Kas N Liidus oli ka midagi head?

[Z03]

Loomulikult toimus 1980ndate alguses Eestis venestamine. Mäletan isegi vene keele tunde lasteaias, kus kasvataja näitas meile pilte ja ütles venekeelseid sõnu, mida järgi kordasime. Ja vene keele tunnid algasid esimeses klassis, teine võõrkeel lisandus alles neljandas. Küllap oleks venestamine palju edukam olnud, kuid Gorbatšovi tuleku ja perestroika ning glasnostiga hakkasid 80ndate keskel puhuma uued tuuled, mis lõpuks Eestile iseseisvuse tõid.

[Kriku]

Avastasin, et Veronika Nagla doktoritöö nõukogude aja hariduspoliitika kohta, millele ka venestamisega seoses aeg-ajalt ikka viidatakse, on wõrgus vabalt kättesaadav: http://www.etera.ee/zoom/1956/view?page ... ,1738,2638

Venestamise osa lk. 119-135, algab NSVL haridusminister Prokofjevi seisukohtadest.

[mart2]

Kaks täpsustust muidu ilusale jutule -
a) sõiduautode arv ja lubade alusel müüdud uute autode arv ei onud üks ja sama. Autosid toodi Venemaalt (ka uusi) päris palju juba 80-ndate keskel, vahetuskaubana liha, kala, metsamataerjali jms. eest. Näiteks kaevurid said osa läbi üleliidulise jaotussüsteemi.
b) sellel ajal (80-ndate keskpaik) oli Žiguli01 müügihind poes 5500 rubla, Moskvitš vähem. Kasutatud žigulli sai sõltuvalt aastast 7000-10000 ruublikuga.

Väheväärtuslikud täpsustused, õigemini tõele mittevastavad.
a) jutt on Eestis arvel olnud eraisikute sõiduautodest, mida ärimine venesse ei puuduta mingit moodi. See arv oli muust "jagamatust" poole suurem. Mis viitab edule plaanimajanduse reeglite täitmisel ja kõrgemale elatustasemele. ...

Venemaalt toodud uued sõiduautod võeti arvele täpselt samuti nagu Tallinnast ostetud ja olid statistilise numbri sees. Ise tean vähemalt 3 isikut, kes tõid autod Venemaalt metsamaterjali eest.

Kaks täpsustust muidu ilusale jutule -
a) sõiduautode arv ja lubade alusel müüdud uute autode arv ei onud üks ja sama. Autosid toodi Venemaalt (ka uusi) päris palju juba 80-ndate keskel, vahetuskaubana liha, kala, metsamataerjali jms. eest. Näiteks kaevurid said osa läbi üleliidulise jaotussüsteemi.
b) sellel ajal (80-ndate keskpaik) oli Žiguli01 müügihind poes 5500 rubla, Moskvitš vähem. Kasutatud žigulli sai sõltuvalt aastast 7000-10000 ruublikuga.

Väheväärtuslikud täpsustused, õigemini tõele mittevastavad.
b) andmed ziguli hinna kohta on ekslikud, õigemini kallutatud (odavamaks). 2101 ei müüdud uuena 80ndate keskel (see on siis 85 a paiku, võib-olla võis siis veel viimaseid 21011 kuskilt saada), nt 21063 maksis 7800 rubla ja 2109 maksis (1987) 9050 rubla. Jutt on Volga autokaupluse hindadest (meie lähisuguluses oli mõlema auto ost sel perioodil). ...

1986 kirjutasin ise oma käega avalduse ametühingu esimehele autoostu loa saamiseks (Ida-Virumaal) ja etteantud näidisel olid peal mudelid ja hinnad. 21063 isegi ei lubatud kirjutada, sest nagu siis öeldi - sa pole parteis ega sõjaveteran! Aga eks kaptenihärral olid paremad sugulased.
Autoluba ei jõudnudki ära oodata, sain ühelt Saksamaale kolivalt sakslaste perelt vana 2102 Fiat-i poltidega (1973 väljalase) ...

[toomas tyrk]

A4-le veel üks detail. EKP polnud Eestis ainus suunav jõud. Oli ka MN (ministrite nõukogu), kes oli üldiselt eestimeelsem ja kelle jõupingutused olid suunatud vastandprotsessile - näiteks olulisemate kohalike sõjaliste positsioonide mehitamisele eestlastest ohvitseridega. Harri Hein, Mati Iila, Ants Laaneots, Kalev Timberg, Vello Vare jne jne jne. Miks täpselt, on siiani saladusloori all, osalised ka ise ei osanud väga selgitada oma üllatuslikku Eestisse "maandumist". Balti SRK seevastu üritas siia suruda umbtiblasid ja igasugu viinaninasid, kellest taheti SRK-s lahti saada. Ühesõnaga, üritus keerulisem kui triviaalne venestamine.

