NL väeosade numbrid, asukohad

[uusmario]

Tänapäeval näeb T-72 B2 välja selline

http://hongdou.gxnews.com.cn/uploadfile ... 259554.gif

[Derex]

ja mille järgi sa ütled et just see on T-72B2 ??????

[uusmario]

Antud pildi puhul selle järgi, et all oli kirjas.Muidu sellel vist ei olnud reaktiivsoomust,aga kas torni esiosa oli pisut erinev võrreldes nt T-72A-ga?(vähemalt niipalju kui kuulnud olen, pidi T-72B ja T-72B2 erinevus olema torni (esi)soomuse paksuses)

[Derex]

väliselt ei teegi sellel vahet kogu erinevus on seespool!

[uusmario]

Ilmselt siis varajane T-72B(M) seeria

[stilett]

Numbrit ei olnud-"BOUP LVVISKU" -"Bataljon obespetšenija utšebnogo protsessa"Ehk lihtsalt väljendudes õppeprotsessi toetav/tagav pataljon.Leningradi Kõrgem Punalipuline armeekindral Komarovski nimeline Sõjakool jne jne.Sõjakool ise asus Leningradis, Kaljajevi tänaval.Seal asus suur enamus kõikidest kursantidest 2-5 kursus ja enamus õppejõudusid ning sõjakooli juhtkond.Kooli ülem kindralleitnant doktor Vautšski, asetäitjad: kindralmajor Antonov, kindralmajor Lebedev ja veel mõned kindralid-Õppeprotsess 5 aastat, sõjakool valmistas ette sõjaväeinsenere-mereväebaaside ehitajad, üldehitajad, sapööri, pioneeri,transpordi,veevaruśtuse ja muid spetsialiste.NL ja välismaal väga tuntud sõjakool, kuna seal õppisid ka kogu end sots-ja nn demokraatlike riikide esindajad-kogu euroopa, aafrika, Vietnam, Kuuba jne.Meie pataljon asus:Leningradi oblast, Viiburi rajoon, Privetninskoje küla.Ilus koht Soome lahe rannikul.Polügoonil, või nagu seda nimetati Lagernõi Sbor elasid, õppisid esimese kursuse kursandid, asus meie pataljon-ehk BOUP- 4 roodu + üks rood pidevalt Leningradis.Pataljoni võitlejad tegelesid erinevate majapidamistöödega, valvasid sügis-talve-kevadperioodil territooriumil asuvaid objekte ja seisid hea selle eest, et kogu suures sõjaväelinnakus hing sees püsiks.Suvel saabus polügoonile kogu sõjakool-tuhanded kursandid, komandörid, õppejõud ja algas suvine õppeperiood.Sel ajal muutusid paljud pataljoni ajateenijatest nn abikoolitajateks(eriala järgi) ja aitasid ohvitseridest instruktoritel kursantidest ohvitsere teha...nt õpetasid kompressorit lammutada, müüri laduda, auto-või traktoriga sõita jne jne.Polügooni ülemaks oli kindralmajor-insener Prjamitski, kes nagu paljud teised ohvitserid kandsid mereväevormi, asi oli tingitud sellest, et alles mõni aeg enne käis mereväevormis kogu sõjakool.
Lühidalt kõik Arnold J.seersant 1981-1983.a

[Rebane1]

Elektrostal väeosa nr 95986. Väljaöpe. Eestlasi oli paras ports - lähedal oli stroi pat, kus eestlased domineerisei. Hiljem gorod Gorki - väeosa nr. 36633 - pisike väeosake Volga ääres. Pidime punkris side kindlustama. Muud vandid tulid mujalt. Ca 150 meest vahetusse, meilt 6.

[Rebane1]

tulin kroonust 97, aga 99 ei tahetud Rootsi lasta selle punkri pärast.

[ghost]

