Low-End innovatsioon taktikaliste eesmärkide saavutamiseks

[Walter2]

Pinki pannakse rakise abil, sütiku avasse keeratakse sisse selline metallist pulk, mille ühes otsas on keere. Sellega kinnitatakse padrunisse. Miini saba hoitakse sellise rakisega, mille sisse läheb kogu miini sabaosa (sh kõik see mis seal sees on). Nagu lõhikutega topsik. Sellega kinnitatakse sabaosa supordisse.

Sellele tahaks nüüd küll oponeerida. Teadmata miini kesta kui pöördkeha valmistamise tehnoloogiat peensusteni ei saa mitte väita, et ülalnimetet paigaldus pinki tagab soovitud lõpptulemuse. Kui on tagatud baaspindade ühtivus siis saab, kui aga mitte siis selline pinki ülesseade on puhas jama. Ehk maakeeli kui õnnestub see militaarne pöördkeha pinki paigaldada panna täpselt samade baaspindade abil millega miini kest valmistati siis oleks mõeldav. Muul juhul kahjuks mitte. Tagapuki rakistamine on aga nii analooge mitteomav et las olla pealegi...

[Kriku]

Tõin miinitreimise alateema siia üle.

[Tux]

Ehk maakeeli kui õnnestub see militaarne pöördkeha pinki paigaldada panna täpselt samade baaspindade abil millega miini kest valmistati siis oleks mõeldav. Muul juhul kahjuks mitte. Tagapuki rakistamine on aga nii analooge mitteomav et las olla pealegi...

Ehk täpsemalt lahti seletades, kui ei õnnestu miini treipingis tsentreerida, siis hakkab ta seal pingis viskama ja loperdama ja seda 0,5mm sealt maha mõistlikult ei saa. Saaks ta sinna lihtsalt nii kinni, et ta näiteks üle 0,01mm mööda pole, siis võiks see õnnestuda. Ennam peaks muidugi üle mõõtma, kui palju on standardhälve neil miinikorpustel, siis oskaks rohkem öelda. Kui mittetsentreeritud asja üle treida (või näiteks lihvida!), siis muutub selle miini raskuskese pikitelje suhtes ja ma kardan, et sellega enam täpselt lasta ei saa.
Ehk probleem on selles, et igal treipingil on viga, ehk määramatus ja kui toorik-detail pingist korra välja võtta, siis ei saa teda enam samamoodi (sama määramatusega) edasi töödelda, vaid selle detaili viga(määramatus) hakkab võimenduma.

[Walter2]

Just - see ongi baaspindade ühtivuse nõue. Lisaks kui palju mõjutab selline treimine lendkeha ballistikat, kas tuleb teha uued lasketabelid?

[nimetu]

kas tuleb teha uued lasketabelid?

Arvestades, et Trumm pakkus 82mm miinide kasutamist 81mm miinipildujas, siis on see vajadus garanteeritud. Kogu ballistika on erinev.
See teema on nii loll, et ei vääri eriti kommenteerimistki. Meie ettevõtte treialid paneksid sellise jutu peale kohe ameti maha.

[Dr.Sci]

kas tuleb teha uued lasketabelid?

Arvestades, et Trumm pakkus 82mm miinide kasutamist 81mm miinipildujas, siis on see vajadus garanteeritud. Kogu ballistika on erinev.
See teema on nii loll, et ei vääri eriti kommenteerimistki. Meie ettevõtte treialid paneksid sellise jutu peale kohe ameti maha.

