Hoiame Eesti metsa, keskkonda ja loodust

[toomas tyrk]

Juhtumisi hetkel Imatras. Kaks suurt Stora Enso tehast, üks pakendipapi, teine paberi oma. Mõlemil on oma tselluloosi tootmine. Kaukanpääl (kus täna istusime) pidi isegi kaks tselluloosi tootmist olema. Millede toodangut ka muudesse tehastesse veetakse
http://renewablepackaging.storaenso.com ... matra-mill

No ei haise. Üldse ei haise. Ja mul pole nohu ja üldiselt ka ikka lõhnu tunnen.

Küsisin, et kuidas nende juhuslike haisuleketega on. Pidi juhtuma, aga väga harva. See on tehases prioriteediks seatud, et neid ei eksisteeriks. Ja kui juhtub, siis selline gaaside leke ei kesta päevi ega isegi mitte tunde. Kui juba tund aega kestab, siis on tegemist tõsise intsidendiga. Ja palvetatakse, et tuul linna poole pole. Tehas (see Kaukanpää) on linnast paar km eemal. Oleks kaugemal, siis lõhn ilmselt üldse linna ei jõuaks.

Vesi Saimaas on ka puhas. Lõhe elab (vt ülal toodud linki).

Kuna kohal veel paar päeva, siis võin ju kohalike käest ka rohkem üksikasju üritada välja pinnida.

[Kapten Trumm]

Extra Borjale "staabianalüüsi" tarvis:

Puidurafineerimistehase rajamine mitmekesistaks ja tugevdaks Eesti metsamajanduse struktuuri ning muudaks kogu puidu väärtusahela kestlikumaks, laiendades kodumaist tootevalikut suurema lisandväärtuse suunas. Toorme väärindamise kordaja oleks ligikaudu 4–5 võrreldes praegu toimuva puidu ekspordiga Põhjamaade tehaste tarvis. Näiteks kui ühe tihumeetri kasepaberipuu hind on ligikaudu 31 eurot, siis sellest kogusest kasepuust toodetud puidukiu hind maailmaturul on ligikaudu 138 eurot. Teisisõnu, odavalt tooraine eksportimise asemel suunatakse paberipuu ja saeveskite puiduhake ümbertöötlemiseks siinsesse puidurafineerimistehasesse.

http://biorefinery.ee/keskkonnapoliitika/

Tselluloos ise on pooltoode. Näiteks paberi, papi, lõhkeaine jne valmistamiseks. Seni veeti osa Eesti metsa Soome ja Rootsi selle 31 euro eest, 138 miinus 31 jäi soomlastele/rootslastele. Nüüd jääb 138 kohapeale. Mõju SKP-le on piisavalt suur, et saaks selle puuduva tankipataljoni ära osta.

[vanahalb]

Päris tuumakas artikkel - seda tasub hoolega lugeda just "uue majanduse" jutlustajatel (mis puudutab tulevikuperspektiive). Ehk siis stabiilsust loob siiski "vana majandus" oma füüsiliselt kohal olevate asjadega, mis naljalt kuskile esimese tõmbetuulega kolima ei hakka.

Selge on, et siia ei tule ka „pilvede“ haldamiseks vajalikud serveripargid, sest meie energeetika on tänu võrgutasudele üks Euroopa kalleimaid

Mõistlik ettevõtja (ja poliitik) ei lasegi selliseid elulisi serveriparke ehitada ebastabiilse Moskva Iskanderite laskeulatusse.

Üks Google serveripark Soomes ehitati alles äsja endisesse tselluloositehasesse, vene piiri lähedale Haminasse ja maa pealt pühkimiseks pole Iskandrit vajagi, piisab korralikumast haubitsast. Eesti tahtis samuti seda projekti endale kuid justnimelt ürgkallis elekter ja infra puudumine sundisid selle mõtte maha matma. Vanas tselluloositehases olid juba olemas nii elektrivõimsus kui jahutusvesi.