Teenimisaeg 86-88 Kõigepealt Ukraina Gaisini utsebka 3 rood , hiljem Ukraina Melitopoli 7 transpordilennuväe diviis 25 kaardiväepolk, lennukiteks IL-76MD, millest Melitopolis asus üle 60 lennuki.
Aadress oli Melitopol 1 asupaigaga linna külje all olevas sõjeväelinnakus.
Väeosa oli Moskva alluvusega, sest tegeles kogu N-liidus (ja mitte ainult liidus) erinevate veoste vedudega ja dessantnike kõrgustest allaloopimisega.
Ajavahemikud siis 07.86 - 06.88. Ei õnnestunud kuidagi kahte aastat täis saada.
Mälestustest utsebkas pole midagi kellelegi tundmatut. Kellast kellani üks ja seesama seerude nöök + tunnid koolis, kus õppisin lennuvälja elektroagregaate, kui poliitikast ja muust jamast aega üle jäi. Üldse oli Gaisinis eestlasi kusagil 40 meest, kui mitte rohkem. Samas ülejäänud aja jooksul väeosas teenides ei kohanud ühtegi eestlast.
Melitopoli väeosa ehk nagu meie ütlesime tšast (osa) oli üks lahedamaid, milliseid ma üldse vene kroonus näinud olen. Ja näinud olen ma neid päris palju - kuni lausidiootlikeni välja. Nimelt tuli suurem osa ajast viibida komandeeringutes erinevates N-liidu paikades kestusega nädal kuni kaks kuud. Musti meie väeosas ei olnud - mujal oli nende konsentratsioon selle tõttu suurem. Koosseis oli üldse imelik. Sõdureid oli kokku ligikaudu 200 meest, kui arvestada sinna hulka ka karauuliväeosa mis koosneski peaasjalikult mustadest. Ohvitsere aga 1400 ringis. Seega auandmisega seal keegi ei tegelenud. Küll aga sai tuttavaid lendureid ja tehnikuid teretatud nagu viisakas inimene ikka. Veel oli meie väeosas eraisikuid, kes käisid tööl nagu inimesed ikka.
Üks paljudest huvitavatest asjadest oli näha dessantnikuid lennuki rambist oma hüppeid tegemas ja seal tundus, et anektoodid langevarjuhüpete kohta on vist ikka elust võetud.

[kalleb]

see on ju selge et soldatil oli pajebat kas asi oli tehtud või ei ja lennukile oleks võinud selline asi väegaste halvasti mõjuda kui miskit pole nii nagu peaks

sellepärast siis oligi ilmselt niipalju ohvitsere

kes tegid ära tööd mis nõudsid suuremat vastutust

[Kapral Karu]

...IL-76MD, millest Melitopolis asus üle 60 lennuki.
...Ohvitsere aga 1400 ringis.

See kõik ühe polgu peale? Äkki oli seal kaks polku? Kas need 1400 ohvitseri olid ainult polgus või koos teenindusväeosadega (obato ja obs rto)? Lisaks pidi seal olema ka trobikond praporštšikke -- kas need on ka selle 1400 sees?

[ghost]

Mingi aeg oli seal küll kaks polku, kuid siis arvati et ühel lennuväljal paiknedes peaksid nad siiski ühise nimetaja all olema ja nii saigi kahest üks.
Miks nii palju ohvitsere? Mina neid sinna kokku ei ajanud. See arv on mul meeles ühest üldrivistusest.
Isikkooseisust oli ainuüksi ekipaažide koosseisus üle 500 mehe. Sinna lisandusid eskadrillide tehnikud, remondiangaaride tehnikud, lennujuhtimiskeskus, ilmajaam, side-lokatsioon, valve (lisaks karauulile oli lennuväljal videovalve), lennuvälja seisukorra eest vastutav meeskond.
Edasi lennuväljast eemal paiknevad teenistused nagu kütuselaod (pean tunnistama et erandina loetelust oli siin ka ajateenijaid), pommilaod, transpordikeskus-laod (nendes hoiti vaheetapina kõikvõimalikke veoseid).
Linnakus paiknevad teenistused haigla-polikliinik, staabid, kõikvõimalikud laod, keskjaam.
Nendes loetletud kohtades (niikuinii ei tulnud kõik meelde) töötas ainult ohvitserkoosseis.
Loen ohvitserkoosseisu hulka ka prapporid, kuid nende hulk oli kaduvväike ja sulasid ohvitseride massi. Eri nn osakondi nimetati eskadrillideks, teenistusteks (slušba), roodudeks ja üksusteks. See kõik moodustaski polgu. Seejuures tundus neil kõigil mingi tegevus olevat (muidugi vene moodi, kus ühe mehe tööd kaks tegid).
Lisaks kõigele sellele käisid 2 korda aastas lennukoolide kursandid õppelende tegemas, samal ajal ka tehnikud kursandid. Ei olnud ka neil ühelgi alla leitnandi auastet. See oli veel lisaks 1400-lisele põhikoosseisule umbes 200-300 meest ohvitsere.
Melitopol oli n-liidu ajal suurimaid vta baase.

[Kapral Karu]

Siis ikkagi oli see 1400+ kogu Melitopoli transpordilennuväegarnison, s.t polk + raadiotehnika- ja sidepataljon (sinna kuulus side-lokatsioon ja ka valve) + lennuväljateeninduspataljon või -baas (võis olla ka polk; sinna kuulus peale lennuväljahoolduse ka laomajandus). Kui Melitopolis asus diviisi keskus, lisandus neile veel selle juhtkond, diviisi üksik-sidepataljon, remondibaas, spetsiaalautode remondi töökoda, eriosakond, insener- ja ehituspataljon ("inžbat"), lisaks võis juures olla VTA ja muu alluvusega üksusi. Suuremas linnakus või selle lähedal oli kindlasti hospidal, rajooni KETš jne. Nii kokku kümmekond väeosa, kes kõik võisid osaleda sellel üldrivistusel.

