineritesse visatakse lisaks nendele katkiseid kristallpokaale, toidunõusid, lõhnaõlipudeleid, mis tundub nagu klaas, aga vist ikka ei ole, paar rauast sokliga elektripirni ka lisaks ning viiaksegi laar prügimäele ja aetakse muld peal tasaseks.

[Jaanus2]

Prügipõletusjaamas peaksid olema eraldi filtrid, mis suitsust mürgid välja filtreerivad. Just need teevad sellise jaama kalliks. Et Iru jaam suudab põletada kogu Eesti prügi põhimõtteliselt, siis on praegune suund sundida inimesi mingitele eurodirektiividele viidates vägisi prügi sorteerima paras lollus ja rohepesu - kulutab rohkem ressursse, kui tagasi annab - kõik see pakendite pesemine ja muu. Samal ajal tuuakse meile prügi põletamiseks sisse - välismaa prügis pidi olema rohkem plasti ja siis pidi ka meie prügi paremini põlema. Kuni meil veel põlevkivist elektrit toodetakse, ei tohiks naftaplastist soojuse ja elektri tootmises ka midagi taunitut olla. Ei ole küll metsateema, aga ei saanud vaiki olla.

[toomas tyrk]

Ahjus põletamisega oli ka niisugune nüanss, et põletamiseks on vaja kõrgemat temperatuuri kui turbakatlamaja välja annab. Muidu hakkabki korstna otsast vääveldioksiidi ning muud ebameeldivamat tulema. Kõrge temperatuuri juures toimuvad teistsugused keemilised reaktsioonid ja see olla terve teadus (mõni krematooriumimees oskaks kindlasti täiendada).

See on küll väga huvitav teooria. Kui väävel üheneb hapnikuga, siis on tulemuseks ikka vääveldioksiid. Ja tegemist on eksotermilise protsessiga, ehk siis selle käigus eraldub soojust. Ja seda rohkem kui süsiniku ühinemisel hapnikuga, ehk CO2 tekkimisel.

Kui kõrgemal põlemistemperatuuril tekibki mõni teine vääveloksiid, siis tegemist oleks veelgi ebastabiilsema ühendiga, kui seda on vääveldioksiid. Ning ühinemine vee molekulidega (millede tulemuse tekibki see happevihm) toimuks veel kõrgematel temperatuuridel. St et pole vaja Soomeni lennatagi, et happena alla sadada.

Mittesorditud prügi põletamisel on see sama probleem, mis mittesorditud prügi kasutamisel toorainena - keegi kurat ei tea, mis sinna konteinerisse tegelikult visatud on ja mis sealt korstnast lõpuks välja tuleb...

[ostius]

Koolivaheaegadel sai Tartu klaasivabrikus töötatud. Seal võeti küll igat värvi pudeliklaasi vastu, segati jahvatatud toorainega (liiv, kaltsineeritud sooda, värvimiseks kivisüsi) ning tehti sellest pruuni õllepudelit. Läbipaistvaid pudeleid tehti ainult jahvatatud toorainest, sinna klaasipuru ei lisatud. Aknaklaasi, lauanõusid, laboriklaasi jms ei tahetud vastu võtta, koostis pidada teine olema. Aga prügimäe parmud olid kavalad: kõik peksti kildudeks, segati segamini ja valati veega kah üle, et kaalu peal raskem oleks. Ikka läks kõik sulatusahju ning pudelite kvaliteet jäi endiselt heaks. Kannatasid 10 atmosfääri välja nagu muiste.
S. t. klaasi taaskasutatakse meelsasti. Kui vähegi viitsite, siis võtke ainult pudelitelt igasugune metall küljest -- korgid, kraed, foolium -- see ei põle ning rikub sula klaasimassi ära.

