Hoiame Eesti metsa, keskkonda ja loodust
Re: Eesti majandus eile, täna ja homme.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Eesti majandus eile, täna ja homme.
Siis võiks Pirita jõeäärde ehitada,eliitrajoonile lähemale.
Re: Eesti majandus eile, täna ja homme.
. Väide (3). Tehase asukohavalik on investorite nõudmisel juba ette piiratud Tartu lähikonnaga, ilma et oleks tehtud eelnevaid mõju-uuringuid ja kaalutud alternatiivseid asukohti.
Tegelikult. Tehase rajamisel on kolm olulist eeldust: paiknemine tooraine keskel, lähedus mageveeressurssile ning transpordiühenduste olemasolu. Need eeldused on täidetud vaid Suur-Emajõe piirkonnal, mistõttu pole arendajal huvi uurida puidurafineerimistehase rajamise võimalikkust mujal Eestis. Teoreetiliselt võinuks kaaluda asukohana ka Ida-Virumaad või Pärnumaad, kuid tegelikult oleks arendaja sellega avalikkust – sealjuures eelkõige Tartumaa inimesi – eksitanud. Kolm eeldust on täidetud vaid Suur-Emajõe piirkonnas, mistõttu tasub uurida tehase rajamise võimalikkust vaid asukohas, kuhu on tõenäoline tehast rajada.
Planeeringu- ja mõjuhindamise menetluste läbi viimine piirkondades, kus keegi ei soovi midagi rajada, oleks avalikkuse pahatahtlik eksitamine ja avaliku ressursi raiskamine.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
- Tundmatu sõdur nr. 4
- Liige
- Postitusi: 10495
- Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
- Asukoht: Siilis
Re: Eesti majandus eile, täna ja homme.
Minu viis kopikat sellest "Tartu tehasest" siis (-Kriku kindlasti parandab
).
Jutt ei ole ju Emajõest - jutt on ikka Peipsi järvest - kuhu see tehasesodi siis "ladestuma" peaks..
Aga Peipsi järv on tegelt ju madal lomp - kusjuures keffa ja vähese läbivooluga ka..
Et kuda selline madal ja niigi keffa läbivooluga lomp peaks ära "absorbeerima" sellise megatehase sodi, minu simple-stupid loogika ei võta (-Krikul võtab kindlasti paremini
)..
Niiet mul kuri kahtlus, et miskit "uuringut" ei ole siin tõesti vajagi..
Et ei pea ole diplomeerit ihtüoloog, limnoloog, hüdroloog, klimatoloog jne jne "loog" - et selliseid lihtsaid tuletisi teha..
Aga Kriku kindlasti parandab mind kohe, kui olen jälle
neist looduskaitselisist asjust valesti aru saand - või koguniste võõrsõnu valesti tarvitand 
P.S.
"toimiv" Peipsi järv kui veetakistus on (läbi aegade) meie parim looduslik kaitseliin idaagressori vastu - sest kanaliseerib tema sissetungivõimalused suht kitsasteks kirde- ja kagu operatiivsuundadeks

Jutt ei ole ju Emajõest - jutt on ikka Peipsi järvest - kuhu see tehasesodi siis "ladestuma" peaks..
Aga Peipsi järv on tegelt ju madal lomp - kusjuures keffa ja vähese läbivooluga ka..
Et kuda selline madal ja niigi keffa läbivooluga lomp peaks ära "absorbeerima" sellise megatehase sodi, minu simple-stupid loogika ei võta (-Krikul võtab kindlasti paremini

Niiet mul kuri kahtlus, et miskit "uuringut" ei ole siin tõesti vajagi..
Et ei pea ole diplomeerit ihtüoloog, limnoloog, hüdroloog, klimatoloog jne jne "loog" - et selliseid lihtsaid tuletisi teha..
Aga Kriku kindlasti parandab mind kohe, kui olen jälle


P.S.