Treige parem torud 82 mm peale ja paigaldage 81 mm miinidele tihendusrõngad või lisahülss. (ise teate kui tõsiselt mu kommentaari tahate võtta)

[EOD]

Kas kõigi nende treimiste ja lasketabelite koostamise asemel poleks õigem ka 82 mm miinipildujad kuskilt odavalt sisse osta? Kui miine on poolmuidu saada, siis ega torudki kallid pole.
Logistika läheks küll keerukamaks, kuid kui 82 mm anda näiteks vaid Kaitseliidule, siis annab ka laomajandus korraldada.
Pigem on 82 mm probleem selles, et naabrimees saab oma tabelrelvastusse kuuluvate miinipildjatega mingi "Mainila" korraldada ja siis näpuga Eestile näidata - näe, neil on sellised relvastuses - nemad tegid. Muidugi leiavad nad ka selleta alati võimalusi provokatsioonideks.

[nimetu]

Kui miine on poolmuidu saada, siis ega torudki kallid pole

Kogu selle arutluse probleemiks ongi see, et Trumm oletab, et neid miine on odavalt saada. Tegelikult ta ei tea, nagu ta ei teadnud ka ülejäänud moona tegelikku maksumust. Ehk siis puhas õhulosside ehitamine, eeldusel, et kuskilt peaks saama odavalt.

[klm]

Vararealiseerimiskeskuses nägin ca aasta tagasi seadet, mis müüja väitel on mürskude treimiseks. Äkki on veel praegugi saadaval ja mõni kaasfoorumlane on huvitatud. Kui just jama ei aetud.

[Kapten Trumm]

Mulle jääb tunne, et kaks viimast postitajat pole viitsinud isegi miini pikilõike joonist vaadata, rääkima siis lähemast uurimisest. Saate aru ka, kuskohast seda üldse treida tuleb? Äkki enne järgmist küsimust vaatame enne joonist ja kustutame enamiku rumalaid küsimusi (millele joonise uurimisega juba vastus saabub).

Vaata Trumm, ma olen ametikoha poolest KTO ja sellest professionaalsest huvist topin oma nina sinna miinipildujate juurde päris palju. Soovitan sulle sama, vaata vähem vikipeediast jooniseid ning vaata rohkem seda, mis päriselt olemas on. Räägi oma MPR ülemaga, olen rohkem kui kindel, et ta ei keela sul laskmiste juurde vaatlejaks tulla. Võibolla saad isegi laadida mõne miini.
Aga nagu kolleeg Shackleton juba eelnevalt ütles, siis sinu joonised ei näita sulle, või sa ei oska seda sealt välja lugeda, et miin ei ole ainult see metallist korpus. Paiskeaine, mis paneb miini torust välja lendama ei asu ainult miini korpuse sees. Kus see ja millisel kujul see asub - jäägu sulle kodutööks, et sul oleks motivatsiooni minna põllule ja vaadata asju reaalelus, mitte jooniselt.
Su ettepanek miine treida on nii üdini rumal ja elukauge, et ainuke võimalus seda sulle selgeks teha on sind sundida reaalmaailmas tegutsema hakata.

Mõtlesin tükk aega, kas vastan või ei vasta, aga taoline tonaalsus lausa tekitab tahtmise klahve vajutada.

1. sinu positsioon pole antud teemal argument, "saab-ei-saa" tegemist on puhtalt mehhaanika-alase probleemiga, kui sa pole elus treipingi taga olnud, siis sa ei taipa asja sisu (ma näen, et mitte)
2. sama jutt käib ka MPRÜ teema kohta - kordan, tegemist mehhaanikaprobleemiga. MPR ettevalmistus taolisi probleeme ei puuduta. Sestap kardan, et antud ekskurss ei aita meid edasi.
3. "paiskeaine" ei puutu asjasse, sest selle koha pealt ei lõigata ega treita, vaid see koht kaetakse miinil kinni protsessi ajaks. Ma sellest ka eespool kirjutasin, aga mis teha, kui sa pole treipingi taga ise olnud, siis vist ei taibanud tähelepanu pöörata.
4. miini ehitus on mul selgeks tehtud, tänan huvitumast. Kujutan suurepäraselt ette, kuskohas mingi laeng asub ja kuipalju see asjasse puutub. Ega sa ometi ei arvanud, et ma pole miinipildujat või miini oma käega katsunud? Vale eeldus.

