Kehra juurde.
Soovitaks enne tutvuda firma taustaga:
http://www.horizon.ee/company/
Neid kolmanda maailma riikidest pärit "välisinvestorite" nõuka-aegsete vabrikutega Eestis on üks hädaorg kogu aeg käinud.
Üks eredaim näide on üks teatud piimakombinaat afgaani endise ohvitseriga eesotsas (Haidary).
Mul on ehitusjärgus krunt neegribensiini tehasest ca 8 km allatuult. Ma olen seal regulaarselt kolm aastat toimetanud ja keemiahaisu pole kordagi tulnud.
Võib-olla on nad midagi teinud sellega? Varasemaid probleeme olen kuulnud küll.
Põhiline "väärindamine" kus jäätmeid eriti enam ei teki toimub omanike Lääne-Euroopas asuvates vabrikutes.
Paberi tootmisel tselluloosist kasutatakse nt kõvasti kloori, sealsamas Lääne-Euroopas ja selle käigus tekib kõvasti igasugu toredaid ühendeid (sh dioksiinid).
Ilma keemiata toodetud paber näeb välja selline nagu on jõupaber umbes. Mitte kriitvalge. Väärindamine pakkimispaberiks ja papiks toimub meil Kehras ja Räpinas (vanasti toimus vähemalt).
Seda kriitvalget kontoripaberit tuuaksegi meile sisse nendest Euroopa omanike tehastest, Eestis seda minuteada praegu ei toodetagi.
Pluss see, et idee järgi peaks RMK neile poolmuidu toorainet andma ning niipea kui tootmine jalad alla saab
Võiks saada viite sellisele kokkuleppele/ideele?
Taoline kokkulepe nagu konkureerivad puidu tarbijad Pealtnägijas vehkisid, on RMK-s tavaline, enamik puitu nad müüvadki suurtarbijatele taoliste kokkulepete alusel, oksjonite kaudu läheb vähemus.
Mulle lihtsalt tundub, et selle üles klopitud kisa taust on analoogne sellega, miks Elroni porganditega juhtunud äpardused tohutu meediakajastuse alati said.
Viide RMK kodulehelt:
https://www.rmk.ee/puidumuuk-1/puidumuuk/paberipuit
Paberipuitu müüakse 85% ulatuses kokkuleppehinnaga kestvuslepingute alusel ning kuni 15% mahust enampakkumise teel. Kestvuslepingute sõlmimine tagab puidule turuvõimalused pikaajaliselt ja suurem osa puidust eksporditakse kohaliku piiratud tarbimise tõttu.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.