"toimiv" Peipsi järv kui veetakistus on (läbi aegade) meie parim looduslik kaitseliin idaagressori vastu - sest kanaliseerib tema sissetungivõimalused suht kitsasteks kirde- ja kagu operatiivsuundadeks
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Re: Eesti majandus eile, täna ja homme.
läti saatis tehasetahtjad viisakalt na xyz.
siis võeti naabrid ette.
enamus puitu tuleks ikka lätist aga meie metsad harveneks muidugi ka kiirenevas tempos.
saast jääks tervenisti siia.
kasum, nojah, küllap ka kasumit oleks.
omanikud saaks ja kilekottidesse jaguks ka.
kõva lärmi tehti puidu väärindamisest.
päriselus muidugi on oluliselt jumekam saematerjaliks lõigata.
toftan2 näiteks sööb vägagi peenikest kraami ja vaevleb toorainepuuduse käes.
saastet pole.
ka kõige prostam jahvatamine ja pelletiks pressimine on jumekam.
ja saastet samuti pole.
siis võeti naabrid ette.
enamus puitu tuleks ikka lätist aga meie metsad harveneks muidugi ka kiirenevas tempos.
saast jääks tervenisti siia.
kasum, nojah, küllap ka kasumit oleks.
omanikud saaks ja kilekottidesse jaguks ka.
kõva lärmi tehti puidu väärindamisest.
päriselus muidugi on oluliselt jumekam saematerjaliks lõigata.
toftan2 näiteks sööb vägagi peenikest kraami ja vaevleb toorainepuuduse käes.
saastet pole.
ka kõige prostam jahvatamine ja pelletiks pressimine on jumekam.
ja saastet samuti pole.
Re: Eesti majandus eile, täna ja homme.
+1 Sellele. Peipsi järve atrofeerumine on kaua eksisteerinud probleem, ja see tehas ei jätaks seda kindlasti mõjutamata - küsimus on kui palju. Seda arvamust on jaganud ka üks tuttav ihtoloog ja mõned bioloogid (kellest sugugi kõik ei ole selle tehase vastu). Ei ole muide samas paadis nende padu-vastastega, aga seda probleemi lihtsalt olematuks lugeda õlakehitusega kindlasti ei saa.Borja kirjutas:Niiet mul kuri kahtlus, et miskit "uuringut" ei ole siin tõesti vajagi..
Et ei pea ole diplomeerit ihtüoloog, limnoloog, hüdroloog, klimatoloog jne jne "loog" - et selliseid lihtsaid tuletisi teha..
Ma näiteks ei saa aru kuidas võib ilma uuringuta 100% kindlusega väita, et näiteks Pärnu jõe ääres ei ole mitte kuskil infrat või metsa et sinna põhimõtteliselt ehitada pole võimalik. Nagu seal ümberlükkavas blogis väidab, et "pole muud varianti kui Tartu". Pealegi sellest "metasläheduseset" ei saa samuti liigselt aru, kui nagunii ei pidavat eesti toormaterjalist jaguma kogu tehase jaoks.
Olen pigem sellise tehase ehitamise poolt, aga ei ole nõus sellega et seda tehakse seljatagant eri-seadusi vastu võttes ja olemasolevaid (mis nõuavad uuringuid) lihtsalt ignoreerides.
Re: Eesti majandus eile, täna ja homme.
Nad vist tahavad raudteed.
Aga jah, ka siis, kui hais ära unustada (ja mis ta tühi 20 km taha ikka nii väga haiseb), on veesaastamise küsimus tõepoolest ikkagi üleval. Ants Erm kirjutab sellest hiljutises "Maalehes": http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/ar ... d=82175519
Teksti lugesin paberilt ning jagada kahjuks ei saa.
Kahju ainult, et kogu see arutelu mõlemalt poolt sellise masendava demagoogiauputuse saatel käima peab.
Aga jah, ka siis, kui hais ära unustada (ja mis ta tühi 20 km taha ikka nii väga haiseb), on veesaastamise küsimus tõepoolest ikkagi üleval. Ants Erm kirjutab sellest hiljutises "Maalehes": http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/ar ... d=82175519
Teksti lugesin paberilt ning jagada kahjuks ei saa.
