Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

[Shackleton]

Kas see 7 tunnine tööpäev pole mitte üle euroopaline? Vähemal nö vanas euroopas? Niipalju kui mina kuskil käinud olen on igal pool olnud 35h töönädalad. Vahe tuleb sellest, et prantslased on kõik mis üle 35h läheb ära keelanud. Mujal pooled valdkonnad lasevad 35h töönädalaga ja seal kus pole rentaabel tehakse 40h töönädal. Ainult kaheksas tund pole kohe esimene ületund, vaid makstakse mingit varem kokkulepitud protsenti palgale lisaks, näiteks 10% kuus.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Neli riigireformijat: Eesti riik on kriitiliselt kulukas ja ülereguleeritud, muutused on hädavajalikud

Jüri Raidla, Olari Taal, Jüri Käo, Rait Maruste
Riigireformi SA eestvedajad


Sünnipäev on hetk, mil lisaks rõõmustamisele ja pidutsemisele vaadatakse nii ajas tagasi kui mõeldakse tulevikule. Nii on Eesti Vabariigi sajandal sünnipäeva-aastal paslik tõsiselt mõelda, kuhu me riik on jõudnud ning kas oleme lootusrikkalt tulevikku vaatamiseks parimas vormis.

Me lähtekoht on, et Eesti riik pole katki, kaugel sellest. Eesti riiklus on kui sada aastat tagasi rajatud maja, kindla maakividest vundamendi ning tugevate seintega. See on püsinud üle aegade, ehkki olnud vahepeal ränkade tormituulte vallas.
Kui hakkasime 27 aastat tagasi oma kodu uuesti üles ehitama, rookisime välja säärvandid ja ühiskorterid, samuti linoleumi ja muud eelmisest ajastust pärit iganenud asjad. Me tegime oma maja korda toonase parima teadmise ja materjalidega.
Aastal 2018 on sellest põhimõttelisest ehitustööst hulk aega möödas. Vahepeal on loodud aga uued tehnoloogiad, ehitusmaterjalid on täiustunud, meie endi vajadusedki on ajas muutunud. Vajalik on uus ruumilahendus, mõni sein teise kohta tõsta või hoopis lammutada, muuta kodu energiasäästlikumaks. Võib-olla tasub katusele panna päikesepaneelid ja paremaks internetiühenduseks valguskaabel?

Muutused on hädavajalikud
On hulk tõsiasju, millest tänases Eestis ei tohi mööda vaadata. Eesti riigi üldised kulutused avalikule sektorile on OECD andmetel 40,2% – see on taluvuse kriitilisel piiril. Eesti on üle- ja kinni reguleeritud, suureneva valitsusaparaadiga ning aina enam riigikesksemaks muutuv.
Meie 1,3 miljoni inimesega väikeriik peab ülal kõiki tavapärase riikluse osi: valitsusaparaati, kaitseväge, sisejulgeolekuteenistust, rahvuskeelset haridust ja teadust, tervishoidu ja sotsiaalkaitset, rahvuskultuuri jne. See peabki nii olema. Samas Eesti elanikkond kahaneb ja vananeb ning Euroopa Liidu toetused lähikümnendil vähenevad, hiljem lõpevad sootuks. Inimarengu aruande analüüside kohaselt võib Eesti rahvaarv 2100. aastaks kahaneda 800 000 inimeseni. Ärgem unustagem, et aasta 2100 ei ole meist mingis kosmilises kauguses – täna sündivad lapsed on sel ajal Eesti riigi hoidjad ja pidajad. Praegu on Eestis 618 000 töötava inimese kõrval 622 000 mittetöötavat sotsiaalkindlustatud inimest. Need on mõtlemapanevad arvud.
Peaaegu ainuke meist endist otseselt sõltuv Eesti arengu ja heaolu kasvu viis on avaliku võimu moderniseerimine, kulutuste kokkutõmbamine, bürokraatia ja piirangute vähendamine. Seeläbi avame tee meie inimeste suuremale initsiatiivile, enesevastutusele ning ettevõtlikkuse kasvule, luues nii võimalused Eesti inimeste heaolu jätkuvaks suurenemiseks.
Arengu mootoriks olev uuenduslikkus ei ole ainult tehnoloogia ja ettevõtluse pärusmaa. Ta on samavõrd oluline ka avalikus sektoris ja riigivalitsemises. Riikluse arendamises ja toimimises on üldises plaanis paraku jäädud pidama Westfaali rahu järgse ja Bismarcki-aegse riigikäsitluste juurde. Uuenduslikkust avaliku võimu sisustamisel on leida suhteliselt vähe. Samas on maailmas edukad riigid, nagu Iirimaa, Holland, Kanada, Taani, Uus-Meremaa jt, olnud avatud muutustele avalikus sektoris. Nad on olnud järjekindlad oma riikluse arendamisel, julgedes olla vajadusel ka ebapopulaarsed.