Ülejäänud jutuga võiks enam-vähem nõustuda. Haisu küsimus sõltub rohkem sellest, et kui hoolikalt nõudeid järgitakse. Sellesama Heiti Hääle Paldiskis asub Alexela "aafrikabensiini" tehas haiseb vahel nagu nõukaaegne keemiakombinaat. Soomes Naantalis on nii Neste kui Mobili õlivabrikud ja ma seal küll sihukest paflutti tundnud pole. Kunda tselluloosivabrikut pole nuuskimas käinud. See on samuti ikka tehnika viimase sõna järgi ehitatud ja kui ei haise , siis on OK. Kui haiseb, siis hakkab Tartu tehas samuti haisema, räägitagu mis tahes. Maal maa tavad.

Kunda haavapuukeetmise tehasest olin ma kõrvalseisjana paremal arvamusel kuni üks akf siinsamas foorumis mainis ( ja tõesti-tõesti) siin keedetakse tselluloosi ja siia jääb kogu laga ja pask. Põhiline "väärindamine" kus jäätmeid eriti enam ei teki toimub omanike Lääne-Euroopas asuvates vabrikutes.
Tartu arendajatel tundub sama äriidee olema ja üldse ning minumeelest küll: kui see tselluloosikeetmine selline kullaauk oleks, oleks Kehras ammu uus tehnoloogia. Toimiva üksuse lähedal on palju lihtsam tehnoloogiat muuta. Igasugused maa- ja veekasutusload on juba olemas ja kohalikud ei võta ka eriti sõna, sest helge tulevik terendab silmapiiril. Või mis põhjusel Kehra tehase omanikud lasevad rahal mööda külge maha joosta?

Pluss see, et idee järgi peaks RMK neile poolmuidu toorainet andma ning niipea kui tootmine jalad alla saab, siis ilmselt kohe müüki nagu eesti omanikeringiga ettevõtetele kohane. Ei niimoodi küll Soomele järgi ei jõua.

[Kapten Trumm]

Kehra juurde.
Soovitaks enne tutvuda firma taustaga: http://www.horizon.ee/company/
Neid kolmanda maailma riikidest pärit "välisinvestorite" nõuka-aegsete vabrikutega Eestis on üks hädaorg kogu aeg käinud.
Üks eredaim näide on üks teatud piimakombinaat afgaani endise ohvitseriga eesotsas (Haidary).

Mul on ehitusjärgus krunt neegribensiini tehasest ca 8 km allatuult. Ma olen seal regulaarselt kolm aastat toimetanud ja keemiahaisu pole kordagi tulnud.
Võib-olla on nad midagi teinud sellega? Varasemaid probleeme olen kuulnud küll.

Põhiline "väärindamine" kus jäätmeid eriti enam ei teki toimub omanike Lääne-Euroopas asuvates vabrikutes.

Paberi tootmisel tselluloosist kasutatakse nt kõvasti kloori, sealsamas Lääne-Euroopas ja selle käigus tekib kõvasti igasugu toredaid ühendeid (sh dioksiinid).
Ilma keemiata toodetud paber näeb välja selline nagu on jõupaber umbes. Mitte kriitvalge. Väärindamine pakkimispaberiks ja papiks toimub meil Kehras ja Räpinas (vanasti toimus vähemalt).
Seda kriitvalget kontoripaberit tuuaksegi meile sisse nendest Euroopa omanike tehastest, Eestis seda minuteada praegu ei toodetagi.

Pluss see, et idee järgi peaks RMK neile poolmuidu toorainet andma ning niipea kui tootmine jalad alla saab

Võiks saada viite sellisele kokkuleppele/ideele?
Taoline kokkulepe nagu konkureerivad puidu tarbijad Pealtnägijas vehkisid, on RMK-s tavaline, enamik puitu nad müüvadki suurtarbijatele taoliste kokkulepete alusel, oksjonite kaudu läheb vähemus.
Mulle lihtsalt tundub, et selle üles klopitud kisa taust on analoogne sellega, miks Elroni porganditega juhtunud äpardused tohutu meediakajastuse alati said.
Viide RMK kodulehelt:
https://www.rmk.ee/puidumuuk-1/puidumuuk/paberipuit

Paberipuitu müüakse 85% ulatuses kokkuleppehinnaga kestvuslepingute alusel ning kuni 15% mahust enampakkumise teel. Kestvuslepingute sõlmimine tagab puidule turuvõimalused pikaajaliselt ja suurem osa puidust eksporditakse kohaliku piiratud tarbimise tõttu.