Kahju ainult, et kogu see arutelu mõlemalt poolt sellise masendava demagoogiauputuse saatel käima peab.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Eesti majandus eile, täna ja homme.
Peale seda jama, mida isand Erm Viimsi valimiste ajal transpordiküsimuste osas ajas, on teda väga raske miski pädeva eksperdina võtta
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Eesti majandus eile, täna ja homme.
Viimsi kohta käivat ei tea, aga praeguses küsimuses võiks tal rohkem pädevust olla: https://www.etis.ee/CV/Ants_Erm/est
Muidugi oleks kena, kui sõna võetaks ainult asjade kohta, millest mingi aim olemas, aga poliitikutel on see paraku harvanähtav voorus.
Muidugi oleks kena, kui sõna võetaks ainult asjade kohta, millest mingi aim olemas, aga poliitikutel on see paraku harvanähtav voorus.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Eesti majandus eile, täna ja homme.
ma arvan, et keegi ei prigiseks selle tehase tegemise vastu kui mastaabid oleksid kohalikud.
enam-vähem niipalju tselluloosi keeta kui eestis pruugitava paberi jaoks vaja, poleks mingi probleem.
aga tahetakse ju kõige-kõige ...
sama raudteega. kui tehtaks normaalne eurolaiusega raudtee ja vana trassi peale, poleks mingit undamist
ja üleval jaksaks seda ka hiljem pidada. sajakuuekümnesest kiirusest jaguks kuhjaga tegelike vajaduste jaoks.
või siis need kolme-nelja realised maanteed.
krt mitukümmend aastat juba on vanemad jupid olemas olnud. ei olnud mingit tilulilu. vasak- ja tagasipöörded toimisid. paremale peale- ja mahasõidud samuti. rauda pandi piirdeks sinna kuhu tegelikult ka vaja oli. sarnases konfis oleks ammu kõik põhitrassid neljarealised.
aga ikka vaja ju giga-mega hüper-super sisteeme teha.
eks asi selles, et suurte projektide kõrvalt saab ka suured kilekotitäied.
enam-vähem niipalju tselluloosi keeta kui eestis pruugitava paberi jaoks vaja, poleks mingi probleem.
aga tahetakse ju kõige-kõige ...
sama raudteega. kui tehtaks normaalne eurolaiusega raudtee ja vana trassi peale, poleks mingit undamist
ja üleval jaksaks seda ka hiljem pidada. sajakuuekümnesest kiirusest jaguks kuhjaga tegelike vajaduste jaoks.
või siis need kolme-nelja realised maanteed.
krt mitukümmend aastat juba on vanemad jupid olemas olnud. ei olnud mingit tilulilu. vasak- ja tagasipöörded toimisid. paremale peale- ja mahasõidud samuti. rauda pandi piirdeks sinna kuhu tegelikult ka vaja oli. sarnases konfis oleks ammu kõik põhitrassid neljarealised.
aga ikka vaja ju giga-mega hüper-super sisteeme teha.
eks asi selles, et suurte projektide kõrvalt saab ka suured kilekotitäied.
Re: Eesti majandus eile, täna ja homme.
No aga point ongi ju selles, et kõik need probleemid ja riskid saaksid selgemaks kui vastavad uuringud ära tehakse. Praegu käib laias laastus puusalt laskmine. Kui kõik need vastased arvavad, et tehas on nii kahjulik loodusele, siis võiks ju lasta uuringutel selle selgemast selgemalt välja tuua. Praegu on seis umbes selline, et suurem osa arvavad kui kahjulik see tehas saab olema ja puhtalt sellepärast kategooriliselt vastanduvad sellele projektile.
Ongi tegelikult mastaabilt kohalik. Mujal riikides on mitu korda suurema tootmismahuga tehased. Ja toormet hakatakse hankima ju tervest baltikumist.ma arvan, et keegi ei prigiseks selle tehase tegemise vastu kui mastaabid oleksid kohalikud.