Ülejäänud arrogantse ma kommenteerima ei hakka (ei lasku nii madalale).
Antud tegevus on lõpuks puhtas majandusprobleem (taandub mõttekusele ehk palju vene 82 mm miin on odavam), mitte niivõrd tehniline probleem. Miini läbimõõt, lööknõela mõõtmed, lasketabelite koostamine on juba tehniline tegevus.

[Kapten Trumm]

Kas kõigi nende treimiste ja lasketabelite koostamise asemel poleks õigem ka 82 mm miinipildujad kuskilt odavalt sisse osta? Kui miine on poolmuidu saada, siis ega torudki kallid pole.
Logistika läheks küll keerukamaks, kuid kui 82 mm anda näiteks vaid Kaitseliidule, siis annab ka laomajandus korraldada.
Pigem on 82 mm probleem selles, et naabrimees saab oma tabelrelvastusse kuuluvate miinipildjatega mingi "Mainila" korraldada ja siis näpuga Eestile näidata - näe, neil on sellised relvastuses - nemad tegid. Muidugi leiavad nad ka selleta alati võimalusi provokatsioonideks.

Idee on selles, kuidas säilitada olemasolevad 81 mm NATO moona kasutavad relvad nii, et nad saaks ka originaalset moona lasta. Noh, nt puhuks, kui liitlased mõne moonalasti saadavad.
Loomulikult, kõige odavam oleks ilmselt need kulunud 81 mm torud puurida 82 mm peale.

Mulle lihtsalt tundusid need ametlikud miinihinnad kaunis soolased, et vahest tasuks otsida midagi muud.

[alban]

Ülejäänud arrogantse ma kommenteerima ei hakka (ei lasku nii madalale).
Antud tegevus on lõpuks puhtas majandusprobleem (taandub mõttekusele ehk palju vene 82 mm miin on odavam), mitte niivõrd tehniline probleem. Miini läbimõõt, lööknõela mõõtmed, lasketabelite koostamine on juba tehniline tegevus.

Kuna foorum on ka üldhariva eesmärgiga, siis nii madalale võiks laskuda, et viidata minusugusele profaanile, kuidas ära lahendada lisalaengute niiskumise probleem, millest Shackleton eespool kirjutas. Seda eriti olukorras kus kavatsed treimise juures kasutada emulsiooni? Või on see ka tehniline pisiasi, millele härra ei pea vajalikuks tähelepanu pöörata?

[nimetu]

3. "paiskeaine" ei puutu asjasse, sest selle koha pealt ei lõigata ega treita, vaid see koht kaetakse miinil kinni protsessi ajaks. Ma sellest ka eespool kirjutasin, aga mis teha, kui sa pole treipingi taga ise olnud, siis vist ei taibanud tähelepanu pöörata.

Vägagi võimalik, et ka saba tuleb treida, sest need tiivad aitavad miini torus joondada.
Ja inimesena, kes on treipingi taga olnud, ütlen sulle, et sellise idee peale saadaksin su kohe pikalt.

[Kapten Trumm]

Kuna foorum on ka üldhariva eesmärgiga, siis nii madalale võiks laskuda, et viidata minusugusele profaanile, kuidas ära lahendada lisalaengute niiskumise probleem, millest Shackleton eespool kirjutas. Seda eriti olukorras kus kavatsed treimise juures kasutada emulsiooni? Või on see ka tehniline pisiasi, millele härra ei pea vajalikuks tähelepanu pöörata?

Mis kunst-tükk need mõned silindrilisel pinnal asuvad avad sulgeda oleks? Kui ma ütlen, et kleebime teibiga, siis peaksid sa "primitiiviks", ütleme siis, et spetsiaalse rakisega suletakse. Põhiline töö tuleb teha miini "jämeda osaga", koorides sealt ca 0,5 mm (õige vastus sõltub tolerantsist miini ja raua vahel) malmpinnast maha, malm on seal ca 1 cm paksune. Stabilisaatorite kärpimine (need on terasest) saab teha "kuivalt", kas samas treipingis või siis eraldi seadmestatud freespingis. Vene 82 mm HE miin on minuteada täidetud seest trotüüliga, mis ilma sütikuta eriti ei plahvata ja seda laengut sealt kätte ei saa (on kesta sisse valatud kuumana, kui trotüül on vedel). Ühesõnaga, mõnekraadise soojenemisega ei juhtu midagi, muidu pauguks miinid juba auto kastis.

Saan su loogikast aru küll, sa eeldasid minust (ekslikult), et ma ei kujuta ette, mis laeng miini rauast välja viskab ja kus see asub. Tean ikka.


Extra nimetule:

Vägagi võimalik, et ka saba tuleb treida, sest need tiivad aitavad miini torus joondada.
Ja inimesena, kes on treipingi taga olnud, ütlen sulle, et sellise idee peale saadaksin su kohe pikalt.

Mina saadaks treipingi taga olnud inimesena seevastu nimetu pikalt, mitte ainult pikalt, vaid ka pidevalt
Vastava sabarakise kasutamisel lõigatakse need sabad väiksemaks sama tera lennuga. Need ju ulatuvad rakisest välja.
Kui sa ei suuda rakist silma ette manada, siis võib üsna kindel olla, et sa pole seal treipingi taga tegelikult olnud.
Nähes ette, mis argumendiga sa kohe tuled, siis ennetan ka - treida on otstarbekas CNC treipingis vältimaks inimese eksimusest tulevaid õnnetusi. Treimise protsessi võiks vaadata eemalt läbi paksust klaasist akna, kohvitass käes.

Ahjaa, üks asjalik küsimus on mul ka. Kas see vajadus miine välioludes (niiskuse eest kaitseks) vutlaris hoidas on mingi 81 miini iseärasus? Ma sorisin tükk aega netis ja ei leidnud midagi, mis kinnitaks, et vene 82 miinil sellist asja kasutatakse. Või lihtsalt ignoreeritakse?

[alban]

Mis kunst-tükk need mõned silindrilisel pinnal asuvad avad sulgeda oleks? Kui ma ütlen, et kleebime teibiga, siis peaksid sa "primitiiviks", ütleme siis, et spetsiaalse rakisega suletakse.

Kõik eeltoodu kinnitab, et vastupidiselt väidetule sa ei ole ikka miini käes hoidnud. Et sind mitte rohkem kiusata, siis infoks: miinipildujamiinil asuvad lisalaengud miini saba ümber. On sellised õhukesed kettakujulised asjad, meenutavad konservananassi lõiku. Vastavalt arvestajalt saadud infole võetakse neid vähemaks. Need asjakesed kardavad niiskust. Üldreegel on selline, et kui oled hermeetilise konteineri lahti teinud, siis pead miini ka ära laskma, sest vastasel juhul lisalaengud niiskuvad ja kaotavad oma omadused. Korra äravõetud lisalaengut enam tagasi ei panda. Seega igasuguse treimise juures tekib lisaprobleem, kas riskime äravõetud ja niiskunud lisalaengute tagasipanekuga, mis võib kaasa tuua puudulennu ja täpsuse kadumise miinil või hangime uued lisalaengud ja paneme need treitud miinidele külge, mis toob kaasa täiendava kulu ja tööprotsessid. Tuletan meelde sõna niiskus, mis tähendab, et seda tuleb teha kontrollitud keskkonnas.
Ma vene päritolu miinide kohta täpselt ei tea aga lääne omadel on stabilisaatori osa tehtud plastikust. Kujutan oma olematute treimisteadmiste juures, et plastiku ja metalli ühenduskoht ei tee treimist lihtsamaks, sest see ei ole ilmselt piisavalt jäik, et tagada pöörlemisel stabiilsus ja see ilmselt hakkab pingis lappama.