Herr kapten lihtsalt peaks rohkem lugema ajalooliseid raamatuid selle perioodi kohta Eesti elust, mis eelnes tema teadlikele eluaastatele.

Ei olnud ühtegi teist kõrgemat juhtivat jõudu N Liidu poliitikas, kui seda oli kommunistlik partei. Kommunistlik partei pani paika nii ministeeriumid, sõjaväe juhtkonnad kui KGB juhid. NLKP juhtis kõike.

EKP oli NLKP allorganisatsioon. Mõned mehed EKP juhtkonnas võisid arvata, et keedavad siin katla nurgas vähe teistsugust suppi, aga siis mingi aja pärast jõudis neile (tavaliselt tagumiku kaudu) kohale, et see pole võimalik. Mõni teine mees sai kulbi juurde.

Loomulikult käisid intriigid EKP ja keskelt, Moskvast otse kontrollitud ametkondade vahel. Otsekontrolli all olid sõjavägi ja julgeolek, hiljem ka liidulises alluvuses olnud ametasutused. Raudtee, lennundus, liidulised tehased jms. Aga see oli kõik siuke pisiintrigaanlus.

Ministrite Nõukogud koosseis ning tegevus oli otseselt EKP juhtkonna kontrolli all. Seal mingit "iseseisvust" ei eksisteerinud. Võis eksisteerida ajaline viide, kui mõned mehed oskasid ka Moskvas nuppe vajutada.

Et jutt liiga teoreetiliseks ei jääks - ka lugemissoovitus. Mati Graf, Kalevipoja kojutulek 1978. aasta poliitilisest pööripäevast 1988. aasta suveräänsusdeklaratsioonini. Võin laenata, kui riiulilt üles leian...

[Kapten Trumm]

Ma tunnen ikka jätkuvalt huvi selle poliitikadokumendi vastu (venestamise programm), sest NSVL-s ei käinud ükski asi ilma hunniku paberiteta. Et tehti ühte või teist, mis oli venestamisega samas suunas (või võiks lugeda venestamise osast), selle vastu ma ei vaidlegi.

Mis juhtub, kui ajaloo hulka lugeda hulgaliselt jutuvestmisoskust, peaks ju Mati Õuna ja Mart Laari (või isegi Mark Solonini) näidete näol siin ammu selge olema.

Ministrite Nõukogud koosseis ning tegevus oli otseselt EKP juhtkonna kontrolli all. Seal mingit "iseseisvust" ei eksisteerinud. Võis eksisteerida ajaline viide, kui mõned mehed oskasid ka Moskvas nuppe vajutada.

Mõtle nüüd natuke kriitiliselt ka - kuidas mahub siia konteksti see nimetatud eestikeelsete ohvitseride laekumine? Kui oleks suur ja püha venestamine, oleks siia saadetud mingid umbkeelsed tegelased ja nii ongi. Igati eestikeelne Vaino Väljas laekus Nikaraguast EKP eesotsa (mida võiks siis venestamise lõpuks pidada alles 1988 suvel).

[Kriku]

Ma tunnen ikka jätkuvalt huvi selle poliitikadokumendi vastu (venestamise programm), sest NSVL-s ei käinud ükski asi ilma hunniku paberiteta.

Tore, et sa jätkuvalt huvi tunned. Jutuvestmise asemel mine raamatukokku, võta Mati Grafi raamat ja loe sealt ülalviidatud dokumendi kohta.

[Enkus]

Ma tunnen ikka jätkuvalt huvi selle poliitikadokumendi vastu (venestamise programm), sest NSVL-s ei käinud ükski asi ilma hunniku paberiteta.

Tore, et sa jätkuvalt huvi tunned. Jutuvestmise asemel mine raamatukokku, võta Mati Grafi raamat ja loe sealt ülalviidatud dokumendi kohta.

https://www.rahvaraamat.ee/p/kalevipoja ... 9949438532#

[ants431]

Ma tunnen ikka jätkuvalt huvi selle poliitikadokumendi vastu (venestamise programm), sest NSVL-s ei käinud ükski asi ilma hunniku paberiteta.

kohta.[/quote]
Ei olevat ka ühtego natside ametlikku käsku,
et juudid tuleb tappa. Paberid olid ainult
lõpplahenduse kohta. Paberite järgi
said Siberisse küüditatud süüa piisavalt,
keegi ei surnud nälga. Paberite järgi oli
elu NLiidus ju maailma parim.