Re: Eesti majandus eile, täna ja homme.
See tehas mida Est-For soovib rajada ei ole ju midagi üleloomulikult võimsat. Soomlaste Äänikoski millega soovitakse
mingeid pissihaisuseid ''võrdlusi'' pidevalt tuua on 2x võimsam.
Ostsin spetsjomm ühe artikli pärast 23.05.18 Eesti Ekspressi. Artikkel on Enn Loigult, neli lehekülge. Soovitan soojalt
kõigile ''Eesti looduse'' tulihingelistele kilavate silmadega kaitsjatele. Asja puänt, elik iva, on selles et kui
N.Liidu põllumajandus ei suutnud Peipsi järve peeti keerata ei suuda see tehas ka. Peipsi järv on pindalalt mingi Euroopa neljas vist..
Palun nimetage näiteks aksf. Lemeti poolt toodud
Uppsala lähedal sarnase kapasiteediga* veekogu.. 20 km kaugusel olev Läänemeri ei lähe arvesse, Peipsi järv on sama kohaga ühenduses...
Dr.Sci ma sooviksin teada mitu ''ökodukti'' on siis meie riigis? Te räägite vahepeal ainsuses, siis mitmuses..
Üks? Seesamune peetikeeratud üritus, kogu kuradi 190 km peale, mille tõttu juba kilavate silmadega EMH tegelased
Rail Balticut Eestit hävitavaks nähtuseks nimetavad ja mille resonantsiks** peaks keegi insener
oma taseme (mingi 7 tase raudselt) pärast hakkama muretsema või on neid veel?
* Võõrsõna
** üks veel
mingeid pissihaisuseid ''võrdlusi'' pidevalt tuua on 2x võimsam.
Ostsin spetsjomm ühe artikli pärast 23.05.18 Eesti Ekspressi. Artikkel on Enn Loigult, neli lehekülge. Soovitan soojalt
kõigile ''Eesti looduse'' tulihingelistele kilavate silmadega kaitsjatele. Asja puänt, elik iva, on selles et kui
N.Liidu põllumajandus ei suutnud Peipsi järve peeti keerata ei suuda see tehas ka. Peipsi järv on pindalalt mingi Euroopa neljas vist..
Palun nimetage näiteks aksf. Lemeti poolt toodud
Uppsala lähedal sarnase kapasiteediga* veekogu.. 20 km kaugusel olev Läänemeri ei lähe arvesse, Peipsi järv on sama kohaga ühenduses...
Dr.Sci ma sooviksin teada mitu ''ökodukti'' on siis meie riigis? Te räägite vahepeal ainsuses, siis mitmuses..
Üks? Seesamune peetikeeratud üritus, kogu kuradi 190 km peale, mille tõttu juba kilavate silmadega EMH tegelased
Rail Balticut Eestit hävitavaks nähtuseks nimetavad ja mille resonantsiks** peaks keegi insener
oma taseme (mingi 7 tase raudselt) pärast hakkama muretsema või on neid veel?
* Võõrsõna

** üks veel

-he not to go to war, she not to go to a dance.
-
- Liige
- Postitusi: 398
- Liitunud: 25 Jaan, 2009 15:13
- Kontakt:
Re: Eesti majandus eile, täna ja homme.
Mina ei saa aru sellest, kuidas saab vastu seista uuringuile?
Kuna Eestis on see ala nii uus ja minu teada pole meil ka akadeemilisel tasandil arvestatavaid puidukeemia teadmisi, siis kõigi vastuseisjate argumendid on põhimõtteliselt aastakümneid vanade seadmetega tehastestest saadud kogemustel põhinevad hirmud. Aga me ei võta ju 30-ndate ja 40-ndate autosid ohutuse suhtes tänapäeva liikuskäitumise aluseks. Mõistlik inimene ei otsusta ka operatsioonile pigem mitte minna põhjendusega, sest vanavanaisa suri aastal 1935 sellise operatsiooni ajal ära.