Tasakaal on paigast ära
Meie riiklus on tublilt toiminud ning selle aluseks olev põhiseadus on Eestit hästi teeninud. Samas on ekslik arvata, et praegu veel toimiv on täies ulatuses sobiv ka uutes oludes. Eesti Vabariigi praeguse avaliku võimu üldpilt ja põhiseadus kujundati kiirelt ning lühikese aja jooksul. Riigiõiguslikust vaatepunktist oli 25 aastat tagasi selge taotlus nõukogulikust süsteemist eemaldumine. See on meil praeguseks tehtud. Nüüd on edasise arengu kindlustamiseks vaja viia avaliku võimu organisatsioon ja riigihaldus järgmisele tasemele.
Praegu võib täheldada riigivõimude – seadusandliku, täitev- ja kohtuvõimu − tasakaalustamatust, mis väljendub täitevvõimu ülepaisutatuses nii ressurssides kui ka mehitatuses ning seadusandliku ja kohtuvõimu alavarustatuses. Viimaste
kümnendite areng on viinud meid täitevvõimu domineerimise suunas, mis ei ole Eesti põhiseaduse mõte. Ressursside ja pädevuste liigne koondumine täitevvõimu kätte on küsitavas kooskõlas parlamentaarse demokraatia, võimude lahususe ja tasakaalu ning vastastikuse kontrolli ja demokraatliku õigusriikluse põhimõttega. Pikemas perspektiivis võib see ohustada põhiseaduslikke väärtusi, sealhulgas demokraatlikku õigusriiklust ja rahvuslikke huve.
Kaasnähtusena on maad võtnud ülereguleeritus koos bürokraatia, avaliku sektori vohamise ja ülemäärase administreerimisega. Olukorda on halvendanud riigiaparaadis ning poliitilises tegevuses juurdunud põhjendamatu usk õigusliku reguleerimise vältimatusesse ja kõikvõimsusesse, piirangutesse ning karistamisse.

Eesti riigikorraldus vajab uuenduskuuri
Võimekus ettepoole mõelda ja olla kohanemisvõimeline on määrav nii iga üksiku inimese, organisatsiooni kui ka riigi tasandil. Nüüdisaegses demokraatias on avalik võim arengute algataja või pidurdaja. Riigist lähtub võimekus luua oma inimestele ja ettevõtetele ihaldusväärne elu- ja tegevuskeskkond. Selle eesmärgi täitmisel on olnud edukamad riigid, kes on strateegiliselt juhitud ja kohanemisvõimelised ning avatud ja järjekindlad oma riigikorralduse uuendamisel.
Riigiuuendus ei ole optimeerimisülesanne. Avaliku võimu tööd tuleb tõhusamalt korraldada kogu aeg niikuinii. Terviklik ja läbimõeldud riigireform eeldab põhjalikku kontseptsiooni, mis määratleb mõisted, eesmärgid, nende saavutamise teed ja vahendid ning ajakava. Riigireformi teostumine vajab erakondade ja huvipoolte üksmeelt kontseptsiooni osas ning otsustavust ja järjekindlust tegudes. Lõpliku otsuste teeb siin meie rahva esinduskogu – Riigikogu. On selge, et olulised muutused vajavad ulatuslikku ja sisukat avalikku diskussiooni, mis toetub konkreetsele ja põhjendatud tegevuskavale.
Seepärast otsustasid Eesti ettevõtjad ühise jõupingutusena luua üheks aastaks Riigireformi Sihtasutuse, mis töötab välja ja kingib Eesti Vabariigile tema 100. sünnipäeva puhul riikluse uuendamise kava. See on eraalgatus, mis oma asutajate, nõukogu ja juhatuse ning mõttekaaslaste töö tulemusel soovib teha parima, et riigireform saaks selge sisu, samuti tööriistad ja kava selle elluviimiseks.
Meie ettevõtmine on erakondlikus tähenduses rangelt apoliitiline. Uut erakonda ega poliitilist liikumist me luua ei kavatse, samuti ei kavatse me kellegagi liituda ega ühineda. Sihtasutuse töö tulemusel sündiva riigireformi kontseptsiooni ja selle elluviimiseks vajalike mitmete eelnõude kavandid ning seletuskirjade teesid anname kingitusena üle riigijuhtidele ning kõigile riigikogus esindatud erakondadele. Loodame, et riigireformi küsimuses jõutakse erakondadeülesele kokkuleppele. Asutajate lähtevisioon sihtasutuse töö stardiks on huvilistele leitav http://www.riigiuuendus.ee.