[Lemet]

Klaasijäätmeid veeti nõuka ajal muuhulgas ka Moskva tagant Eestisse Kadrina kanti. Isegi omaette nimetus oli sel kaubal saatelehele kirja pandud- "klõba"

[Kriku]

Eraldasin viimased 7 lk omaette teemaks.

[Walter2]

Igasugune prügi sorteerimine (nn. rohelise kilekoti ring) on minu elupiirkonnas (pealinn) küll paras nonsenss - mis mõte sellel on kui tuleb prügiauto ja kogu mu sorteeritud jäätmed (papp, paber, klaaspakend, pvc ja kilepakend) lendavad kokku prügiauto kõhtu, kilekotid purunevad jne. Mis sest et tasuta ära viiakse - kellele sellist teenust vaja on?
Aastaid tagasi Soomes oli mõnes piirkonnas nii, et firma paigaldas tasuta sorteeritud prügi jaoks konteinerid ning maksis veel peale kui prügi ära viis - summa oli küll sümboolne aga siiski. Huvitav mis sellest saanud on - kas toimib siiani?

[toomas tyrk]

Nomaeitea mis koht see on, kus sorteeritud prügi sorteerimata prügiga kokku pannakse. ise ka pealinna inimene, prügimajas on eraldi konteinerid sorteerimata olmejäätmetele, paber/papp, pakend ja biolagunev. Tavalisel prügipäeval tühjendatakse vaid olemjäätmete ning biolaguneva konteinereid. Paberi/papi ning pakendi konteinereid tühjendatakse eraldi.

Ema elab ikka veel Sauel ja eramajas. tal on ainult 1 konteiner - see sorteerimata olmejäätmete oma. Pakendi konteiner on samal tänaval tänavanurgal. Ja seda ei tühjenda kohe kindlasti mitte sama auto, mis olmejäätmeid kokku korjab. Ainult paberi ja papiga on tal vähe keerulisem. Võiks ju vedada poe juurde, kus vastav konteiner olemas. Aga kauge võitu. Tavaliselt rändab linnainimeste autoga mõnda linnakonteinerisse.

Ja kui mul oleks kahtlus, et meie maja prügi lüüakse ka ühte autosse kokku, siis ka meil on suht normaalses kauguses tänava peal see 4 auguga "toru", kuhu saab erinevat sorditud prügi tassida. Õnneks siiski puudub vajadus.

[Kapten Trumm]

Paar kopikat prügi teemal.
Soomes kogutakse praegu purgi 4 konteineriga - energiajäätmed, taara, biolagunev ja paber/papp.
Mulle nt on segane tänane idee "peske pakendid puhtaks" ja pange need pakendikonterinerisse (Tallinnas äsja tekkisid).
Soomes tundus idee visata soustised hamburgeripaberid ja määritud ühekordsed nõud sinna energiajäätmete kasti (mis läheb põletamisele).
Eestis sellist pole, eeldatakse, et inimesed hakkavad oma rasvaseid konteineri pakendeid pesema?
Surnud idee. Need visatakse segaolmejäätmetesse või kallab need sinna prügivedaja, kes avastab, et kast haiseb.

[Walter2]

Nomaeitea mis koht see on, kus sorteeritud prügi sorteerimata prügiga kokku pannakse.

Said valesti aru - sorteeritud prügi ei panda kokku sorteerimata prügiga, vaid sorteeritud prügi pakendid pannakse kokku ühte tühjendusautosse ja viisil, mis garanteerib kilekottide purunemise ja kogu sorteerimisprotsessi mõttetuse.

[toomas tyrk]

Siis me saame sorteerimisest ilmselt eri moodi aru. Mina mõtlen sorteerimise all ikka seda, et pakend läheb pakendi konteinerisse, paber paberi omasse ning muu olmeprügi muu olme omasse. Kui sealt konteinerist kuhugi laadimisel mingid kilekotid katki lähevad, siis sellest pole küll mingit probleemi, sest jääb ikka endiselt pakend pakendiga kokku. jne.