Tartu ülikooli "teadlaste" sõnavõtud on eriti hämmastavad: pole mõtet uurida, ei saa, pole võimalik. Asjalik rahvusülikool peaks uuringutele vastu seismise asemel võtma uuringutes juhtohjad, kaasama eksperte puidukeemia tippriikides Soomest - Rootsist ja tegema selgeks, kuidas ja mis hinnaga selle tehase saaks Emajõele rajada. Kui tuleb välja, et jah ei ole sellist raha, siis jääb ära. Aga asjaolud, et Soomes ja Rootsis on mitukümmend analoogset ja suurematki tehast panevad mind selles ökokatastroofilikus tagajärjes, mis tehasega kaasneb, sügavalt kahtlema. Ja, et Äänekoski tehase vesi lastakse samasse järvistusse, millest (tehasest allavoolu) võtab joogivett terve Helsingi ja Espoo - vist ikka kardetakse neid uuringuid, kuna võib selguda, et saab ehitada.
Tartu linnavalitsejate retoorika on sama hämmastav ja elukauge. Väidetakse, et Tartu eriline atmosfäär rikutakse ära ja inimesed ei taha enam Tartusse elama tulla. Reaalne olukord on selline, et noored lõpetatavad Tartus kooli ja kolivad Tallinnasse ja mitte sellepärast, et seal ei haise vaid sellepäras, et seal on tööd ja raha. Tartu hääbub, statistikaga võib seda veel peita, aga fakt, et viimaste aastatega on kinni pandud 3 suurt ööklubi räägib selle välja - vastavas vanuses maksujõulist klientuuri on palju vähem, sest on minema kolitud. Tartu linnavalitsus peaks olema väga huvitatud sellistest projektidest.
Kuna Eestis on see ala nii uus ja minu teada pole meil ka akadeemilisel tasandil arvestatavaid puidukeemia teadmisi, siis kõigi vastuseisjate argumendid on põhimõtteliselt aastakümneid vanade seadmetega tehastestest saadud kogemustel põhinevad hirmud. Aga me ei võta ju 30-ndate ja 40-ndate autosid ohutuse suhtes tänapäeva liikuskäitumise aluseks. Mõistlik inimene ei otsusta ka operatsioonile pigem mitte minna põhjendusega, sest vanavanaisa suri aastal 1935 sellise operatsiooni ajal ära.
Tartu ülikooli "teadlaste" sõnavõtud on eriti hämmastavad: pole mõtet uurida, ei saa, pole võimalik. Asjalik rahvusülikool peaks uuringutele vastu seismise asemel võtma uuringutes juhtohjad, kaasama eksperte puidukeemia tippriikides Soomest - Rootsist ja tegema selgeks, kuidas ja mis hinnaga selle tehase saaks Emajõele rajada. Kui tuleb välja, et jah ei ole sellist raha, siis jääb ära. Aga asjaolud, et Soomes ja Rootsis on mitukümmend analoogset ja suurematki tehast panevad mind selles ökokatastroofilikus tagajärjes, mis tehasega kaasneb, sügavalt kahtlema. Ja, et Äänekoski tehase vesi lastakse samasse järvistusse, millest (tehasest allavoolu) võtab joogivett terve Helsingi ja Espoo - vist ikka kardetakse neid uuringuid, kuna võib selguda, et saab ehitada.
Tartu linnavalitsejate retoorika on sama hämmastav ja elukauge. Väidetakse, et Tartu eriline atmosfäär rikutakse ära ja inimesed ei taha enam Tartusse elama tulla. Reaalne olukord on selline, et noored lõpetatavad Tartus kooli ja kolivad Tallinnasse ja mitte sellepärast, et seal ei haise vaid sellepäras, et seal on tööd ja raha. Tartu hääbub, statistikaga võib seda veel peita, aga fakt, et viimaste aastatega on kinni pandud 3 suurt ööklubi räägib selle välja - vastavas vanuses maksujõulist klientuuri on palju vähem, sest on minema kolitud. Tartu linnavalitsus peaks olema väga huvitatud sellistest projektidest.