Eesti omariiklus on maailma mastaabis väike ime. Soovime teha kõik, et see ei oleks ühel päeval unustusehõlma vajuv viltuvajunud hoone, vaid parimate teadmiste abil mitme põlvkonna koostöös hoitud ja hoolitsetud kaunis villa. Ühiselt Eestit uuendades kingime me tulevastele põlvedele edasi hästi toimiva Eesti riigi, mis on 21. sajandi vääriliselt nüüdisaegne ja ihaldatud kodu nii meie inimestele kui ettevõtetele.

[Kriku]

Koduleheküljelt:

Ametnikkonda vähendatakse järk-järgult nii, et võrreldes praeguse olukorraga väheneks järgmise nelja aasta jooksul ametnike arv avaliku võimu teostamise sektoris ca 50%.

Ametnikkonna vähenemisest tekkiv palgafondi kokkuhoid kasutatakse ära alles jäävate ametnike palkade tõstmiseks, motiveerides neid oma töö efektiivsust tõstma ja loobuma asendustegevuslike toimingute tegemisest. Ametisse jäävate ametnike palkasid tõstetakse ca kaks korda.

Haldusmenetluslikke üldisi tähtaegu lühendatakse kaks korda.

Huvitav, milliste ametkondade kärpimine niimoodi toimub? Kolmandik on teatavasti eriteenistujad (PPA, KV, vanglad). Ma eriti ei kujuta ette, mismoodi uurija uurib kaks korda suurema palga eest 2 korda rohkem kriminaalasju

Kui aga eriteenistujad rahule jätta, tuleks ülejäänud koosseise vähendada 75+% . Sh. kohtutes ja prokuratuuris.

[Walter2]

Esimese asjana tõmmata liistule/saata ajaloo prügikasti ametnikud kes haldusreformi tulemusel koondati ning koheselt võeti uute valdade juures palgale kui nõunikud ja igasuguste loodud küsitava tegevusega mtü-de palgal olevad võllid.

[Z03]

https://www.riigiuuendus.ee/riigireformi-eesmrgid

kesksete ja kõrge kulukusega avalike teenuste – (kõrg)haridus, meditsiin, sotsiaalkaitse – võimekuse kasvuks erakapitali kaasamist

Kõlab hirmuäratavalt. Kui see tähendab kõrghariduse tasuliseks muutumist, erakindlustuslepingute sõlmimist tervishoius ja sotsiaalkaitse lõpetamist inimeste suhtes, kes ei suuda vastata ülejõukäivatele nõudmistele a la kõik puudega inimesed tööle, siis on tulemuseks sotsiaalkatastroof.

Riiki soovitavad remontida inimesed, kelle kaasabil on Eesti jõudnud siia, kus me parasjagu oleme.

[Kriku]

igasuguste loodud küsitava tegevusega mtü-de palgal olevad võllid

Need on juba praegu väljaspool avalikku sektorit. Neid see visioon ei puuduta.

[Kriku]

Noorpoliitik Vimm kaevab ennast veel sügavamale auku:

Möödunud aastal lõppes pärast kaht aastat kuuetunnise tööpäeva pilootprojekt Rootsis Göteborgis ühes hooldekodus. Katseperioodi tulemused tõestasid lühema tööaja positiivset mõju stressi vähendamisele ja tervisele. Töötajad ise tundsid end oluliselt tervemana ja nad kogesid palju vähem stressi. Õnnelikumaid ja innukamalt tööd tegevaid töötajaid märkasid ka hooldekodu elanikud.

