aht0 kirjutas:eestlaste-slaavlaste omavahelised pinged samas piirkonnas kaovad ka ajaloo prügikasti ja seda oi-kui-kiirelt.
3 põlvkonna rahuajaga kaovad nagunii.
---
Kuigi Rootsi majandusel läheb üldiselt hästi, pole valijad rahul ja sügisel on oodata uut valitsust, kirjutab Bloomberg.
Sotsiaaldemokraate toetab praegu umbes veerand valijatest, 2014. aastal oli toetusnumber aga pea kolmandiku juures. Rahandusminister Magdalena Andersson näeb põhjusena, et asjadest, mis parasjagu hästi lähevad, lihtsalt ei räägita.
Ühest küljest läheb Rootsil tõesti hästi - majanduskasv on üle 3 protsendi, töötus on rekordiliselt madal ja eelarve on pidevalt ülejäägis, mistõttu riigivõlg on madalaimal tasemel alates 70ndate lõpust.
Samas on ka probleeme - maksud aina tõusevad ning riik on immigrantidetulvast ülekoormatud. Just immigratsioon ongi tõusnud järgmiste valimiste põhiteemaks. Seda pidas kõige olulisemaks viiendik valijatest, majandust aga vaid seitse ja töökohti vaevalt 3 protsenti.
On Friday, Salvini and the Five Star leader, Luigi di Maio, unveiled a joint policy document containing plans to build more detention centres to accelerate the deportation of an estimated 500,000 illegal immigrants and review migrant rescue missions at sea after they arrive on Italy’s shores. The agreement also calls for a renegotiation of the Dublin refugee treaty, and for “unregistered” Roma camps to be shut down.
Vastne siseminister lubas kampaania käigus Itaaliast välja saata 500 000 migranti.
Endise Itaalia ministri sõnul on EL immigratsioonivaststele populistlikele erakondadele oma ükskõiksusega ise kõlapinna tekitanud.
Itaalia värske siseminister, paremäärmuslik Matteo Salvini kuulutas, et uue populistliku valitsuse prioriteediks saab «nemad» koju saata.
Teadaandega viitas ta kampaanialubadusele Itaalias dokumentideta viibivad sajad tuhanded immigrandid kokku koguda ja riigist välja saata.
«See on valitsus, millist siin riigis kunagi varem nähtud, pole ja ma ei suuda meenutada midagi sarnast ka teistest riikidest,» ütles Roomas asuva Luissi ülikooli professor Roberto D’Alimonte Financial Timesile. «Tegu on täiesti uue loomaga – see on pooleldi poliitiline ja pooleldi tehnokraatlik.»
Vastne välisminister, parteitu Enzo Moavero Milanesi usub kindlalt Euroopa Liitu, mis võib rahustada poliitikuid, kes kardavad, et Rooma hülgab Euroopa- ja transatlantilise meelsuse ning suunab pilgu Venemaa poole.
Samas määrati ELi ministriks 81-aastane euroskeptiline majandusteadlane Paolo Savona, keda president Sergio Mattarella keeldus finantsministriks kinnitamast. Keeldumise põhjuseks oli Savona äärmiselt kriitiline suhtumine ühisvaluutasse ja üleskutsed luua plaan euro hülgamiseks. Itaaliat viimastel nädalatel tabanud poliitiline kaos keerleb küsimuse ümber, millise hoiaku võtab reedel ametisse vannutatud valitsus Brüsselis, kui juttu tehakse nende finantskohustustest.
Valitsust juhib suhteliselt tundmatu peaminister – 53-aastane juuraprofessor, parteitu Giuseppe Conte. Nii koalitsiooni moodustanud, populistliku Viie Tähe Liikumise (M5S) liider Luigi Di Maio kui ka paremäämisliku Liiga juht Salvini lootsid ise peaministritoolile istuda, kuid suurte egode kokkupõrke vältimiseks leiti hädalahendusena Conte, kes tänu vähesele tuntusele ei seostu tugevalt kummagi parteiga.
Kuid just endine raadiosaatejuht Salvini võib oma uues ametis teha suuri muudatusi. Siseministrina jääb tema vastutusalasse sisejulgeolek, kodanike õigused, immigratsioon ja asüül. Kahe viimase valdkonna küsimuses lubas ta juba kaks tundi pärast ametisse vannutamist läbi viia drastilisi muutusi.