Re: Eesti majandus eile, täna ja homme.
Milleks siis eriplaneeringu ja uuringute vajadus. Tooge investorid, tehnoloogia , kooskülastage keskkonnaameti ja muude asjapulkadega ära ja ehitage?gorilla kirjutas:See tehas mida Est-For soovib rajada ei ole ju midagi üleloomulikult võimsat. Soomlaste Äänikoski millega soovitakse
mingeid pissihaisuseid ''võrdlusi'' pidevalt tuua on 2x võimsam.
Teadlasena võin kinnitada et ka kõige negatiivsemaid tulemusi saab kajastada ka positiivselt või neutraalselt. NSVL põllumajandus on näiteks mõnede teiste uuringute kohaselt süüdi Läänemere praeguses halvas olukorras. Tuleta seda meelde kui rannas jälle sinivetikat näed.
Ostsin spetsjomm ühe artikli pärast 23.05.18 Eesti Ekspressi. Artikkel on Enn Loigult, neli lehekülge. Soovitan soojalt
kõigile ''Eesti looduse'' tulihingelistele kilavate silmadega kaitsjatele. Asja puänt, elik iva, on selles et kui
N.Liidu põllumajandus ei suutnud Peipsi järve peeti keerata ei suuda see tehas ka. Peipsi järv on pindalalt mingi Euroopa neljas vist...
Tartu mnt-l on 1 kitsas valmis ehitatud, lisaks tuleb 2 Kose-Ardu lõigule, oluliselt laiemad. 1 ehitatakse hetkel Pärnu maanteele, ühte planeeritakse 82-90 km vahelisele lõigule aga ei tea veel kas tuleb; Tartu mnt-le Kärevere-Tartu vahele tuleb ka 2 loomatunnelit kõrgusega 5 m.Dr.Sci ma sooviksin teada mitu ''ökodukti'' on siis meie riigis? Te räägite vahepeal ainsuses, siis mitmuses..
Üks? Seesamune peetikeeratud üritus, kogu kuradi 190 km peale, mille tõttu juba kilavate silmadega EMH tegelased
Rail Balticut Eestit hävitavaks nähtuseks nimetavad ja mille resonantsiks** peaks keegi insener
oma taseme (mingi 7 tase raudselt) pärast hakkama muretsema või on neid veel?
* Võõrsõna
** üks veel
Statistika nii meil kui teistes riikides on näidanud et suurulukid, eriti põder, ei kipu ka neid suuremaid ega tunneleid kasutama; jahimehed samamoodi ei usu, aga kuna neid ehitatakse ja ilmselt tulevad ka loendurid siis aeg näitab.
(ja tase on mul ikka 8, muidu ma ei oleks saanud nii ökoduktide kui tunnelite projektidele vastutava isikuna alla kirjutada)
-
- Liige
- Postitusi: 7849
- Liitunud: 13 Sept, 2011 17:35
- Kontakt:
Re: Eesti majandus eile, täna ja homme.
Ma arvan,et uuring tuleks kindlasti teha,et tähtedele täpid peale saada.
Peipsiga on ju see probleem,et Venemaa poolne saaste pole lõppenud,kuigi Eesti proovib kõigest väest omapoolseid kohustusi täita.Looduskaitsjad kardavad vist,et saaste lisamisel sinna Venemaa suppi,mis sealsetest torudest tuleb võib asja kriitiliseks viia.
Aga seda peaks ju saama seadmetega lahendada tänapäeval,et väljuv vesi oleks normidega lähedane.Haisuepideemiat Tartu suunal ma küll ei karda,osad asjad osatakse ikka poliitilise eesmärgi nimel kenasti üles puhuda.
Küll aga ei saa ma aru iga uue ärilise ja majandusliku idee vastu sõdimist kõigi meetmetega,mis PR arsenalis on.
