Sportlaskuri kombel moona soetada, selleks ei peaks IPSC nime alla peituma, kui tegelikult organisatsiooni tegevustest osa ei võeta. 1000 padruni ostmine ja seaduslik omamine on aktiivse sportlaskuri hüve. Jumal tänatud, et need kohustuslikud võitluspunktid meil nõutud on, muidu oleks klubides sadade viisi passiivseid liikmeid, kes lihtsalt mingil kuradi põhjusel tahaks osta 1000 lasku korraga aga kel pole aega, et aastas üks level-2 ja kolm level-1 võistlust teha. Nädala ajaga saab tehtud ja on jälle aastaks muretu.pan kirjutas:Politsei relvaloa taotlemise argumendiks võiks olla ka osalemine vabatahtlikus riigikaitses.Sportlastega padrunite soetamise hulga poolest võrdses kategoorias peaks olema ka politsei relvaluba omavad Kaitseliidu liikmed.Olen laskurklubi liige,samuti ka kaitseliitlane.Tegelen ise laskmisega ja ka lasketreeningute läbiviimisega.
Probleem on selles,et litsentsi säilimiseks tuleb osaleda võistlustel,et saada täis võistluspunktid.IPSC kohalikud reeglid näevad ette 5 osaluspunkti.Seda selleks,et selekteerida välja passiivsed laskurid.
Mind ei huvita (enam) laskmine kui sport aga igal aastal olen sunnitud nende punktide saamiseks osalema võistlustel ja laskma iga kord läbi vähemalt ühe stage(ühe harjutuse).Aastas tuleb mul umbes 50+ lasketreeningut,milles osalen laskmise läbiviijana ja laskurina,lisaks veel individuaalsed harjutuskorrad.Jätan selle minu jaoks totra 5'e punkti nõude täitmata,siis kaotan ka IPSC litsentsi ning uue seaduse järgi tohin omada 200 padrunit...
Kes laskmisi läbi viib, sel ei tohiks olla probleeme hea hinnaga padrunite leidmisega. Võrreldes põhjanaabritega on Eesti harrastus-laskurite elu vägagi lihtsaks tehtud.
Keskmine kaitseliitlane ei ole ei laskeinstruktor ega oma tsiviilrelvaluba. Seega, suurem huvi sellise seaduselaienduse vastu puudub.