[A4]

Ma tunnen ikka jätkuvalt huvi selle poliitikadokumendi vastu (venestamise programm), sest NSVL-s ei käinud ükski asi ilma hunniku paberiteta. Et tehti ühte või teist, mis oli venestamisega samas suunas (või võiks lugeda venestamise osast), selle vastu ma ei vaidlegi.

Mis juhtub, kui ajaloo hulka lugeda hulgaliselt jutuvestmisoskust, peaks ju Mati Õuna ja Mart Laari (või isegi Mark Solonini) näidete näol siin ammu selge olema.

Ministrite Nõukogud koosseis ning tegevus oli otseselt EKP juhtkonna kontrolli all. Seal mingit "iseseisvust" ei eksisteerinud. Võis eksisteerida ajaline viide, kui mõned mehed oskasid ka Moskvas nuppe vajutada.

Mõtle nüüd natuke kriitiliselt ka - kuidas mahub siia konteksti see nimetatud eestikeelsete ohvitseride laekumine? Kui oleks suur ja püha venestamine, oleks siia saadetud mingid umbkeelsed tegelased ja nii ongi. Igati eestikeelne Vaino Väljas laekus Nikaraguast EKP eesotsa (mida võiks siis venestamise lõpuks pidada alles 1988 suvel).

Vaata Trumm, ega keegi ei üritagi sulle siin vist tõestada, et eksisteeris (või oleks leitud) dokument, mis üheselt sõnastab venelaste migratsiooni eesmärgiks Baltikumi venestamise. Kõik, sh sinu viidatud artikli autor on ilmselt ühel nõul, et „migratsioonipumba“ peamiseks käivitajaks oli tööstuse ja kaevanduste arendamine ja sellest tingitud vajadus tööjõu järele. Aga venestamine kui selline ei pea tähendama vaid migratsiooni koos ametlikult sõnastatud eesmärgiga suurendada venekeelse elanikkonna osakaalu, vaid ka hariduses, asjaajamiskeeles, kultuuris vene keele plaanipärast ja sihilikku eelisarendamist, mille kohta on ka terve lasu ametlikke dokumente ja nende dokumentide alusel ellu viidud tegevusi. Seda ütleb üheselt ka sinu viidatud Müürilehe artikkel.

Seejuures ei ole see mingi Laari või Taagepera tagantjärele tarkus, vaid venestamisena tajusid (ja sellise nimega ka toona nimetasid) seda tendentsi mitte ainult „parteitud intelligendid“, dissidendid ja koolinoored, vaid ka terve rida eestimeelseid kommuniste, parteiaparaadi töötajaid, haridusministeeriumi töötajaid jm aparatšikuid. Need 1978. aasta määrused ja suunised ei olnud mingid ühekordsed dokumendid ja ettevõtmised, vaid pikaajalise, 1940. aastatel alanud poliitika jätk. Lihtsalt 1978. aasta suuniseid peeti juba toona niivõrd räigeks, et see tekitas reaktsioone ka mõnede kommunistide endi seas. Tekitasid sedavõrd tugevat reaktsiooni, et need salajased määrused lekkisid üsna ruttu ka Läände, mida toona parteidokumentidega üldiselt väga-väga harva juhtus. Ehk teisisõnu – kui mingit nähtus nimetavad ja tajuvad venestamisena mitte ainult tänased ajaloolased, vaid ka toonased asjaosalised ise (ja mitte tagantjärele, vaid toona), siis seda asja saabki kirjeldada kui „venestamist, mis on dokumentidega ka faktiliselt tõestatud“. Kui sul Grafi raamatut käepärast ei ole, siis soovitan ka Tarmo Vahteri „Karuks istus vangitornis“.