Ja hiljem juba prügifirmas eraldatakse seal klaas ja alumiinium ja plast jne...

[Kapten Trumm]

Elanikud sorteerivadki kusjuures. Probleem algab edasisest. Prügivedaja kulude kokkuhoiu kaalutlusel ei tee eri liigiliste jäätmete vedamiseks eri vedusid, vaid üritab ratsides vedada ühes hunnikus ära võimalikult palju. Lisaks pole vastavaid mitme sektsiooniga autosid. Meie Tallinna kortermajas käib asi nii: põhimassi moodustab segaolme, selle konteinerid kallatakse autosse sauhti sisse ja see 300 liitrine kilekotitäis biolagunevat tõstetakse käsitsi sinnasamasse. Kui see nüüd pole viimane reis, võib arvata, et see kott on seal koormaks sorteerimisjaama jõudes puruks läinud ja see biomass laiali (ja läheb koos muude segaolme ülejääkidega ladustamisele).

Pakendijäätmete puhul pole lihtsalt viitsinud jälgida (veetakse nädala sees, peaks kodus istuma). Paberi ja papi kast viiakse eraldi reisiga (kõige suurem toormeväärtus ka). Ühesõnaga, hea mõte muudetakse prügivedajate ratsimisega farsiks.

Tegelikult tuleks eri jäätmeid vedada eri autode või mitme sektsiooniga autodega. Vähemalt meil selliseid pole näha.

[toomas tyrk]

Hm, kui sa viitsid lugeda, siis eelpool kirjeldasin kuidas meie ühistu prügi viiakse. Pakend ja paber/papp lähevadki eraldi. Ei ole mingit ühist autot ja ühist vedu. Kuidas see olme ja biolagunev veetakse - vot mina pole jälle seda jälginud. Aga need lähevad tõesti samal päeval ning ilmselt ka sama autoga...

[Kapten Trumm]

Paberit ja pappi viiakse seepärast eraldi autoga, et selle tooraine müügist saab prügivedaja normaalse4lt raha. Bioloogilistele jäätmetele sellist turgu pole, seepärast korraldatakse nende kogumine ja vedu formaalselt. Kas sama hakkab käima ka äsja tekkinud pakendijäätmetega, näitab aeg. Igaljuhul "idee" pesta pakendijäätmed puhtaks tõotab probleeme, sest uskuge, enamik inimesi ei hakka lihtsalt piimapakke ja rasvaseid kotletikarpe pesema. Mis tähendab, et vastav konteiner haiseb nädalaga kui kurat ja prügivedaja kallab selle tuima näoga üldisesse masinasse, sest sellist haisu enda laoplatsile keegi ei taha (toorainena saab müüa ainult puhtaid jäätmeid).

Soomes taolist lollust pole tehtud, seal läheb see "pakendijääde" lihtsalt pesemata kujul elektrijaama/katlamajja põletamisele "energiajäätme" sildi all.

[toomas tyrk]

Meil on see pakendi konteiner olnud juba aastaid. Vanasti vähemasti ei olnud see kohustuslik, korteriühistu tegi eraldi lepingu. Seda tühjendatakse ka harvemini. Vist mingi kord kuus. Üsna tihti on kuhjaga täis, enne kui ära viiakse.

Kuna selle järel käib eraldi auto, siis parimagi tahtmise korral ei ole seda võimalik "kokku kallata koos muu prügiga".

No ma ei tea mis eriti haritud elanikud need meie ühistus on, aga ei haise see konteiner ka mingil erilisel moel. Ju siis kasutatakse ikka eesmärgipäraselt.

Mina isiklikult viskan piima ja mahlapakid sorteerimata olmeprügi hulka. Ei lähe pakendisse. Kuna neid on praktiliselt võimatu pesta. Iga sugu purgid ja karbid lähevad nõudepesumasinasse ja pärast pakendikonteinerisse.