Otto K kirjutas:kalvis kirjutas:Torude surve ja gaasihoidla pole mitte kuidagi seotud, sest gaasiohoidlas on alati kompressorid ja gaasihoidla surve on alati suurem kui on trassi oma. Muidugi võib olla ei soovi riik kogu gaasi hoidlast ära tarvitada ning lihtsam on koole ja muid sotsiaalasutusi sulgeda kui liigse kulu tekitajad.
Ma selle väite peale mürki ei võtaks.
Mina olen lugenud / kuulnud, et need asjad ( surve torudes ja gaasihoidlad) on omavahel vägagi seotud ning oma osa on ka külmadel ilmadel.
Hiodlates ei ole gaas kogu aeg (suure) surve all.
Kui magistraaltorus surve langeb, on seda vaja kompenseerida gaasihoidlates oleva survega kuid see võtvat aega ja külma ilmaga topelt aega.
Huilandiapoolne gaasisurve langus tuli suure ootamatusena, väidetavalt.
Kusjuures, üks vaidluspunkt Stocholmi kohtus on ka gaasi surve trassis. Väidetavalt on Huilandia sellega kogu aeg "jukerdanud" ning surve on lepingus määratust väiksem olnud. Jällegi on pidanud Ukraina tegema lisakulutusi, et transiitgaas jõuaks Euroopasse.
Juhtumisi ma tean täpselt, kuidas gaasihoidlad ja surved on seotud.
Gaasihoidlatel on kompressorid, et survestada maaalust "mahutid" - seal on suurem surve kui trassis. Nee kompressorid on päris jurakad mis sinna 100 baari kanti rõhku sisse taovad. Üks kolb on umbes 100 liitrise vaadi suurune. Mida rohkem gaasi hoidlasse pannakse seda suurem peab surve olema. Gaasihoidla töötab tagurpidi tünni põhimõttel - surve tõstmisega surutakse põhjavesi tünnist välja allapoole.
Trasside rõhud jäävad alla 100 baari, minimaalseks on 20 baari. Ka trassidel pumbatakse gaasi kompressoritega - seega on liikumise alguskohas surve suurem olles samuti 85 baari kandis, samas kui lõpuotsa juures on võibolla 20 baari.
Vene kui laseb surve alla siis tõesti ei saa gaasi enam madala surve juures imeda (ku isurve langeb alla 20 baari, lülitatakse trass välja).
Riigipiiridel on siibrid ja kui teinepool laseb surve alla või ei anna gaasi siis pannakse siiber kinni (vaevalt ukraina tahab et tema gaas liiguks venemaapoole).
Loomulikult kui idanaaber tahab käkki keerata või mitte Ukrainale gaasi tarnida siis ta võib üldse andmise lõpetada või annab vähendatud koguses varem kokkulepitust. Mõlemal juhul surve langeb.
Surve langedes langeb ka gaasi temperatuur, muidu poleks probleemi aga see vähene veeaur võib hakata kondenseeruma ja põhjustada jamasid gaasikompressorjaamades. Selleks on aga vastumeede olemas - kompressorjaamas köetakse gaasi tema endaga. See kõik on automaatne ja ei põhjusta midagi. Kuid siit tuleb ka vastus miks rõhku alla 20 baari ei lasta.
Kui keegi tahab gaasispetsiifilist juttu rohkem teada siis palun ühendust võtta privas, ma arvan, et foorumilugejaid see gaasitrasside temaatika väga ei huvita, lühidalt kui ikka üks pool gaasi ei anna siis ukraina peab kas oma reservuaarist võtma (ukrainal on see olemas) või teistest riikidest ostma.