ENSV MN kui „iseseisev eestimeelne jõukeskus“ – asi ei ole ainult selles, et NLKP-l ja EKP-l oli ainuõigus personalivaliku ja otsuste tegemisel, või mingi üldine, ideoloogiline ja poliitiline võim. Vaid Nõukogude süsteemis ei kujutanud Ministrite Nõukogu, eriti liiduvabariigi tasemel mitte mingit „iseseisvat jõukeskust“, vaid tegemist oli lihtsalt täitevasutusega, mille asi oli praktikas ellu rakendada NLKP KK-s ja EKP KK-s heaks kiidetud poliitikat. Mingi teoreetiline iseseisvus, ja kindlasti kohati ka võimalused äärmuslikke otsuseid pehmendada, oli MN-il vaid partei keskkomitee otsuste raames. Vaatleme seda „iseseisvust“ nende samade, 1978. aasta venestamisdokumentide näitel. Esiteks oli terve rida MN juhte (esimees, aseesimehed, ministrid) ise EKP KK liikmed või liikmekandidaadid, tipud isegi KK büroo liikmed või liikmekandidaadid. St selle EKP KK 1978. aasta detsembrimääruse väljatöötamisest ja kinnitamisest võtsid need „eestimeelsed“ MN tegelased ise vahetult osa. Ja kui EKP KK büroo määrus oli vastu võetud, siis ei lasknud MN nõukogu käsi rüppe, või ei üritanud seda määrust kuidagi oma „eestimeelse poliitikaga“ saboteerima hakata, vaid lõi kannad kokku ja hakkas alates 1979. aasta jaanuarist vorpima järgnevaid MN-i, haridusministeeriumi, kõrg- ja keskeriharidusministeeriumi määruseid, millega EKP KK büroo otsuseid praktikas ellu hakati rakendama. Ei hakka seda määruste kaskaadi enam raamatust ümber toksima, loe soovi korral ise Vahteri või Grafi raamatutest, kuidas MN eestimeelset iseseisvat asja ajas.

Ja mida tõestab käputäie eestikeelsete ja eestimeelsete ohvitseride saabumine ENSV Tsiviilkaitse Staapi, või sõjakomissariaatide süsteemi (viimane ei allunud ühestki otsast liiduvabariigi MN-ile, vaid SRK juhatusele või NSVL Kaitseministeeriumi organiseerimisvalitsusele)? Seda enam, et enamus neid liikumisi toimus minu mäletamist mööda mitte kõnesoleval ajal 1970. aastate lõpul, vaid 1980. aastate teisest poolest alates. Ja milles üldse oleks seisnenud ENSV MN-i huvi või varjatud eestimeelne poliitika omada ENSV Tsiviilkaitse staabis käputäit eestikeelseid ja eestimeelseid ohvitsere? Oli see üldse ENSV MN-i initsiatiiv, või äkki hoopis kindralmajor Vare soov ja tegevus? Ning kuidas täpselt muutis nende ohvitseride saabumine üldisi tendentse ja suundumusi ühiskonnas? Kas selle tagajärjel hakati koolides vähem vene keelt õpetama? Kas diplomitöid hakati vene keele asemel eesti keeles vormistama? Kas migratsioonilaine vähenes selle tagajärjel? Kas tsiviilkaitse staabis endas ja komissariaatides muutus äkki eesti keel peamiseks töö- ja asjaajamiskeeleks? Ei muutunud ju.

Ja lõppu veel üks fragment Vahteri raamatust selle kohta, kui iseseisev ja eestimeelne oli toonane ENSV MN. Kui MN esimees Valter Klauson tähistas 1980. aasta jaanuaris oma 66. sünnipäeva, siis saatsid suurem osa ENSV ministritest, sh Eestis sündinud eestlased, oma õnnesoovid, õnnitluskaardid ja telegrammid talle… vene keeles. Mille peale raamatu autor tegi järelduse, et „Eesti keel hakkas kaduma isegi Eesti soost tippjuhtide omavahelisest suhtlusest“.

Veelkord – absoluutselt ei vaidle vastu, et nii ENSV Ministrite Nõukogu süsteemis, Plaanikomitees, Ülemnõukogus kui ka EKP KK-s oli palju eestimeelseid inimesi, kes üritasid pidurdada ja leevendada nii keele ja kultuuri venestamist, kui ka nt tööstuse ka fosforiidi kaevandamise eelisarendamist ja seeläbi ka migratsioonisurvet. Aga kui EKP KK büroo ja seltsimees Vaino oli oma otsused teinud (ja seejuures lükanud tagasi ka igasugused leevendusettepanekud), siis lõid kõik need head ja eestimeelsed inimesed kannad kokku ja asusid neid korraldusi ka kuulekalt täitma. Mõni üksik ehk protestis pool-avalikult, aga keegi neist ei esitanud kunagi lahkumisavaldusi vm otseseid protestimeetmeid. Sest nende seas võis olla küll eestimeelseid inimesi, kuid kaadrivalik oli kokkuvõttes selline, et pigem eelistati kinni hoida võimust, ametikohtadest ja sellega seotud hüvedest, kui käituda oma südametunnistuse järgi. St ujuti kaasa parajasti valitsevate trendidega, mistõttu pole ka ime, et 1980. aastate lõpus said pea kõigist äkitselt rahvuslased ja iseseisvuslased. Ühesõnaga – neid toonaseid kollaborante ei ole vaja demoniseerida, aga ei ole minu arust adekvaatne ka rääkida, kuidas nad massiliselt kõik mingit eesti asja ajasid. Aeti seda asja, mis parajasti oli meinstriim.