[Jaanus2]

Kehra on meie ainus täistsükliga paberivabrik - tselluloosist tehakse ka paberit, aga ainult pruuni jõupaberit (pakkepaberit). Suhteliselt ürgne tehnoloogia, aga masu ajal aitas hädast välja, sest pakkepaberit oli ikka vaja, samas Skandinaavia valge paberi tehased sattusid raskustesse. Haavamassitehas ei tooda puhast tselluloosi vaid puidumassi, Räpinas on tooraineks vanapaber. See Tartu kanti planeeritav vabrik plaanib muu hulgas saada Eesti suuremaks taastuvenergia tootjaks ehk nähtavasti on plaanis elektrijaam, kus põletatakse ära suurem jagu sellest, mis tselluloosist üle jääb puidus, ligniin jm.. Mõeldakse vist ka muu puidukeemia peale, aga siis peab tarkuse sisse ostma, sest siin sellega keegi praegu ei tegele.

[Kapten Trumm]

Põhiline osa tselluloositehase (vee) reostusest tuleb puidu märgkoorimisest, näiteks tohutu BHT näit, mis tegelikult tuleneb vees mädanevatest puidu osakestest, mille aeroobne lagunemine neelab veest seal lahustunud hapnikku, mis äärmuslikul juhul tarbib veest ära seal sisalduva hapniku ja koos sellega vee-elukad, muutes veekogu lõpuks käärivaks solgiauguks (kui aeroobne lagunemine hapniku puudusel lõpeb, algab anaeroobne lagunemine, mille tulemusena väljuvad atmosfääri lämmastiku ühendid, mis tähendab haisu). Kui nad selle sodi planeerivad veest välja korjata ja ära põletada, siis kaunishingede nutulaul lämbuvast Emajõest ei pruugi tõeks saada. Küsimus on, mis saab koorimisel vette sattuvatest fenoolidest (Ida-Viru probleem on selline, aga sealt tulevad fenoolid kaevandustest) ja kemikaalidest, mida kasutatakse pleegitamiseks (seda tehakse veevannis keemia abil - umbes nagu kivipesu teksasid vene aja lõpus). Mismoodi seda puhastatakse ja kui puhtaks seda teha õnnestub. Kalade elamine tiikides seda ei tähenda, sest Läänemeri on täis dioksiinirikkaid kalu, elavad suurepäraselt. Kalad pigem tähendavad, et vesi on "värske", st piisava hapnikusisaldusega (lõhelised on väga tundlikud sellele).

[Kriku]

Pleegitamise koha pealt, kas ikka on nii, et klooriga pleegitamine ja valge paber või siis mitte ja pruun jõupaber / pakkepaber? 20. sajandi alguseni trükiti raamatuid kaltsupaberile, kuidas see heledaks saadi?

Mulle on mulje jäänud, et need väga agressiivsed pleegitamismeetodid on säravvalge printeripaberi jaoks, aga iseenesest paberit, millele kannataks trükkida, saab teisiti ka. Aga ma ei tunne tehnoloogiat.

[Kriku]

Loodus on meie rikkus, kuid selle imetlemine ei toida ära (454)
Heiti Hääl, Alexela Grupi suuromanik

Looduskaitsjad: metsanduse arengukava võiks lähtuda põhimõttest „Eestimaa ilu hoieldes”.

[Jaanus2]

Kaltsupaberi tootmiseks kogutud kaltsud olid vanasti tehtud puhtast linast või kanepist. See kiud oli peaaegu puhas tselluloos ja paber tuli väga kvaliteetne. Kanepist saaks ka tänapäeval paberit teha, aga see paber tuleks liiga kallis. Enamus pabereid sisaldavad peale tselluloosi täiteainena ka puidumassi, aga need paberid ei säili pikalt - paber muutub aja jooksul kollaseks ja hapraks. Ajaleheks kõlbab, aga ajalehte järeltulijatele säilitada ei saa.