Lühemate tööpäevade esialgne hind oli küll umbes 20% tööjõukulu kasvu. Teisalt vähendas see töötust ja ka 10% võrra haiguspäevi. Esialgsel hinnangul oli netokulude tõus vaid 10%, kui sisse arvestada toetuste ja muude kulude vähenemist sotsiaalsüsteemis. Seejuures ei olnud arvesse võetud pikaajalisi mõjusid, mis tulenevad muuhulgas kauem tervena elatud aastatest.

Vahet ei ole, kas me räägime neljapäevasest töönädalast või kuuetunnisest tööpäevast.

http://epl.delfi.ee/news/arvamus/noorso ... d=82097317



Kui hiljutisi jamarekordeid meenutada, siis veel suuremat jama kirjutas too roheline noorpoliitik, kelle arvates kõigi sotsiaaltoetuste ärajätust piisaks kodanikupalga finantseerimiseks. Aga Vimma tulemus on ka väga tugev.

[Elagu Ukraina]

Seda, et tööaja vähendamine paremale tööle ei stimuleeri näitab kasvõi Riigikogu isegi. Slikerdavad lisaks veel ka puhkusega.

[teeline35]

Vahele Vabaerakonna võngetest
https://www.err.ee/831401/pooled-vabaer ... ndideerida
Herkeli erakonna esimeheks saamisega on võetud suund jälle pakkumaks leebemat varianti Reformierakonnast.

Enn Meri, kes osaleb järgmistel valimistel, toob välja, et erakond konkureerib valijate pärast Reformierakonnaga, mistõttu peaksid nad tulevikus enam kõnelema rahast ja majandusest. Vabaerakonna probleem on aga selles, et neil ei ole uusi tegijaid.

Uued näod pole peamine probleem! Vanad võiksid välja pakkuda konkreetseid ideid kuidas Eesti probleeme konkreetselt lahendada ja kui Vabaerakonna liikmed pole aru saanud, mis probleemid ees juba seisavad, siis neid on mitmed poliitikud juba kaardistanud. Viimasena liikumine Eesti 200.

[Kapten Trumm]

Vaatan, et see riigireformi initsiatiivgrupp on siin juba tagasisidet tekitanud.
Üks silmapaistvalt kirgas pärl sellest manifestist - mis leidis kajastamist kahjuks teles.
Omavalitsuste tuludest oluline osa peab tulema hakkama ettevõtluse maksudest ja sellega peavad omavalitsused hakkama huvituma tööandjate/töökohtade tekkimisest nende vastutusalal.
Täna on realiteet selline: kuna valdav enamus KOV tulust tuleb KOV sisse kirjutatud üksikisiku tulumaksust, siis on KOV-id huvitatud VAID uusarenduste ja igasugu magalakülade loomisest (mis toob nende hingekirja rohkem maksumaksjaid st rohkem raha) ja kas ka töökohad tulevad, on kama kaks. Tulemuseks on värdmajandus, kus inimesed elavad töökohtadest ja infrast kaugel ja see on kallis lõbu (nii inimestele kui ühiskonnale). Täna valglinnastub linnalähedastele endistele põllumaadele igal aastal tuhandeid inimesi, kuid töökohti seal läheduses pole. Tööle, last lasteaeda/kooli viima sõidame linna - põletame kütust.

Et täna soovitule vastupidiselt asi toimib, selle parimaks näiteks on Tartu linna poolne Emajõe puidurafineerimistehase vaenamine - Tartu broilerid pole vist siiani taibanud, et raha ei tule ei riigieelarvest ega pangast.

See oli piisavalt kaalukas pärl, et mina oma hääle selle kasuks annaks.
Teine asi on Riigikogus olemise aja piiramine - tõeliselt hea mõte (olen seda ka siin varem soovinud).
Liiga palju on Riigikogus seltskonda, kes pole elus muud tööd teinud kui "poliitik olnud" - vastava kvaliteeditasemega on ka nende töö produkt.
Ja antud broileriprobleem pidevalt kasvab - kuna peale tuleb noorem põlvkond, kes on sündinud EV ajal ja ongi peale ülikooli "poliitik olnud".
Ühesõnaga profaanidest kõiketeadjad, kes peaks rohkem "rahvamajandusse panustama".

[Kriku]

Et täna soovitule vastupidiselt asi toimib, selle parimaks näiteks on Tartu linna poolne Emajõe puidurafineerimistehase vaenamine - Tartu broilerid pole vist siiani taibanud, et raha ei tule ei riigieelarvest ega pangast.