[Kriku]

Konkreetselt Valter Klauson oli Venemaa jeestlane, kes vabalt võiski vene keelt paremini osata kui eesti keelt. Aga õhkkonda see väike fakt muidugi iseloomustab.

[Fucs]

.... üks mu vendadest käis koolidirektoriga vestlemas, sest tal oli käe peale pastakaga joonistatud haakrist ja kirjutatud "Elagu Eesti Vabariik", toimus see 1983-1984 aasta paiku.

Nojah. Ma käisin koolis Gott Mit Uns pandlaga rihm pükstel umbes samal ajal (1983) ja herr direktori kabinetti tariti mind selle pärast kolm korda, enne kui ma selle maha kiskusin, sest kolmandal korral lubati juba väga tõsiselt mind koolist välja visata, kui ma normaalseks ei hakka

Enne seda oli mind just karistatud komsomoli liini pidi "valju noomitusega koos arvestuskaardile kandmisega", mis oli eelviimane karistusaste enne komsomolist välja viskamist. Ja see väljaviskamine tuli ka vältimatult kohe natuke hiljem koos KGB ülekuulamiste ja kasvatustööga aga see juba "riigivastase tegevuse" eest

Seega vägagi helge "lapse"põlv 80-ndate alguses ja keskel

*

Aga see nn "venestamine" algas siin juba millalgi ~1885 paiku.

A4 juba viitas: NLKP KK salajane otsus "Vene keele õppimise ja õpetamise edasisest täiustamisest liiduvabariikides" ja selle alusel NSVL MN poolt 13.10.1978 vastu võetud salajane otsus. See on kümneid lehekülgi pikk, Mati Graf refereerib lk. 44.

EKP keskkomitee 19. detsembril 1978 otsus (märkega salajane) „Vene keele omandamise ja õpetamise edasisest täiustamisest" NLi Ministrite Nõukogu 13. oktoobri määruse "Vene keele õppimise ja õpetamise edasisest täiustamisest liiduvabariikides" ehk originaalpealkirjaga "постановление ЦК КПСС и Совета Министров СССР «О мерах по дальнейшему совершенствованию изучения и изложения русского языка в союзных республиках»" (märkega salajane) alusel. Tuntud ka kui «Брежневский циркуляр».
http://forte.delfi.ee/news/militaaria/v ... d=67450342

Kes venet tonkab see saab lugeda temaatilist värki 1977 aastast, mille alusel/toel lõpuks 1978 ka need "salajased" määrused vastu võeti.
НАУЧНАЯ РАЗРАБОТКА ПРОБЛЕМ ФУНКЦИОНИРОВАНИЯ И ИЗУЧЕНИЯ
РУССКОГО ЯЗЫКА В НАЦИОНАЛЬНЫХ РЕСПУБЛИКАХ И АВТОНОМНЫХ ОБЛАСТЯХ СССР
https://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q= ... XCw-R1MOIU

Nimekiri venestamiseks vajalikest NSVL seadusaktidest:

1970 — Приказ Министерства образования СССР о написании и защите всех диссертаций лишь на русском языке
1974 — Постановление ЦК КПСС «О подготовке к 50-летию создания Союза Советских Социалистических Республик», где впервые провозглашается создание «новой исторической общности — советского народа», официальный курс на денационализацию
1978 — Постановление ЦК КПСС и Совета Министров СССР «О мерах по дальнейшему совершенствованию изучения и изложения русского языка в союзных республиках»
1983 — Постановление ЦК КПСС и Совета Министров СССР от 26 мая 1983 г. 16 473,19 с. «О дополнительных мерах по улучшению изучения русского языка в общеобразовательных школах и других учебных заведениях союзных республик»
1984 — Постановление ЦК КПСС и Совета Министров СССР от 12.04.1984 N 313 (ред. от 17.08.1989) «О дальнейшем совершенствовании общего среднего образования молодежи и улучшении условий работы общеобразовательной школы»
1984 — Приказ Министерства культуры СССР о переводе делопроизводства во всех музеях Советского Союза на русский язык.
1989 — Постановление ЦК КПСС «о законодательном закреплении русского языка как общегосударственного».
1990 — Закон Верховного Совето СССР от 24 апреля 1990 года «Закон о языках народов СССР» , где русскому языку предоставлялся статус официального.

Migratsioon NSVLiidus 1966-1975

В 60-е годы наметился отток населения с Урала, из Западной Сибири (кроме Севера и Тюменской области) и отдельных областей Восточной Сибири. Группа экономистов рассчитала миграционное сальдо по союзным республикам СССР за 15 лет — с 1961 до 1975 г. — по пятилетиям. Были определены зоны оттока и притока по межреспубликанским миграциям и количественные их показатели. Рассмотрим данные за два последних пятилетия, тыс. человек:

http://big-archive.ru/geography/geograp ... SSR/68.php

https://mirros.hse.ru/article/view/5398/5781

Samast asjast eestikeeles
http://elutark.delfi.ee/raamatud/enn-ta ... d=81277533

Eesti NSV rahvaarv kasvas ka mehaanilise iibe teel. Kui näiteks 1976. aastal oli iive kokku 9,2 tuhat inimest, millest loomulik iive oli 4,3 tuhat inimest ja mehaaniline 4,9 tuhat inimest. Väga olulist rolli Eesti NSV rahvastiku kujunemisel etendas migratsioon. Aastatel 1950–1988 oli rahvastiku migratsioonisaldo Eesti NSV-s 257 500 inimest.[9]. Võõrrahvaste sisserände tulemusel vähenes Eesti NSV-s pidevalt eestlaste osakaal (1959. a 74,6%, 1970. a 68,2%, 1979. a 64,7%, 1989. a 61,5%).

https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_NSV ... _rahvastik

[Kapten Trumm]

Vaata Trumm, ega keegi ei üritagi sulle siin vist tõestada, et eksisteeris (või oleks leitud) dokument, mis üheselt sõnastab venelaste migratsiooni eesmärgiks Baltikumi venestamise. Kõik, sh sinu viidatud artikli autor on ilmselt ühel nõul, et „migratsioonipumba“ peamiseks käivitajaks oli tööstuse ja kaevanduste arendamine ja sellest tingitud vajadus tööjõu järele. Aga venestamine kui selline ei pea tähendama vaid migratsiooni koos ametlikult sõnastatud eesmärgiga suurendada venekeelse elanikkonna osakaalu, vaid ka hariduses, asjaajamiskeeles, kultuuris vene keele plaanipärast ja sihilikku eelisarendamist, mille kohta on ka terve lasu ametlikke dokumente ja nende dokumentide alusel ellu viidud tegevusi. Seda ütleb üheselt ka sinu viidatud Müürilehe artikkel.

Küsimus on selles, kas NSVL poliitiline juhtkond seadis eesmärgiks ENSV (ja võib-olla teiste taoliste) muutmise venekeelseteks oblastiteks või oli see lihtsalt rumala nõuka majandus jms poliitika tulemus. Hetkel tundub mulle, et venestamine oli siiski Moskvas pigem kõrvalkasu (või meile kõrvalkahju - sõltub kust vaadata). Miks see migratsioon ja Lasnamäe muutus teemaks alles nii hilja, mitte nt 1965, tulenes sellest, et kuskil 70ndate lõpust alates tekkisid NSVL-s sügavamad majandusprobleemid, mida üritati siis ekstensiivsete meetodidega kõrvaldada/leevendada. Selle asemel, et panna tehaksed tööle intensiivsemalt/tulemuslikumalt, ehitati neid juurde (analoogne protsess käis uudismaadega ka põllumajanduses) ja kuna ebamajanduslikus nõuka ühiskonnas on tööhõive erakordselt kõrge, siis nende tehaste pidamiseks pidi tööjõud kuskilt tulema. Ja kui hakati ühe või teise tehase asukohta kaaluma (kas Sahhalin või Tallinn), siis oli üks plusspunkti kohti kindlasti ebalojaalsete alade täiendav koloniseerimine. Kuid ei maksa unustada ka Baltikumi head infrastruktuuri, haridustaset jne.

Tõrksa Baltikumi venekeelseks ja venemeelseks muutmiseks oli keelepolitika nagu varruka kaudu särgi selga ajamine, kui see olnuks tõesti peamiste eesmärkide hulgas, siis selleks oli ka tõhusamaid meetodeid. Reagani perioodil oli Moskvas kahtlemata hulka akuutsemaid probleeme kui paar protsenti NSVL rahva-arvust moodustavate baltlaste tiblastamine.

[toomas tyrk]

Küsimus on pigem selles, et kas sa oled soovitusliku kirjandusega juba tutvunud või käid endiselt siin lihtsalt trollimas?

Kuna ma enda eksemplari Grafi raamatust veel üles pole leidnud, siis googeldasin veidi. Tuleb välja, et mitmed peatükid loetavad Digaris. "Videvik" omal ajal avaldas.

Üks lõik sulle tutvumiseks:
https://dea.digar.ee/page/videvik/2009/05/14/6

Videvik Neljapäev , 14 . mai 2009
KGB poolt Poliitbüroole läkitatud märgukiri oli tige ja täis teravusi ENSV ja tema juhtide aadressil . Selles loetleti ja iseloomustati natsionalismi ilminguid ENSVs , tõdeti , et EKP pole suutnud tõkestada vaenuliku ideoloogia laialdast imbumist liiduvabariiki , pole suutnud elimineerida kodanliku ( Soome ) TV mõju elanikkonnale , vähendada Soome turistide ja eestlaste ülemäära suurt ja tihedat läbikäimist . Eestis toimuvat inimeste eraldamine rahvustunnuse järgi — nii lasteaiad kui koolid jagunevad eesti ja vene “ omadeks ”. Ka ettevõtted , asutused ja töökollektiivid on kas eesti- või venekeelsed . Siit algavatki tüsistused , rahvustevahelised konfliktid , natsionalismi ilmingud . ENSVs ilmuvat natsionalistlikke trükiseid , ebaterveid ilminguid olevat noorsoo seas , esinevat natsionalistlikke nõukogudevastaseid grupeeringuid ning katseid pageda välismaale . Andropov palus Poliitbürool arutada ideoloogiatöö olukorda , kutsuda sellest osalema ka ENSV juhid . Mõistetavalt pidi asja arutamine Poliitbüroos päädima vastava otsusega ning seejärel paljude tegudega .
Reageeringuna märgukirjale saabus 1977 . aasta veebruaris Tallinna NLKP KK komisjon propagandaosakonna asejuhataja Mark Gramovi ( hilisem NSVL Spordikomitee esimees ) juhtimisel asjakohase õiendi ja otsuse projekti koostamiseks . Valges majas kalleid külalisi oodanud EKP ideoloogiasekretär Vaino Väljas sai varsti teada , et Tallinna saabudes tõttas Gramov kõigepealt KGB majja Pagari tänavale , alles seejärel ilmus ta keskkomiteesse . See tundus Väljasele mõneti imelikuna . Loogiline olnuks ju vastupidi . Gramov ja tema kaaslased seletasid siis Väljasele , et teil arenevad tööstus ja põllumajandus hästi , meie aga soovime uurida ja üldistada , kuidas on teie majanduslik edu ideoloogiatööga tagatud . Komisjon tundus Väljasele olevat heatahtlik , näis tõsimeeli üritavat süüvida siinsesse ideoloogiatöösse . Lahkuti sõpradena . Kuid mõne aja möödudes näitas NLKP KK propagandasekretär Zimjanin Moskvas Vaino Väljasele Gramovi komisjoni poolt Poliitbüroo jaoks ette valmistatud enam kui kümmet lehekülge süüdistusi ja etteheiteid sisaldavat õiendit ja otsuse projekti , kus tehti ränki etteheiteid nii EKP kui ka paljude ENSV ametiasutuste aadressil . ENSVs ei võideldavat piisavalt Eesti Vabariigi ( 1918 – 1940 ) ajast pärit kodanliku ideoloogia retsidiividega , mida kandvat vanem põlvkond ning Läänest sisse imbuv võõras ideoloogia . Massiliselt vaadatavat Eestis kodanlikku , s . o Soome TVd , mille suurt mõju elanikkonnale ei suudetavat elimineerida . Vaenuliku ideoloogia ning tarbimismentaliteedi kandjaks olevat ka Soome turistid , kelle hulk Tallinnas on kasvanud ülemäära suureks . Nad olevat lähedastes suhetes eestlastega , üritavat tuua Eestisse vaenulikku , sh usukirjandust , olevat venevastaselt meelestatud . Väideti , et Eesti NSVs esineb — loomulikult eestlaste seas — rahvuslikku piiratust , natsionalismi , et idealiseeritakse oma rahva ajalugu , et ei läheneta ühiskonnanähtustele klassipositsioonilt , et ebaõigesti selgitatakse inimestele 1939 .– 1940 . aasta sündmusi , et ei saada aru , kuivõrd elulise tähtsusega on Eestile kuulumine NSV Liitu . Räigeid süüdistusi esitati Eesti haritlaskonna aadressil . Loomeintelligents suisa lömitavat Lääne ees , seisvat seljaga suure kodumaa — NSV Liidu poole . Suuri probleeme olevat eesti noortega . Sedastati , et elanikkonda üritatakse eraldada rahvustunnuse järgi , taoline poliitika saavat alguse juba lasteaiast ja koolist , mis jagunevad keeletunnuse järgi . Ka olevat arvukalt töökollektiive ja ametkondi kas eestivõi siis venekeelsed . Suuri puudusi olevat internatsionalistlikus kasvatustöös , kaadri valikul ja paigutamisel , kusjuures eestlastele tehtavat põhjendamatult suuri eeliseid . Kontrollkomisjon andis eitava hinnangu EKP juhtkonnale eesotsas Käbini ja Väljasega , soovitas teha “ organisatsioonilised järeldused ”, mis maakeeli tähendas nende väljavahetamist tõeliste internatsionalistide vastu . Käbinile pandi muuseas ka pahaks , et ta püüab eksponeerida end põliseestlasena , kuigi on ise venemaaeestlane , ja palju muudki natsionalismihõngulist .

Kirjeldatud sündmused toimusid siis veidi enne neid 1978. a. kaadrimuudatusi ning ka toimunud keeleotsuseid.


Veel võin lugemiseks soovitada Tarmo Vahteri "Karuks istus vangitornis. 1980 – aasta, mis raputas Eestit"
Sealt ka üks tsitaat sulle dokumentide ihalduse rahuldamiseks

Vahteri raamatu sissejuhatuses ütleb Vaino Väljas 1980. aastast säilinud kompartei dokumentatsiooni kohta elutargalt, et leiate siit kardina, mille taga paistavad kontuurid, aga te ei näe tegelikult kardina taga toimunut.

Aga - soovides edaspidi ikka sisulist dialoogi arendada - endiselt soovitan ikka mõned seda perioodi kirjeldavad raamatud läbi lugeda. Ma arvan, et sinusugusele edukale ettevõtjale ei ole need paar eurot Grafi raamatu eest mingi ülejõu käiv kulu.


Pärast seda saaks sisuliselt edasi rääkida...

[mart2]

...
Küsimus on selles, kas NSVL poliitiline juhtkond seadis eesmärgiks ENSV (ja võib-olla teiste taoliste) muutmise venekeelseteks oblastiteks või oli see lihtsalt rumala nõuka majandus jms poliitika tulemus. Hetkel tundub mulle, et venestamine oli siiski Moskvas pigem kõrvalkasu (või meile kõrvalkahju - sõltub kust vaadata)...

Kas eelnevat Fucs-i juttu ikka lugesid?

...
1970 — Приказ Министерства образования СССР о написании и защите всех диссертаций лишь на русском языке
1974 — Постановление ЦК КПСС «О подготовке к 50-летию создания Союза Советских Социалистических Республик», где впервые провозглашается создание «новой исторической общности — советского народа», официальный курс на денационализацию
...
1984 — Приказ Министерства культуры СССР о переводе делопроизводства во всех музеях Советского Союза на русский язык.
1989 — Постановление ЦК КПСС «о законодательном закреплении русского языка как общегосударственного».
1990 — Закон Верховного Совето СССР от 24 апреля 1990 года «Закон о языках народов СССР» , где русскому языку предоставлялся статус официального...

Kuidas sa näed sellises valguses venestamast kui "kõrvalkasu" ? Kas need viidatud dokumendid ei ole "piisavad dokumendid"?
(Nojah, Lavrov arvab ka, et Donbastanis olev (kuid ainult Venemaa relvajõududele kuuluv) tehnika ei ole piisav tõend Venemaa osalusest...)


Vanarahvas ütles, et "Kes saab santi sundida, kui sant ei taha kõndida!" Asendaks sõna kõndima sõnaga aru saama.

[ants431]

Küsimused teema alustajale?
Mida tähendab sõna "hea"?
Kelle seisukohast "hea"?
Viin on joodiku arvates jea,
joodiku naise seisukohast halb.
Putini arvates oli NLiit hea.
Kas Stalin tegi jead või halba kui
hukkas oma endisu sõpeu kommuniste?