Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

[Kriku]

Tarmo Pikner Artur Talvikust:

Talvik alustab iga intervjuud sõnumiga, et tema ei taha poliitilisi parteisid, vaid tahab poliitilisi liikumisi. Tehes kõige lihtsama lingvistilise analüüsi, näeme, et nime Vabaerakond vastu pole tal midagi, mis tähendab, et sõnal «erakond» poleks nagu viga midagi. Teisalt, pole Talvikul midagi ka sõna «poliitiline» vastu, kuna soovib justnimelt esindada poliitilist liikumist.

Niisiis – ainuke häda, mis teda segab, on sõna «partei.» Sellest võib ka aru saada, kuna nõukaajal kasvanud inimestele seondub see sõna paratamatult tol ajal võimutsenud kommunistliku parteiga. Seega, poliitiline liikumine Vabaerakond peaks Talviku lingvistilist mõttekäiku igati rahuldama – tema aga astus sellest liikumisest välja. Saa siis asjast aru!?

Dilemma on selles, et riigikorralduslikult ei pääse me parteidest kuhugi, olgu nad kasvõi ümber nimetatud erakondadeks või liikumisteks. Makronismi võidukäigu kuulutajad küll hõiskavad, kuid Emmanuel Macron on vaid järjekordne Pariisi kommuuni barrikaadidele kutsuja ja Angela Merkel tervitab teda ikkagi kui prantslaste esiparteilast.

Nii see on. Kõik ennast erakondlikule süsteemile vastandavad "liikumised" osutuvad lähemal vaatlusel ise erakondadeks.

[ants431]

Nii see on. Kõik ennast erakondlikule süsteemile vastandavad "liikumised" osutuvad lähemal vaatlusel ise erakondadeks.

Aga kui on piisavalt lihtsameelseid siis nende hääled
saab sellise demagoogiaga kätte!

[Kapten Trumm]

Õige mehed! Kui mingi uus algatus tekib, tuleb see kohe alguses sitaga üle kallata - "nagunii tahavad poliitikasse" ja "tegu on parteiga".

[Kriku]

Sitt on vaataja silmades.

[Kapten Trumm]

No Jüri Raidla või Raivo Vare vaevalt ihkavad sinna kuluhüvitiste kallale pääseda

Muidugi see hästi kõlav "otsustamine kogukonnapõhiseks" illustratsiooniks võiks tuua 3 reaalset sündmust
-puidurafineerimistehas Tartu ligidal, kus isegi EKRE ja sotsid suutsid ühte heita
-Nursipalu harjutusvälja temaatika
-Rail Baltica trassivalik

Ei suuda näha, et see kogukonnapõhisus oleks kuidagi protsesse aidanud (mõlemad asjad ju vajalikud).
Seni, kuni on eestlaslik "tahan majanduskasvu ja julgeolekut, kuid vähemalt 150 km minu majast", muutub kogukondade sõnaõiguse kasv tõeliseks piduriks.

[Kriku]

No Jüri Raidla või Raivo Vare vaevalt ihkavad sinna kuluhüvitiste kallale pääseda

Aga seda polegi ju keegi väitnud?

Mõlemad on aga aktiivsed poliitikud (ja ministrid) juba kunagi olnud. Olari Taal niisamuti.

[Kapten Trumm]

Mulle tundub see parteisildistamine enne, kui see tegelikult toimib (kui üldse toimub) sellise eduraportöörluse erivormina.
Kui kellelgi on idee teha midagi teistmoodi/paremini, tuleks see sildistada kiirelt "poliitikasse tulekuks", sest ega ametliku eduraporti järgi meie ülihästitoimivalõhukeselriigil ju parandamisruumi polegi. Kõik on vaid hästi või väga hästi. Ja kui on juba "poliitikuks" ära ristitud, siis saavad uued tulijad olla "nagu ennegi".

Juba fakt, et taolisi rahulolematusel põhinevaid liikumisi hüppab välja igal valimisperioodil 2-3 tükki, näitab ilmekalt, et rahulolematust on piisavalt palju.

[Kriku]

Riigireformi SA kohta pole vähemalt siin keegi väitnud, et nad on loodav erakond ja nad ise ka ei nimeta ennast ei parteiks, erakonnaks ega liikumiseks. Siin on jutt olnud Vabaerakonnast ja "Eesti 200-st".

Juba fakt, et taolisi rahulolematusel põhinevaid liikumisi hüppab välja igal valimisperioodil 2-3 tükki, näitab ilmekalt, et rahulolematust on piisavalt palju.

Kui sa seostad nende esilekerkimist valimistega, siis pead sa ka ise neid nähtavasti poliitiliseks liikumiseks

[Kapten Trumm]

No pool lehekülge tagasi siinsamas üritati sellele "riigireformile" "partei" sildi külge kleepida.

[Kriku]

Ei üritatud. Sa ajad midagi segamini.

[Kriku]

200-lised kirjutavad niimoodi:

Riigiuuenduse algatus näitab, et paljud inimesed Eestis mõtlevad samadele kitsaskohtadele. On igati tervitatav ettevõtjate erakondade-väline ja -ülene algatus, mis aga oma olemuselt paradoksaalselt viitab ühele sügavamale paljude poolt tunnetatud probleemile Eestis - inimesed tahavad riigijuhtimise otsuseid teha, aga nad ei taha minna poliitikasse.

Poliitika tähendabki sõna-sõnalt riigiasjadega tegelemist, riigijuhtimist. Ei ole loogiliselt võimalik "riigijuhtimise otsuseid teha" ja samal ajal mitte "minna poliitikasse".

Nimetagem ikka asju nende õigete nimedega - nondele inimestele ei sobi see viis, kuidas praegu riigijuhtimise juurde saab. Ehk siis erakonnademokraatia.