[Väino]

Paarkümmend aastat tagasi haises Kuusankoski tehas (Kouvola juures) päris korralikult. Minu küsimise peale ütles tuttav, kes seal oli töötanud, et sellega harjub.
Viisteist aastat tagasi olid Kaukas ja Pulp (mõlemad Lappeenranta) tuntava lõhnaga. Üldiselt just niiskema ilmaga kasvasid aroomid ja seda tehastest veidi eemal, 6-tiel. Päris tehase juures haises haruharva. Ilmselt tuli lõhn korstendest, mis on kõrged ja tuul kannab sealt lähtuva eemale, enne kui see maha jõuab.
Praegust seisu ei tea, aga kõik need tehased on tiheasustuses.

[vanahalb]

Pluss see, et idee järgi peaks RMK neile poolmuidu toorainet andma ning niipea kui tootmine jalad alla saab

Võiks saada viite sellisele kokkuleppele/ideele?
Taoline kokkulepe nagu konkureerivad puidu tarbijad Pealtnägijas vehkisid, on RMK-s tavaline, enamik puitu nad müüvadki suurtarbijatele taoliste kokkulepete alusel, oksjonite kaudu läheb vähemus.

Kõhklusi ja kahtlusi on mitmetel, ühe artikli kopeerisin siia
https://www.aripaev.ee/uudised/2018/02/ ... se-kaebama

Kui enamus kaubast müüakse väljaspool oksjoneid, siis on see RMK poolt vale praktika. Müümata see tooraine nagunii ei jääks, sest pigem on puidust puudus. Tänavusel vesise talvel tõusis paberipuu hind 30 EUR/tm pealt 50 EUR /tm-ni. Vanametalli turul, mida ma paremini tunnen müüaksegi kõik vähegi arvestatavad kogused oksjoniga ja ka Eestis ning Eesti riigifirmade poolt.
Mina arvan üldse RMK-st üsna kehvasti + taaskord mingid riigitöölt erasektorisse suundunud onupojad jms ei muuda seda arvamust kuidagi paremuse poole.

Teine märkus oleks märgkoorimisel tekkinud puiduosakeste veest väljafiltreerimise ja põletamise kohta. See sodi ei põle või vähemalt läheb ta kuivatamisele rohkem energiat kui sealt pärast välja tuleb.

[toomas tyrk]

Tselluloositehaste energiaallikaks on peamiselt ikkagi juba "keetmisel" saadud segu, mis koosneb ligniinist ja keetmiseks lisatud lisandeist.

The lignin and spent chemicals, called black liquor, passes to a multiple effect evaporator plant where the
concentration is increased from 14-18% up to 65-75% for firing in the recovery boiler.

https://aceee.org/files/proceedings/199 ... aper04.pdf

Vees olevad puiduosakesed kõlbavad peale väljafiltreerimist peamiselt bioorgaaniliseks väetiseks...

[Kriku]

Kas biogaasi ei saa sellest sodist toota?

[Kapten Trumm]

Kui enamus kaubast müüakse väljaspool oksjoneid, siis on see RMK poolt vale praktika. Müümata see tooraine nagunii ei jääks, sest pigem on puidust puudus. Tänavusel vesise talvel tõusis paberipuu hind 30 EUR/tm pealt 50 EUR /tm-ni. Vanametalli turul, mida ma paremini tunnen müüaksegi kõik vähegi arvestatavad kogused oksjoniga ja ka Eestis ning Eesti riigifirmade poolt.
Mina arvan üldse RMK-st üsna kehvasti + taaskord mingid riigitöölt erasektorisse suundunud onupojad jms ei muuda seda arvamust kuidagi paremuse poole.

Ükski suurtarbija ei tee sulle siia tehast, kui mingi täpsusastmega pole hind kokku lepitud ja sa pakud, et well - osalege metsaoksjonitel.

[nimetu]

Täpselt nii. Sellised suured toorme tarbijad peavad saama kõvasti ette planeerida. Mingi oksjoni jutu peale saadavad nad su metsa, sest neil ootavad kliendid toodangut kindla aja sees ja kindla raha eest. Kui seda ei ole võimalik pakkuda, siis öeldakse lihtsalt aidaa.