Manurhin kirjutas:Tselluloositehasele oleks vastuseis kindlasti palju väiksem või koguni olematu, kui kavandataks kaasaegset, haisu- ja saastevaba tehast, mitte aga ülemöödunud sajandi tehnoloogial põhinevat reostajat ja haisutajat.
Tehnoloogia on ikka vana, saastapuhastamine on tehtud kaasaegsemaks, aga null-saastet ei tagata. Praegu ongi kõige suurem probleem ju reostus, kui tehasest väljuv vesi oleks puhtam kui Emajõgi enne seda, võtaks see kohe vastuolijatelt argumendid. Paraku on hoopis räägitud et reovee koormus oleks võrdne viie Tartu linna omaga.toomas tyrk kirjutas:Manurhin kirjutas:Tselluloositehasele oleks vastuseis kindlasti palju väiksem või koguni olematu, kui kavandataks kaasaegset, haisu- ja saastevaba tehast, mitte aga ülemöödunud sajandi tehnoloogial põhinevat reostajat ja haisutajat.
Halloo! Kust propasaidilt see jutt pärit on? Algusest peale on juttu olnud ikka kaasaegseil tehnoloogiail põhineva tehase rajamisest.
Eks uuringuid ongi vaja selleks, et ei kasutataks sellist umbmäärast väidet - "on räägitud".Dr.Sci kirjutas: ... Paraku on hoopis räägitud et reovee koormus oleks võrdne viie Tartu linna omaga.
Kas uuringute tegemiseks on vaja eriplaneeringut? Minu arvates oleks pigem vaja tehase tehnoloogilise protsessi kirjeldust mida avalikkuse eest siiani saladuses hoitakse.Lemet kirjutas:Juba ainuüksi selleks oleks uuringuid vaja, et taolistel üleeilsetele viiekordsetele uduajamistele lõpp teha. Praegu köetakse ju täie rauaga lausvalesid.
Viide, palun?Dr.Sci kirjutas:5-kordne Tartu reostuse maht tuletati analoogsete "kaasaegsete" tehaste näitajate põhjal
Kas sõnad "uuringud" ja "eriplaneering" on Tartus uuemal ajal sünonüümid? Mina rääkisin uuringust. Mille alusel saaks PÕHJENDATUD arvamuse kujundada. Erinevalt praegusest uduajamisest stiilis "räägitakse"... poleks paha silmas pidada ka seda, et liigne uduajamine võib publikumi kergelt udutajate vastu häälestada. Ja hetkeseisuga kipub näiteks isiklikult minu sümpaatia juba tehase pooldajate poolele. Nimelt selliste "üle-eelmise sajandi" ja "viiekordsete" jpt. argumentide pärast.. Kas uuringute tegemiseks on vaja eriplaneeringut?
Minu pärast uurigu. Uuringute vastu seisjaid on samamoodi, kuna teemat on varemgi uuritud aga kui uuringu maksab kinni tellija, on see vaid tervitatav. Siiski jääb arusaamatuks eriplaneeringu algatamise mõte.Lemet kirjutas:Kas sõnad "uuringud" ja "eriplaneering" on Tartus uuemal ajal sünonüümid? Mina rääkisin uuringust. Mille alusel saaks PÕHJENDATUD arvamuse kujundada. Erinevalt praegusest uduajamisest stiilis "räägitakse"... poleks paha silmas pidada ka seda, et liigne uduajamine võib publikumi kergelt udutajate vastu häälestada. Ja hetkeseisuga kipub näiteks isiklikult minu sümpaatia juba tehase pooldajate poolele. Nimelt selliste "üle-eelmise sajandi" ja "viiekordsete" jpt. argumentide pärast.. Kas uuringute tegemiseks on vaja eriplaneeringut?
Jah, mul oli täpselt sama mulje, sellepärast küsisin. Fosfori jaoks 2 mg/l 0.05 asemel.Dr.Sci kirjutas:ja googeldasin netis ja mälus, see 5x-dne Tartu reostus tulenes siiski ilmselt sellest et tehase reovee norm lubatavat saatset/liitri kohta on 4x suurem kui linnale kehtestatud - ja veevajadus on oluliselt suurem kui Tartu linnal. Aga tegelen andmete täpsustamisega.
Väide. Tehas laseks Suur-Emajõkke 60 tonni fosforit aastas.
Tegelikult. Planeeritaval tehasel pole vajadust kümnete tonnide kaupa fosforiühendeid Suur-Emajõkke ega Peipsi järve lasta, kuna puidus esineb fosforit väga vähesel määral. Tuleb veel rõhutada, et fosfor vooluveekogudesse ei ladestu. Riigi eriplaneeringu käigus tehtavate uuringute käigus selgitatakse välja, millistele parameetritele peab heitvesi vastama, et tehas ei avaldaks Suur-Emajõele ega Peipsi järvele olulist mõju. Lähtuvalt uuringutest peab arendaja leidma tehnoloogilise lahenduse, mis võimaldaks täita uuringute tulemusena seatud norme. Kui arendaja pole valmis vastavasse tehnoloogiasse investeerima, siis tehast ehitada ei saa.
Tselluloosi tootmise tehnoloogia kohta on TTÜ keemiateaduskonnal üleval selline materjal: http://www.kk.ttu.ee/puit/Puittoodete_t ... loogia.pdfDr.Sci kirjutas:Kas uuringute tegemiseks on vaja eriplaneeringut? Minu arvates oleks pigem vaja tehase tehnoloogilise protsessi kirjeldust mida avalikkuse eest siiani saladuses hoitakse.Lemet kirjutas:Juba ainuüksi selleks oleks uuringuid vaja, et taolistel üleeilsetele viiekordsetele uduajamistele lõpp teha. Praegu köetakse ju täie rauaga lausvalesid.
ps, see 5-kordne Tartu reostuse maht tuletati analoogsete "kaasaegsete" tehaste näitajate põhjal. Ja seda näitajat pole arendajad kuidagi ümber lükanud.
Fosforit laseb sinna Emajõkke põhiliselt 1. väetiste põllule puistamine (pannakse tükati hullemini kui 80ndatel) 2. inimeste olmereoveest (mida nt salaja kraavi pumbatakse, et ei peaks kallist äravedu maksma). Fosfor on iseenesest keemiliselt üsna lihtsalt eraldatav (raudsulfaadi ehk piksi abil - tegemist on metallurgiatööstuse jäätmega ega maksa palju).Tegelikult. Planeeritaval tehasel pole vajadust kümnete tonnide kaupa fosforiühendeid Suur-Emajõkke ega Peipsi järve lasta, kuna puidus esineb fosforit väga vähesel määral. Tuleb veel rõhutada, et fosfor vooluveekogudesse ei ladestu. Riigi eriplaneeringu käigus tehtavate uuringute käigus selgitatakse välja, millistele parameetritele peab heitvesi vastama, et tehas ei avaldaks Suur-Emajõele ega Peipsi järvele olulist mõju. Lähtuvalt uuringutest peab arendaja leidma tehnoloogilise lahenduse, mis võimaldaks täita uuringute tulemusena seatud norme. Kui arendaja pole valmis vastavasse tehnoloogiasse investeerima, siis tehast ehitada ei saa.
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 7 külalist