Mitu eskadrilli seal siis oli? Ja mis pommid need seal olid, oli seal ka pommitajate polk, või oli mõeldud neid transpordilennukeilt alla loopida???

[ghost]

Need üksused, millised ma enamvähem üles kirjutasin, kuulusidki konkreetselt polgu koosseisu. Sellist nimetust nagu garnison ei kasutatud. Oli gorodok. Ei olnud mingeid ümbernurga alluvust eri üksuste vahel. (Näiteks med. teenistus kontrollis pidevalt lendurite tervislikku seisundit. Poleks olnud mõeldav et sellega oleks tegelenud mingi teine, polgu koosseisu mitte kuuluv, väeosa.) Kõik tegevus juhiti otse polgu staabist (nemad said muidugi ülevaltpoolt korraldusi). Oli konkreetne polk ja ainult sinipagunid. Seega igasugused muud väeliigid nagu stroebat, izbat ja muu ei kuulunud sinna hulka. Võib-olla kuulus diviisi koosseisu lisaks aviapolkudele muid väeosi, kuid nendega kokkupuudet ei olnud ja nende koosseise ei tea. Diviisi staap koos saba ja sarvedega asus aga hoopis keset Melitopolit, meie väravast umbes 5 km kaugusel. Meie linnaku territooriumil aga ei paiknenud midagi muud, peale lennuväepolgu ja kõige sinna juurde kuuluvaga. Kuigi Melitopolis endas ja selle ümber olid esindatud vist kõik väeliigid ja pagunid. Samas on kõigil vaba voli mõelda ja arvata ning oma nägemus vastavalt selliselt, milline oli talle tuttav struktuur mingis x kohas suures paabelis, mida tunti nimetuse all CA.

Polgu koosseisus oli 6 eskadrilli IL76MD, 1 eskadrill AN22, mõned kopterid.

Milliseid pomme pommiladudes täpselt hoiti ei tea. Kahjuks ei olnud niipalju võimalust et sinna revideerima minna (- nii, mis teil siis siin nüüd hoitakse ka -) Arvan et nende ladude sisu oli mõeldud sõjaolukorras laialivedamiseks. IL76MD-le sai paigaldada pomme tiibade külge. Pommitajate polk asus ka kusagil läheduses – kohanime kahjuks ei mäleta.

[Kapral Karu]

Kas need üksused olid kõik ühe väeosanumbri all, või oli neid numbreid selles linnakus rohkem?

Minu toodud lennuvälja teenindavate väeosade loetelu on Panevežyse/Tartu näitel. Tartus oli polk ja Panevežyses diviis, polk ning mitu diviisi teenindavat väeosa. Kuna Tartus oli ka kauglennuväediviisi juhtkond, oli "jäme ots" Tartu lennuväljal selle käes. Sidepataljon, rembaas, side- ja raadiotehniline pataljon olid seotud sellega, samuti lennuvälja hooldav ja muu tagalaga tegelev ATB ehk lennuväetehniline baas (suurusjärk midagi pataljoni ja polgu vahepealset). Transpordilennuväel oli Tartus polgu (s/o 21894) juures obato ehk üksik lennuvälja tehnilise tagamise pataljon ja ors rto ehk üksik side- ja raadiotehnilise teenindamise rood. Polgus oli 3 eskadrilli (Il-76xx). Melitopolis pidi siis olema lisaks polgule vähemalt obato (kahe polgu teenindamiseks võis olla ka ATB või isegi lennuväetehniline polk) ja obs rto. Need olid eraldi väeosad ja kandsid eraldi numbreid. Obato allus diviisi tagalale ja obs rto polgule. Operatiivselt allusid mõlemad polgukomandörile. Obato alluvuses olid nt ka laatsaret ja tuletõrjekomando, selle rida oli ka kõigi kolme väeosa isikkoosseisu varustamine.

Muide, kas Sa tead, mis asus Melitopol-7-s (see oli sidejaoskonna number, postiindeks 332007)? Mul on selle aadressiga kaks väeosa: 18335, 33736 (sellel oli allüksus 33736-ПК -- ilmselt tuletõrjekomando), lisaks oli sama sidejaoskonna juures ka sõjaväelaste elamurajoon. 33736 võis olla obato või ATB (sealt tuldi teenima Tartu obato-sse). Melitopolis oli ka väeosa 63327 (arvatavasti üksik mehhaniseeritud tsiviilkaitsepolk, nagu meil Jõhvis).