Nüüd siis see 200 inimest ja väide,et neid ju pole seal palju,kes tööd saaksid.Härrased,me elame 21 sajandil ja uuem tootmine ongi vähem töötajaid vajav.Kogu see automatiseerimine ja tehnoloogia nõuab maailmas vähem ja vähem inimesi.Me siin kurdame,et töökäsi on vähe ja toome rahvast sisse.Selle 200 inimest saab ka sellest piirkonnast kätte ja juurde pole kedagi vaja,kui nii puht probleemi tööjõuga vaadata.Automatiseerimine ja uuem tehnoloogia on aga kallis(lihtsalt olemata insener,pakun,et iga uuem tehnoloogia on kallis),sellest ka tootmismahtude suurus pakutavas tehases.Pole siin midagi seost kilekottidega.Pealegi vaadates mis muu maailma kaubanduses toimumas,siis usun,et tselloloosi järele tulevikus suurem vajadus,kui hetkel usume olevat.Kas ei ole ka Eestis juba kaubanduses eelistatud paberkotid?
Ja haisust veel.Kehras on see paberivabrik,töötab nigu muiste.Kui ma seal viimati käisin aastal 2001,siis haises mis hull.Vahepeal on aastad läinud,2009 isegi vist pandi uued õhufiltrid,et lõhnaprobleemiga tegeleda ning ega päris haisuta pole see vist nüüdki.
Aga pole veel kuulnud looduskaitsjate kisa Kehra haisu pärast,või seda,et seal loodusele ohtlik tootmine kinni panna.Selle tõttu tundub mulle planeeritava tehase haisuprobleemid,mis tuleks uue tehnoloogiaga,sellise PR hädakisana.
Peipsiga on ju see probleem,et Venemaa poolne saaste pole lõppenud,kuigi Eesti proovib kõigest väest omapoolseid kohustusi täita.Looduskaitsjad kardavad vist,et saaste lisamisel sinna Venemaa suppi,mis sealsetest torudest tuleb võib asja kriitiliseks viia.
Aga seda peaks ju saama seadmetega lahendada tänapäeval,et väljuv vesi oleks normidega lähedane.Haisuepideemiat Tartu suunal ma küll ei karda,osad asjad osatakse ikka poliitilise eesmärgi nimel kenasti üles puhuda.
Küll aga ei saa ma aru iga uue ärilise ja majandusliku idee vastu sõdimist kõigi meetmetega,mis PR arsenalis on.
Nüüd siis see 200 inimest ja väide,et neid ju pole seal palju,kes tööd saaksid.Härrased,me elame 21 sajandil ja uuem tootmine ongi vähem töötajaid vajav.Kogu see automatiseerimine ja tehnoloogia nõuab maailmas vähem ja vähem inimesi.Me siin kurdame,et töökäsi on vähe ja toome rahvast sisse.Selle 200 inimest saab ka sellest piirkonnast kätte ja juurde pole kedagi vaja,kui nii puht probleemi tööjõuga vaadata.Automatiseerimine ja uuem tehnoloogia on aga kallis(lihtsalt olemata insener,pakun,et iga uuem tehnoloogia on kallis),sellest ka tootmismahtude suurus pakutavas tehases.Pole siin midagi seost kilekottidega.Pealegi vaadates mis muu maailma kaubanduses toimumas,siis usun,et tselloloosi järele tulevikus suurem vajadus,kui hetkel usume olevat.Kas ei ole ka Eestis juba kaubanduses eelistatud paberkotid?
Ja haisust veel.Kehras on see paberivabrik,töötab nigu muiste.Kui ma seal viimati käisin aastal 2001,siis haises mis hull.Vahepeal on aastad läinud,2009 isegi vist pandi uued õhufiltrid,et lõhnaprobleemiga tegeleda ning ega päris haisuta pole see vist nüüdki.
Aga pole veel kuulnud looduskaitsjate kisa Kehra haisu pärast,või seda,et seal loodusele ohtlik tootmine kinni panna.Selle tõttu tundub mulle planeeritava tehase haisuprobleemid,mis tuleks uue tehnoloogiaga,sellise PR hädakisana.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist