Kremli trollidest

[Tinker]

Vist on siin sobivam kui Süüria teemas? Igastahes tundub, et Objektiiv hakkab viimaks oma tõelist palet näitama.

"Kaheksa põhjust, miks süüdistused viimase Süüria keemiarünnaku kohta on peaaegu kindlasti täielik nonsenss"
http://www.disneylandparis.com//kaheksa-pohjust-mik ... -nonsenss/

"Nädalakommentaar: Postimees tõestas end USA sõjapartei häälekandjana"
http://www.disneylandparis.com//nadalakommentaar-po ... ekandjana/

[soul]

Trolliarmee äratati talveunest üles.
https://twitter.com/CNN/status/985153917213396992

Pentagon spokesperson on strikes in Syria: “The Russian disinformation campaign has already begun. There has been a 2,000% increase in Russian trolls in the last 24 hours.”

[Kriku]

Krister Paris kirjutab niimoodi:

Kaitsepolitsei heidab rahvusvahelise õiguse eksperdile Rein Müllersonile ette, et ta õigustas Simferopolis peetud konverentsil Krimmi annekteerimist ja avaldas arvamust, et peagi lääs tunnustab Krimmi ja tühistab sanktsioonid. See on pehmelt öeldes huvitav järeldus.

Tallinna ülikooli juhtivteaduri esinemist kajastas Krimmi televisioon ja ta andis intervjuu ka uudisteagentuurile RIA Novosti. Esimese teatel ütles Müllerson, et tunnustamine vajab aega, aga intervjuus sõnas ta, et de jure tunnustus on veel kaugel, kuid de facto tunnustus tuleb kiiremini. Veel kinnitas ta kohalikele uudistele, et geopoliitilistest realiteetidest lähtudes on status quo ante taastamine võimatu. Kõik ju täiesti kaitstavad seisukohad!

Pole loogiline, et Vene kanalid oleksid vaikinud, kui Müllerson öelnuks rohkemat. Nii et isegi Vene propagandistid ei suutnud talle midagi külge kleepida, aga sellega sai uut rahvavaenlast luues hakkama meie oma kapo.

Küsimus ei ole aga seisukohtades, vaid nende väljendamise kontekstis. On suur vahe, kas selliste seisukohtadega esineda mõne ajalehe veergudel mitu tuhat kilomeetrit sündmuspaikadest eemal või siis okupeeritud territooriumil okupantide poolt korraldatud konverentsil.

[Kriku]

Siia ka siis akf-i poolt postitatud link: https://arvamus.postimees.ee/4473431/mi ... 1503652678

Jutt siis troll Müllersonist.

[hjl85]

http://m.epl.delfi.ee/arvamus/article.php?id=81811181
Kahju, et minu kunagine õppejõud on segaseks läinud. Täielik mõjuagent ja selline ikka veel ülikoolis.

[Runkel]

Müllerson on pikaajaline NLKP ja Keskerakonna liige. Kvalifitseerunud Solovjovi jt propasaadetesse.

[Kriku]

Krister Paris on subjektiga intervjuu teinud: http://epl.delfi.ee/news/arvamus/kapo-h ... d=81811181

Kas keegi jagaks?

Võib-olla tõstan pärast trollide teemasse ümber.

[VMO]

Krister Paris on subjektiga intervjuu teinud: http://epl.delfi.ee/news/arvamus/kapo-h ... d=81811181

Kas keegi jagaks?

Võib-olla tõstan pärast trollide teemasse ümber.

Kapo hukkamõistu pälvinud Rein Müllerson: Venemaa kaitses Krimmis oma eksistentsi
Krister Paris
erikorrespondent

Rahvusvahelise õiguse ekspert Rein Müllerson kinnitab, et Krimmi okupeerimine oli seadusvastane, kuid pigem õigustatud. Õigusteadlane, keda kapo nimetas sisuliselt Vene mõjuagendiks, küsib vastu: miks kõlavad Eestis ainult ühesugused mõtted?

Kaitsepolitsei märkis negatiivselt ära teie tegevust Krimmi annekteerimise õigustajana. Septembris Simferopolis peetud konverentsil tehti video, kus te väidate, et Venemaa sekkumine hoidis seal ilmselt ära samasuguse verevalamise, kui oli Donbassis. Kuidas nii?

Täpselt nii. Ukraina idaosa tõusis üles. Venemaa andis küll abi, aga see oli rahvaülestõus. Ukraina ei saa olla täielikult ei NATO ega Euroopa Liidu osa, samuti ei saa ta täielikult olla Venemaa juhitud Euraasia majandusliidu osa. Võttes arvesse väga keerulist keelelist, etnilist ja ajaloolist tausta, pidigi Ukraina katki minema, kui EL ja NATO ühelt poolt ning Venemaa teiselt poolt teda enda poole tõmbasid ja keegi polnud valmis kompromissi tegema.

Ukraina poliitikud mängisid. Mõni rohkem Venemaa peale nagu Viktor Janukovõtš. Aga ta ei ole ju venemeelne, pigem selline korrumpeerunud poliitik ja ärimees. Tema toetus Venemaale samamoodi, nagu n-ö läänemeelsed nagu Viktor Juštšenko toetusid Ameerika Ühendriikidele. Süüdi on nii Ukraina, et tema oligarhid ja poliitikud ei suutnud kompromissi leida, kui ka Venemaa ja lääs, kellest viimane ei suutnud võtta arvesse, et pool Ukrainat mõtleb teistmoodi.

Kuidas see Krimmi puudutab?

Seal on üle 60% elanikke etnilised venelased. On täiesti arusaadav, et Krimm hakkas mässama nagu Ida-Ukraina, Donbass ja Lugansk. Seal olid Ukraina väed. Mässu oleks hakatud maha suruma ja oleks tulnud samasugune verevalamine.

Läänes öeldakse, et ülestõusust oli asi kaugel ja tegemist oli puhtakujulise Venemaa interventsiooniga. Teie näete siis ikkagi ka kohalikku komponenti?

Läksin hea meelega Krimmi, sest tahtsin sealseid olusid oma silmaga näha. Ehkki olin seal ainult umbes neli päeva. Tahtsin vestelda lihtsate inimestega, mitte ainult nendega, kellega mul olid ametlikud kohtumised. Kohtusin ka krimmitatarlaste ja Krimmi eestlastega, kes hoiavad eestlust üleval ja kellel on loodud oma organisatsioon.

Enamik elanikkonnast pooldab anneksiooni või taasühinemist – mõlemad väljendid on omal kombel õiged. Juba 1991. aastal oli Krimmis referendum. Juba siis oli tunda, et nad ei taha olla Ukraina koosseisus, ja räägiti iseseisvusest või Venemaaga ühinemisest. Aastatel 1991–2014 Ukraina riik sisuliselt ei hoolinud Krimmist. See oli koht, kus oligarhid ehitasid hotelle ega hoolinud kohalikest.

On nad nüüd siis õnnelikumad?

Venemaa investeerib Krimmi väga palju. Küsimus pole ainult Krimmi sillas. Simferopolis on avatud suur uhke lennujaam. Selleks et krimmitatarlastele head meelt teha, ehitatakse mošeed. Krimmitatarlased rääkisid, et olid seda Kiievi võimudelt taotlenud juba seitse aastat. Ega Venemaa ei tee seda ka altruistlikult, vaid ikka selleks, et rahvas oleks venemeelsem.

Ma ei saanud teie hinnangust ikkagi päris aru. Kas teie arvates oleks Venemaa sekkumiseta Ida-Ukrainas ülestõus puhkenud?

Usun küll. Oleks puhkenud, aga see poleks kindlasti laienenud ja oleks maha surutud. Algul surus ju Ukraina mässulisi väga jõhkralt maha, kasutas Donetski ja Luganski piirkondade pommitamiseks isegi lennukeid. Ma ei saa aru, miks Ukraina võimud pärast putši või revolutsiooni nendega nii käitusid.

Kumb see siis oli, putš või revolutsioon?

Nimeta, kuidas tahad, aga tegu oli riigipöördega. Janukovõtš jooksis ära ning Luganski ja Donetski elanikkond polnud sellega sugugi rahul.

Olete Krimmi ülevõtmise kohta öelnud, et see oli ebaseaduslik, aga legitiimne. Kuidas te seda vahet tavainimesele selgitaksite?

Tegelikult õigusteadlasena mu enda antud kommentaar ei meeldi mulle eriti. Meenutagem, kuidas see probleem alguse sai. Pole väga hea, et legitiimsus ja seaduslikkus või õiguspärasus on lahus. Aga kui 1999. aastal pommitati Kosovo pärast Serbiat, loodi rahvusvaheline komisjon, mida juhtis tunnustatud jurist, endine Jugoslaavia sõjatribunali prokurör Richard Goldstone.

Komisjon leidis, et NATO pommitamine oli rahvusvahelise õiguse vastu, ja sellega on väga raske mitte nõustuda. Aga on ka teised väärtused, mis on suuremad kui õigus. Juristid räägivad, et õigust võib rikkuda, kui on erakorraline olukord.

Kust jookseb piir?

Toon inimliku näite Eestist. Olen õhtul võtnud pudeli veini, aga järsku jääb mu laps või keegi teine haigeks ja on vaja ta kiiresti haiglasse viia. Kas ma võin rooli istuda? Ma rikun õigust, aga on väärtusi, mis on tähtsamad kui õigus.

Nõnda õigustatigi, et Kosovos on vaja ära hoida serblaste justkui kavandatud ja osalt ka toime pandud verevalamist. Oli vaja kaitsta tsiviilelanikke ja nõnda rikkuda õigust, muud ei jäänud üle. See ongi legitiimsus.


Olen Krimmi puhul ka ise Kosovo näidet kasutanud. Siiski on üsna lihtne väita, et kaks juhtumit on liiga erinevad.

Jah, muidugi võib väita, et referendumi ajal Vene vägede ähvardav kasutamine ei lasknud Ukraina võimudel sekkuda. Aga võtame Kataloonia. Madridi võimud kasutasid võrdlemisi jõhkralt jõudu. Kas te arvate, et Ukraina võimud oleksid Hispaania omadest pehmemad olnud? Kindlasti mitte, vastupidi. Oleks toimunud suurem verevalamine ja võib-olla olekski Krimm Ukraina koosseisu jäänud.

Rahvusvahelise õiguse järgi sekkus Venemaa tõesti Ukraina siseasjadesse. Aga on pehmendavad asjaolud nagu referendum.

Teie hinnangul oli siis tegemist humanitaarinterventsiooniga, millega õigustati ka Kosovo rünnakuid?

Kosovo oli tegelikult üks ajendeid, mis näitab, et jõu kasutamine teeb asja hullemaks. On väga vähe juhtumeid, kus võib väita, et tänu sellele olukord paraneb. Better to brake it, not to fake it. Riku siis juba õigust, aga ära tee nägu, et käitud õiguspäraselt. Putin oleks võinud tsiteerida endist USA riigisekretäri Dean Achesoni, kes ütles Kariibi kriisi kohta, et see pole küsimus rahvusvahelisest õigusest, vaid eksistentsiaalne küsimus USA olemasolust.

Kui Krimmis oleks Venemaa baasi asemel tekkinud NATO või USA sõjaväebaas, oleks see kujutanud Venemaale samasugust eksistentsiaalset probleemi. Eks Venemaa oleks mingil kujul alles jäänud, aga kui NATO baasid on juba nii lähedal, ei saa eriti iseseisvusest rääkida.

Nõus, Venemaa oleks põhimõtteliselt kaotanud Musta mere. Aga mis on selles eksistentsiaalset?

Ütleme nii: NATO ei kavatse Venemaad rünnata, ehkki küllap on mõlemal teise vastu sõjaplaanid olemas. Sama lugu on Hiinaga. Aga küsimus on selles, et on vaja võimalikult palju piirata teise suurriigi võimalusi manööverdada. Vaatame Trumpi doktriini: Hiina ja Venemaa loovad aktiivselt olukorda, kus suudaksid kriisi korral luua võimalusi USA-vabaks tegutsemiseks, ja sellele on tarvis vastu seista. Niisamuti on näiteks NATO vägedega Eestis. Nad pole siin Venemaa ründamiseks, kuid piiravad venelaste võimalusi. Ka Hiina ei loo tehissaari Filipiinide või Jaapani vastu, vaid selleks, et ohjeldada Hiina piiride juures Ameerika 7. laevastikku.

Putini mõtlemise võtab hästi kokku pärast Krimmi annekteerimist või siis taasühinemist tehtud nali, mis on kõigist minu kuuldud geopoliitilistest naljadest kõige tõsisem: Ameerika merejalaväelased on toredad poisid, aga ma eelistaksin kutsuda Sevastopolisse külla neid, selle asemel et nemad kutsuksid mind.

Muidugi oli teisigi põhjuseid, ikkagi sama referendum…

Püssitorude all referendumit ei saa ju tõsiselt võtta.

Kirjutasin ka oma viimases raamatus („Uue maailmakorra koidik” – toim) tõsiselt võetavatest prantslastest, kes viibisid seal kohapeal. Nad ütlesid, et kedagi vägisi automaatide vahel ei viidud, rahvas läks ikka ise. Muidugi pole see nii puhas, kui Venemaa seletab.

Teie mõtted on ühest küljest otsekui sõõm värsket õhku, midagi teistsugust. Ent semiootik ja poliitik Mihhail Lotman kritiseeris teid oma blogis, öeldes, et miskipärast ilmuvad te mõtted alati Kremliga sünkroonselt. Miks see nii on?

(Naerab südamest.) See on huvitav mõte. Sellega tuleb meelde anekdoot nõukogude ajast. Juut astub parteisse. Küsitakse: kas olete kunagi partei liini suhtes kõikunud? Tema ütleb: ei, olen alati kõikunud koos partei liiniga.

Mina pole mingi liiniga koos kõikunud. Minu mõtteviis läks enam-vähem kokku Mihhail Gorbatšovi, Aleksandr Jakovlevi, Eduard Ševardnadze mõtteviisiga 1980-ndate lõpus. Seepärast sai minust Gorbatšovi nõunik. Kirjutasin ka teistele, näiteks Jakovlevile kõnesid. Esindasin Nõukogude Liitu inimõiguste küsimuses ÜRO-s. 1990-ndate alguses, eriti pärast Vilniuse verevalamist, esinesin selle vastu ja siis partei liin minu omast hälbis.

Tulin Eestisse. Tegelesin enne 1991. aasta putši Lennart Meri ja Marju Lauristiniga kodakondsuse küsimusega. Meri ütles, et sellest saab meie Assamalla lahing. Me arvasime, et meil peaks olema kvalifitseeritud nullvariant – kodakondsuse võiksid saada mitte KGB-lased või sõjaväelased, aga need, kes on elanud Eestis näiteks üle kümne aasta. Aga kui saime iseseisvaks, läks partei liin jälle teisele poole. Läksin selle peale professoriks Londonisse, kus London School of Economics valis mu sajandi professoriks.

Mis puutub praegusse Venemaa poliitikasse, siis on see mulle võrdlemisi arusaadav. See on üsna reaktiivne, kasutab tekkivaid olukordi oportunistlikult ära.

Nagu nüüd Krimmis?

Ega ma tea, kas neil oli Krimmi annekteerimiseks või taasühinemiseks üldse mingi plaan. Aga juhus kasutati ära. Miks ma olen öelnud, et Krimm on läinud ja sellega peab leppima? Ega selliseid olukordi enam tagasi ei pööra. Seda oleks võinud ära hoida.

Võtame Kosovo, kus on praegu Euroopas kõige rohkem terroriste per capita…

Ja kus isegi Jugoslaavia sõjakuritegude tribunali peaprokurör Carla Del Ponte ütles, et lääs oleks võib-olla teisiti käitunud, kui oleks teatud, et Kosovo vabastusarmeega seotud inimesed kauplesid serblaste organitega.

Just. Aga ikkagi ma ei usu, et Kosovot saaks suruda tagasi Serbia koosseisu. Enamik elanikke, v.a väike osa Mitrovicë kandis, poleks sellega nõus. See on nagu hambapastaga. Tagasi tuubi enam ei topi.

Paljud lääne poliitikud räägivad nüüd ka Krimmi puhul, et paneme ta n-ö sulgudesse, ärme sellest praegu räägime. Minski protsess, millest palju räägitakse ja mille järel vähe tehakse, Krimmi ju ei puuduta. See protsess kõneleb ainult Donetskist ja Luganskist.

Niisugusest olukorrast välja tulemiseks peaks kellelegi piltlikult öeldes vastu pead andma, et saadaks aru, et nii enam edasi ei lähe. Nagu Viini kongressil 1815 või ÜRO loomisel 1945. Midagi sellist pole olnud. Kui läheks paremaks, võiks Venemaa näiteks territooriumi Ukrainale kompenseerida. Kuid ma ei usu, et Krimm kunagi Ukrainale tagasi läheks.

Teie jutt kõlas jällegi Kremliga „sünkroonselt” topeltagent Skripali mürgitamise juhtumi puhul, kui seadsite brittide järeldused kahtluse alla. Miks te britte ei usu?

Kui Venemaa annekteeris Krimmi, kasutati väga palju juriidilisi argumente. Iga kord, kui Venemaa teeb midagi välispoliitilist, on see võrdlemisi arusaadav. Venemaa tegudega võib olla nõus või neid kritiseerida ja vastu olla, aga ei saa öelda, et see tegevus on absurdne. Kõik on võrdlemisi loogiline ja ratsionaalne, isegi kui on teinekord ekslik.

Aga kasutada närvimürki, Vene päritolu Novitšokki eksagendi puhul… Nagu ütles Iisraeli endine luurejuht Jakov Kedmi: kui seda oleks teinud Vene luure, oleksid nad surnud rahulikult oma voodis ja keegi poleks aru saanud, miks nad surid.

Ja teiseks: tappa Skripali? See oli eriline ja kontraproduktiivne. Skripal oli eriline, teda vahetati. Kui tappa neid, keda vahetatakse, siis ei hakka ju keegi enam spioone vahetama. Siis olnuks tal julgem olla Venemaa vanglas.

Hiljuti oli minu meelest ühes paremas välispoliitikaajakirjas The National Interest endise CIA töötaja ja Dick Cheney abi George Beebe artikkel sellest, millised võiksid olla teised stsenaariumid. Ei ole ainuke võimalik selgitus, et selle taga oli Venemaa! On mitu teist, näiteks kuritegelik äri. Vähemalt viis-kuus-seitse võimalikku stsenaariumi, kes võinuks seda teha ja siis Venemaa kaela ajada.

Aga ma ei usu, et seda tegid Suurbritannia eriteenistused.

Kas teie hinnangul valitseb õpetlaste seas n-ö lääne mõtlemine ja ida mõtlemine? Et piltlikult öeldes on Valdai konverentsid, kus käite teie, ja siis näiteks Lennart Meri konverents, kus te ei käi.

Valdai konverentsil on väga palju eriarvamusi. Vaadake, kes seal esinevad! Kaugeltki mitte ainult venemeelsed. Ja mulle üldse ei meeldi niimoodi lahterdada – venemeelne, ukrainameelne, see on väga rumal, voluntaristlik keelekasutus. Minu jaoks on Valdai konverentsid väga huvitavad, sest seal on väga palju eriarvamusi. Seal on ka Ameerikast teadlasi ja ajakirjanikke, kes esitavad väga teravaid küsimusi, mh Putinile.

Lennart Meri konverentsil on vastupidi. Kui Venemaalt üldse on keegi, siis tavaliselt Putini vastased.

Kuhu te ennast paigutaksite?

Mulle teeb muret asjaolu, et minu ütlemised ja kirjutised ei oleks Inglismaal kulmugi kergitanud, ehkki Inglismaa ja Venemaa suhted on hullemad, kui olla saavad. Ometi on Inglismaa meedias ja akadeemilistes ringkondades palju eriarvamusi. Minu seisukohad poleks midagi erilist.

Kui 2003. aastal algas Iraagis sõda, olin ma King’s College’i professor. Minu hea sõber, Oxfordi ülikooli professor, hilisem Briti akadeemia president Adam Roberts hoiatas ameeriklasi, et nad ei tungiks Iraaki. 2002. aasta sügisel sõnas ta midagi sellist: „Kuulake meid, kes me oleme teie sõbrad ja liitlased ja soovime teile head, ning ärge tehke seda!”

Niisugune peaks ka liitlane olema. Nagu hoiatas ÜRO julgeolekunõukogus tollane Prantsusmaa välisminister Dominique de Villepin: „Ärge minge sinna!” Eriarvamusi tuleb arvesse võtta.

Näiteks mulle ei meeldi, kuidas minu väga hea ja austatud sõber Marina Kaljurand kasutas tihtipeale väljendit like-minded states. Minu meelest on see õudne. Mulle meeldivad isepäised oma peaga mõtlevad inimesed ja neil on kindlasti küsimustes eri arvamused.

Meie praegune president kasutab „headuse telge”.

(Naerab.) Ja siis ongi kurjuse telg olemas. Olen Londonis 18 aastat õpetanud rahvusvahelistes suhetes jõu kasutamist. Mulle meeldisid väga seminarid, kus minu grupis olid kreeklased ja türklased. Saate aru, kui teravaks võis asi minna. Püüdsin neid rahustada, et nad ratsionaalselt seletaksid, mitte ei hakkaks kohe teist poolt süüdistama.

Usun, et ka praegustele probleemidele lahenduse leidmiseks tuleks rääkida. Kas või teravalt. Nagu hiljuti BBC saates „Hard talk”, kus Venemaa väliminister Sergei Lavrov pidi isegi saatejuhile märkima: „Te ei käitu päris inglise džentelmenina.” Aga ta läks sinna ja andis intervjuu inglise keeles, see näitab, et venelased on küsimuse lahendamisest huvitatud.

Mina olen hetero, laiemas mõttes. Mind huvitavad erinevad lähenemised.

Eestis vaadatakse sellele sageli läbi sõja prisma. See pole küll päris ametlik poliitika, aga üsna avalikult räägitakse infosõjast, et Venemaa kasutab avatud ühiskondi ära nende mõjutamiseks. Mida peaks üks riik sellises olukorras tegema?

See on väga huvitav. Omal ajal rääkis Nõukogude Liit, et sõnavabadust kasutatakse tema vastu. (Naerab.) See huvitav situatsioon vajab lahtimõtestamist.

Kui tekkisid internet ja sotsiaalvõrgustikud, oli valdav idee, et nüüd hakkavad need selliseid riike nagu Hiina ja Venemaa õõnestama ja demokratiseerima. Inimesed ei pea enam televisiooni jälgima, vaid saavad otse suhelda… Päris vastupidi välja ei kukkunud, aga ometi hakkas see ka lääne ühiskondi õõnestama.

Ja nüüd püütakse interneti kaudu levivat informatsiooni hoopis läänes piirata. Niisamuti kasutab internetti propaganda eesmärgil mitte ainult Venemaa, vaid ka lääs. Aga tegelikult näitavad uuringud pigem, et säutsudel jms pole valijate otsustele mingit mõju. Inimestel on oma mõtlemisviis, oma maailmavaade, mida on väga raske mõjutada. Neid, kes usuvad, et Skripali tappis Venemaa, ei mõjuta muule viitavad faktid. Samuti vastupidi: vastupidist infot ei võeta arvesse või peetakse propagandaks.

Iga kord, kui räägitakse kompromat’ist, tekib mul küsimus: aga mis siis, kui kompromat on kõik õige? On see fake news või sekkumine?

Sõjaaja mentaliteet tähendab, et enda sõnul Venemaa propaganda ja mõjutustegevuse vastu seisev organ pani teid nüüd aastaraamatusse. Kuidas te end nüüd tunnete?

Isiklikult midagi. Kui tulin ülikooli Nord rektoriks, sattus mu kolleeg Ivar Raig sinna Euroopa Liidule vastuseisu tõttu. Siis tehti nalja, et on suur au sinna sattuda. Mina seda küll suureks auks ei pea.

Mul on natuke nukker meel. Minu eriarvamused paljudes võib-olla ka tähtsates küsimustes peaksid olema normaalsed. Olen valmis vaidlema ja ka meelt muutma, kuigi kergelt see ei tule. Aga selleks on vaja dialoogi. Eestis on seda väga vähe ja välispoliitika vallas pole peaaegu üldse, strateegilistes küsimustes pole peaaegu mingeid vaidlusi olnud.

Millist ohtu sellest näete?

Kõige suurem oht on ikkagi see, et asume sellises kohas, kus tekib konflikt. Mitte Eesti-Vene piiril, seda pole näha, aga kuskil Lähis-Idas ning see kandub meile üle ja saab meile saatuslikuks. Eestile ja Venemaale oleks parim, kui meie suhted oleksid nii head kui võimalik. Probleem pole ju Eesti ja Venemaa vahel. Võivad põrkuda Venemaa, Hiina ja USA ning võib tekkida uus maailmakord.

Kas NATO üksuste Eestisse toomine suurendab meie turvalisust?

Ma ei usu. Aga kas nad julgeolekut vähendavad… Võib-olla juhul, kui tekib tõsine kriisiolukord, sõjaline konflikt NATO ja Venemaa vahel. Kõige tõenäolisemalt juhtub see praegu Lähis-Idas või Ukrainas, kui näiteks president Petro Porošenko peaks proovima Luganskit ja Donetskit sõjalise jõuga tagasi võtta.

Sel puhul võiks see olla sõjaliselt ohtlik. Kui tuua Eestisse tõsiselt NATO vägesid ja relvi, korralikke relvasüsteeme, oleks see Venemaale otsene provokatsioon. Aga praegused väed julgeolekut ei mõjuta, isegi mõningase tugevdamise korral mitte.

[kangelaspioneer]

Minumeelest kehtib Krister Parise ja Ahto Lobjaka soperdiste klikkimise, viitamise ja tsiteerimise suhtes sama põhimõte, nagu perevägivalla osas- sellele pole mitte mingit õigustust. Ei ole lootust, et sealt kunagi midagi mõistlikku tuleks, seega vaikime rais*d surnuks. Ei loe, ei kommenteeri, ei tsiteeri.

[Roamless]

Ma ei saa aru, mis sel Parisel on hakanud, et nüüd muudkui takka kiidab. Kui ta kunagi ERRi korrespondent Venemaal oli ,siis käis pigem pinda, et ta seda Vene elu väga soolases kastmes siunas, Piirsalu oli hoopis objektiivsem ja kirjutas poole mõnusamalt nii heast, kui halvast.

[Drax]

Minumeelest kehtib Krister Parise ja Ahto Lobjaka soperdiste klikkimise, viitamise ja tsiteerimise suhtes sama põhimõte, nagu perevägivalla osas- sellele pole mitte mingit õigustust. Ei ole lootust, et sealt kunagi midagi mõistlikku tuleks, seega vaikime rais*d surnuks. Ei loe, ei kommenteeri, ei tsiteeri.

Sama mõte on tekkinud Sputniku kohalikke meistriteoseid vaadates. Pannakse link foorumisse - ikka ju vaatad, mis huumorit seal jälle kirjutatakse. Ja siis on artiklil 24h'ga 127 vaatamist... Millest ilmselt vähemalt pooled on minusugused uudusihimulikud, kes korra muiata tahavad. Võibolla jääksidki need artiklid linkide jagamiseta sinna paarikümne kliki juurde.

[hjl85]

Müllersoni artikkel Pravdas. Eitas igasuguse MRP eksisteerimist jne

[gaal]

Müllersoni "Rahvaülestõus" - Esimest korda kuulen, et Holodomoris nälga surnud miljonid ukrainlased on üles tõusnud.

[soul]

Putini koka Prigozhini on uued vallutused, nüüd siis Aafrikas.
https://www.svoboda.org/a/29192123.html

Кремлевская "Драка за Африку". Наемники Пригожина теперь и в джунглях

Условно говоря, "люди Пригожина" активно стали действовать много где в Африке, действительно, и в ЮАР, и в Кении, и на Мадагаскаре. Правда, там наблюдается не военная активность, а политическая, речь не о наемниках, а о политтехнологах и интернет-троллях.

https://soundcloud.com/vz8ti1ohwcz0/cit-3

Расследователь CIT Кирилл Михайлов о наемниках Пригожина в Африке

[PaganHorde]

https://menu.err.ee/828162/fotograaf-si ... advustamas

Video lõpus teeb tädi teadlikult või teadmatult veidi propat tunnustamata riikidele.
https://et.wikipedia.org/wiki/Tunnustam ... 3%9Chendus

Oma parlament irw.