Kui avalikult välja öeldud vahemaa 20 km õige on, siis seda ei planeerita Tartu linna territooriumile.

[Kapten Trumm]

RE juhitav Tartu on teema lihtsalt sujuvalt kaasanud päevapoliitikasse ja sõdib selle tehase vastu ka siis, kui see 100 km linnast tuleb.
Usun, et kui selle tehase rahavoost oluline osa laekuks linna eelarvesse, küllap see Klaas seal tasem oleks.
Täna aga saab linn tulu valdavalt elanike tulumaksu osast ja ei neid maksumaksjad ega linna tööstus ei huvita - raha saab ju niigi.
See on Eesti KOV teemadel oluline ja fundamentaalne möödalask, mis vajaks parandamist.
Tänases maksusüsteemis KOV-i ei huvitagi muud kui elurajoonide püstitamine, kuna sellega kaasneb kõige tajutavam rahavoog.

[Kriku]

Kui puidurafineerimistehasest KOV-sse otse raha laekuks, siis ikka sellesse KOV-sse, kus tehas asub. Nii palju kui mina aru saan, siis Tartu linna seda ei planeerita.

[2korda2]

Tartu linna vastasseis tehasele on loogiline jah - tulu tühine (no mõni Tartu elanik hakkaks seal tööl käima) aga võimalik kahju võib olla suur. Tehase poolt läheks minu teada KOV eelarvesse (kõige tõenäolisem Tartu vald) ka ressurssitasud (veekasutus näiteks) ja maamaks (kas maa hind tehase tulekuga kokkuvõttes tõuseb või langeb, on iseküsimus).

See riigireformi seltskond on aga alustanud jälle valest otsast - mitte inimeste vähendamisest ei tule alustada vaid riigi funktsioonide vähendamisest. Minge mõne suurema tootmisettevõtte jutule küsimusega "milliseid aruandeid stat.amet ja MTA küsivad" ja seejärel vastuseks saadud paber-tellist uurides mõelge, milliseid riigijuhtimise otsuseid reaalselt viimase 5 aasta jooksul on tehtud tuginedes nende aruannetega kogutavale infole. Igasugu paberimäärimist on kohutavas koguses. Alustaks nende asjade vähendamisest ja poleks mingi probleem leida ka koondatavad ametnikud.

Riik jagab erinevate EU fondide raha. Suures mahus. Iga sendi jagamiseks aga tehakse jällegi üüratu hulk tööd (või "tööd"). Tuttav hangete koostaja luges hiljuti üles - pmst kontrollib EU-rahadega hanke kaudu jagatud raha iga kulurida 5 ametnikku (eri tasemetel). Ja seejärel võib veel EU kontrollikoda ka peale lennata. See blogi on ilukirjanduslik (lihtsalt "kogemata" on need asjad päriselt juhtunud).

[Kriku]

See riigireformi seltskond on aga alustanud jälle valest otsast - mitte inimeste vähendamisest ei tule alustada vaid riigi funktsioonide vähendamisest. Minge mõne suurema tootmisettevõtte jutule küsimusega "milliseid aruandeid stat.amet ja MTA küsivad" ja seejärel vastuseks saadud paber-tellist uurides mõelge, milliseid riigijuhtimise otsuseid reaalselt viimase 5 aasta jooksul on tehtud tuginedes nende aruannetega kogutavale infole. Igasugu paberimäärimist on kohutavas koguses. Alustaks nende asjade vähendamisest ja poleks mingi probleem leida ka koondatavad ametnikud.

Põhimõte on õige, aga sellises mahus koondatavaid leida, nagu nemad unistavad, ei õnnestu ka niipidi. Suurusjärgud on valed.

Mul on tunne, et nende visiooni on inspireerinud üks kindel valdkond ja selleks on planeerimine ning ehitus. Ja seda siis on meelevaldselt laiendatud kogu ametnikkonnale. Või siis teistpidi - nad oletavad, et avalikkuse jaoks seostub sõna "ametnik" eelkõige planeerimise ja ehituse valdkonnas tegeva ametnikuga ja et seetõttu on lugeja eelhäälestatud selles valdkonnas käibetõeks saanud etteheiteid (üleregulatsioon, pisiasjade kallal norimine, pikad tähtajad ja menetlused, korruptsioon) nii-öelda alla neelama ka kogu ülejäänud riigihalduse kohta.