«Uksed jäävad avatuks headele inimestele. Neile, kes tulevad Itaaliasse pahandusi otsima või loodavad hüvede pealt elama hakata, antakse üheotsapilet,» vahendab Guardian Salvini sõnu. «Nende kojusaatmine saab meie prioriteediks.»
Salvini lubas kampaania käigus välja saata umbes 500 000 Itaalias elavat illegaali.
Lubadust, mis tekitas muret migratsiooniekspertide ja humanitaarorganisatsioonide seas, peetakse aga äärmiselt ebarealistlikuks. Itaalial pole massiväljasaatmiste ellu viimiseks nimelt piisavalt õiguslikku paindlikkust ja vahendeid.
Samas pole migratsiooniasjatundjate muremõtted kuhugi kadunud. Nad kardavad, et migrantide, asüülitaotlejate ja põgenike õigused saavad Salvini lubadusest suure löögi. Lisaks pelgavad nad võimalust, et uus siseminister võib vähendada vastuvõtukeskustele eraldatud rahastust ning muuta migrantide elu veel keerulisemaks.
Itaalia endine Euroopa minister Sandro Gozi ütles Guardianile, et EL on immigratsioonivastastele populistlikele erakondadele piisavalt kõlapinda tekitanud sellega, et pole aidanud Itaalial hallata suurt migrantide sissevoolu. «Euroopa oleks saanud rohkem teha ja pidanukski tegema,» märkis ta. «Asjaolu, et itaallased tunnevad end üksijäetuna, andis populistide agendale tuld.»
Euroopa Liit on enam kui kaks aastat üritanud oma asüüliseadust parandada. Migrantide ümberasustamise reglement lõhestab siiani selle liikmeid ning Kesk- ja Ida-Euroopa riigid – eesotsas Poola ja Ungariga – ütlevad, et ei võtaks iialgi vastu kvoodipagulasi. Lõuna-Euroopa riigid, sealhulgas Kreeka ja Itaalia, väidavad aga, et neid on koormaga üksi jäetud.
Samas pole migratsiooniasjatundjate muremõtted kuhugi kadunud. Nad kardavad, et migrantide, asüülitaotlejate ja põgenike õigused saavad Salvini lubadusest suure löögi.
Põliselanike õigused peaks ikka esikohal olema ja alles seejärel migrantide omad.
Samas ei saa Itaalia ka piiramatult tulnukaid vastu võtta ja loota, et saab nad mujale Euroopasse edasi saata.
Kui migrantide elu kibedaks teha, jääb ka tulijaid vähemaks.
Alustada võiks sellest, et need "heategevusorganisatsioonide" laevad seisma panna. See viskaks ülesõidu hinna kohe üles, sest inimsmugeldajad peavad siis ostma laevad, mis suudavad Vahemerd ületada.
Euroopa Kohus tegi otsuse, et Rumeenia geimehel on õigus tuua oma ameeriklasest samasooline abikaasa Rumeeniasse elama.
Rumeenia, mis samasooliste abielusid ei tunnusta, väitis, et ameeriklasele ei laiene Euroopa Liidu elamisloaõigused, mis on olemas abikaasadel, vahendab BBC News.
Euroopa Kohus teatas aga oma otsuses, et termin „abikaasa” on sooneutraalne.
Rumeenlane Adrian ja tema ameeriklasest kaasa Clai Hamilton abiellusid 2010. aastal Brüsselis.
Euroopa Kohus otsustas täna, et liikmesriigid peavad tunnustama teistes Euroopa Liidu riikides sõlmitud samasooliste abielusid ja andma paaridele samad elamisloaõigused ja erisoolistele perekondadele.
„Kuigi liikmesriikidel on vabadus lubada või mitte lubada abielu samasooliste isikute vahel, ei tohi nad takistada Euroopa Liidu kodaniku elupaiga valiku vabadust, keeldudes andmast tema samasoolisele abikaasale, kes ei ole Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, tuletatud õigust elada oma territooriumil,” teatas kohus.
On raske uskuda, et samade argumentidega ei annaks abielu arvuneutraalseks kuulutada. Tõenäoliselt tuleb haaremite üle veel vaidlusi, aga nende lõpptulemus on suure tõenäosusega selge.
