FN ei kvalifitseerunud taotlejaks (ehk siis ettevõttena) jah see on veidi kummaline, kui üks maailma suurimatest ei kvalifitseeru, aga mis seal teha

Lühikesekäigulise kolvi eeliseks on laskuri jaoks nõrgem tagasilöök. Pikakäigulise kolvisüsteemi juures liigub laskuri suunas tagasi kolvi, luku ja lukuraami mass, mis annab endast tunda tugevama tagasilöögina. Lühikesekäigulise puhul liigub tagasi ainult lukk ja lukuraam, mille mass on väiksem ja laskur tunneb seda väiksema tagasilöögina. Lühikesekäigulisel on ka omad miinused aga lõppkokkuvõttes on pika või lühikese eelistus puhtalt maitse asi. Samamoodi vaieldakse teemadel Audi vs BMW, blond vs brünett, Saku Originaal vs A le Coq Premium jne.Kapten Trumm kirjutas:Mina nt ei saanud aru selle lühikesekäigulise kolvi vaimustusest.
Vale. Neil ei ole mingit seost, sest tagasilöök sõltub mehhanismile antavast impulsist. Impulssi saab täiesti vabalt erinevate meetmetega muuta ja seda tehaksegi, tavaliselt reguleeritava gaasisüsteemiga. Sama impulsiga liigub suurema massiga detail lihtsalt aeglasemalt. Seda põhimõtet rakendatakse ka AR platvormil põhinevates relvades, kus nö "puhvritoru" (buffer tube) ehk taandurmehhanism sisaldab täpselt kalkuleeritud massi, mis aitab aeglustada mehhanismi tööd ja muudab selle tõrkekindlamaks. Tegelikult on HK416 toimimistsükkel palju vägivaldsem kui tavalisel AR-15'l, sest töökindluse tagamiseks räpastes oludes kasutatakse märkimisväärselt suuremat impulssi. Teine probleem on osade lühikäigulise kolviga süsteemidel tekkiva harmoonikaga. Kuna impulss kantakse hästi kerge ja kiirelt liikuva kolvi poolt üle lukuraamile umbes nagu vasaraga lüües, siis tekivad relvas vibratsioonid (tegelikult täpsem termin oleks ilmselt tõuge), mis kandub läbi relva raami igasugustesse seadmetesse (optika, laserid jms) ja võib nad ära lõhkuda. Suurema liikuva massiga mehhanismid on üldiselt sujuvamad.Lühikesekäigulise kolvi eeliseks on laskuri jaoks nõrgem tagasilöök.
Tomeito vs tomaato. Poteito vs potaato. Internetifoorumid on neid vaidlusi täis, võiks militaar.neti ühest tarbetust vaidlusest säästa. Taandub kõik laskuri tunnetusele, mida on väga keeruline objektiivselt mõõta. Enda kogemus sellel teemal on Galil AR vs Sig 516 ja eelistan lühikesekäigulist kuna minule tundub tema käsitsemine paremini sobivat.nimetu kirjutas:Vale.
Tegelikult väga lihtne mõõta ja ka arvestada. Impulss peaks olema võimalikult väike (ehk siis nii vähe kui relva toimimiseks vaja) ja võimalikult ühtlaselt ja sujuvalt jaotatud. See ongi kogu saladus. Pideva tagasilöögiga relvad on juba ammu olemas ja ka paaris kohas kasutusel. Needsamad gaasiregulaatoridki on osaliselt selle tagamõttega relvade jaoks tehtud, teine põhjus on töökindluse tagamine summutiga.Taandub kõik laskuri tunnetusele, mida on väga keeruline objektiivselt mõõta.
Minule meeldis selline põhjalik, argumenteeritud ja loogiline analüüs kahe relva tagasilöögi võrdlemiseks. 5+Kapten Trumm kirjutas:No kui võrrelda Galili (pika gaasikolviga) ja AK-4 (otse lukukotta) tagasilööki, siis AK-4 lööbi märksa kõvemini. Järelikult seos konstruktsiooni ja tagasilöögi vahel on udune (sõltub rohkem moona kineetikast ikkagi.
Eriti kui võrreldakse erinevat moona kasutavaid relvi.Minule meeldis selline põhjalik, argumenteeritud ja loogiline analüüs kahe relva tagasilöögi võrdlemiseks. 5+
Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot] ja 1 külaline