Nii on tekkinud olukord, kus riigi arengusse oma aega ja energiat panustada soovivad inimesed ei soovi seda teha meetodil, mis on täna ainuvõimalik – saada täiskohaga poliitikuks. Me peame leidma uued lahendused sellele, kuidas tuua poliitikasse neid uusi inimesi.

Minu arust me ei pea leidma võimalusi osalise koormusega riigijuhtimiseks. Põhimõtteliselt.

[ants431]

Õige mehed! Kui mingi uus algatus tekib, tuleb see kohe alguses sitaga üle kallata - "nagunii tahavad poliitikasse" ja "tegu on parteiga".

Mõnes seltskonnas on selline sitavalamine
isegi ainuke võimalus oma autoriteeti tõsta.
Kui palju on eestlaste seas neid kes
selliseid sitavalajaid tõsiselt võtavad ja
kangeks meheks peavad? See huvitab
iga reaal poliitikut.

[Kapten Trumm]

Poliitika tähendabki sõna-sõnalt riigiasjadega tegelemist, riigijuhtimist. Ei ole loogiliselt võimalik "riigijuhtimise otsuseid teha" ja samal ajal mitte "minna poliitikasse".

Probleem on selles, et paljude inimeste jaoks tähendab "poliitika" ja "poliitik" midagi sõimusõna taolist. Sh ka neile, kel oleks midagi tarka ehk öelda.
Eriti halb mekk on sel sõnal professionaalide (otseses tähenduses) juures - "hakkasid poliitikuks" tähendab nagu sa oleksid ebakompetentne ja ei suuda muud moodi edeneda kui "õigete sidemetega".
Sest professionaalide maailmas edenetakse oskuste, teadmiste ja kogemuste abil. Noh, näiteks oled arhitekt. Vaatad, et Tallinna linnaplaneerimine käib imelikke radu - otsustad kandideerida volikokku ja saadki sisse. Sulle on garanteeritud arhitektide tsunfti halvakspanu - ahhaaa - kandideerisid (võib-olla KE nimekirjas) - JÄRELIKULT tahad endale veeretada mingeid magusaid linna projekte.....

Ses mõttes on neil "riigireformijatel" õigus - Eestis on küllalt inimesi, kes on vakka, kuigi neil oleks midagi öelda. Sest nad ei soovi, et nende endi kolleegid hakkavad neid kuidagi viltu vaatama ("poliitik" kui sõimusõna) või nad ei soovi "vanade olijate" vaenamist (noh, kui sa nii tark oled, miks ei kandideeri Riigikokku ja siis asju ära ei tee....taoline toon on ka siin kasutusel).

Teema juurde - et mina olen ka ettevaatlik selliste Olari Taali tüüpi väljaütlemistega, et "teeme riigi 50% väiksemaks" ehk kirve meetodiga.
Seda võib Taal oma firmas efektiivselt rakendada - kui tema firma toodab laudu ja toole ning ühel päeval enam toole ei tooda (nt pole mõtet), siis keegi väga ei kurvasta. Tema raha ja tema õigus.
Ja seda ei pea tegelikult isegi toolide ostjatele väga teada andma. Ühiskonna asjadega on aga keerulisem ja paljudele äritegelastele käib see "osapoolte ja eesmärkide paljususe probleem" ja pidev vajadus seda tasakaalu leida lihtsalt üle mõistuse. Sest ettevõttes neid eesmärke rohkem kui 3 tk tavaliselt polegi, enamasti ainult 1 tk - saada aasta lõpuks "joone alla" summa X.
Taolised triviaalsed meetodid ühiskonnas ei toimi ja see seletab ka (edukate) äritegelaste kiire "poliitikas" kõrbemise. Ühiskonnas lihtsalt ei saa homme lõpetada nt lastetoetuste maksmist - vastav sihtgrupp peab sellele eelkõige ise alla kirjutama. Taburettide tootmise lõpetamist Taal kellegiga kooskõlastama väga ei pea. Veelvähem ühiskondlikult.

[Kriku]

Probleem on selles, et paljude inimeste jaoks tähendab "poliitika" ja "poliitik" midagi sõimusõna taolist. Sh ka neile, kel oleks midagi tarka ehk öelda.

Ehk siis nagu ma ütlesin:

Nimetagem ikka asju nende õigete nimedega - nondele inimestele ei sobi see viis, kuidas praegu riigijuhtimise juurde saab. Ehk siis erakonnademokraatia.

Selle poolt, et erakondade tiibu kärpida, ma olen küll. Esiteks peaks RK-sse saamise järjekord nimekirja sees moodustuma häälte arvu järgi. See tõmbaks kohe vaiba alt igasugu avalikkuse jaoks tundmatutel broileritelt. Samal ajal ei ole kõik edukad poliitikud siiski broilerid. Oma põhitööl tunnustatud professionaale on ka praeguses erakondliku süsteemis saanud RK-sse või ministriks või erakonna esimeheks (Mihhail Lotman, Kaja Kallas jt.). KK-d muidugi aitas perekondlik taust tublisti, aga ta ise pole ka tühi koht.

[ants431]

Iga rahvas on oma valitsust väärt! Järelikult pole tegelikult
süüdi valitsus vaid rahvast kes sellise viletsa
valitsuse võimule aitas. Aga teatavasti võib
ebameeldiva tõe rääkimise eest peksa saada.
valitsust kiruda on ohutum,
Demokraatia algpäevil targemad mõistsid
seda probleemi ja piirasid valijate ringi kes said j
uhtoinaid valida. Näiteks said valida
ainult peremehed. Millise nipiga saaks
praegu rumalate valijate hääli välja lülitada?

i