Hoiame Eesti metsa, keskkonda ja loodust

[Kapten Trumm]

Seal hulgas tuleks ära keelata igasugused kampaaniad, mis kutsuvad inimesi Tartusse elama ja tartlaseks registreeruma.

Sellest on juba ammu räägitud, et KOV tulebaas tuleb ringi teha - see oli ka selle "riigireformi" idee üks osa.
Olukord, kus lõviosa KOV tulust tuleb KOV sisse kirjutatud inimeste üksikisiku tulumaksust, saabki vaid kaasa tuua olukorra, kus KOV on huvitatud vaid võimalikult suure arvu elanike enda hingekirja saamisest ja kus pakutakse teisi konkurente üle tasuta ühistranspordi, suurema sünnitoetuse või tont teab millega. Samas ettevõtlusest polda eriti huvitatud - sellest ei laeku KOV eelarvesse suurt midagi. Ja ega probleem, et need kohale meelitatud elanikud (nt Ülenurme vallas) kommuteeruvad 2 autoga pere kohta iga päev Tartu tööle (ja õhtul koju) ei huvita ka suurt kedagi.

ENSV riikliku planeerimise ajal ehitati elukohad ikka sinna, kus olid töökohad ja vastupidi. Isegi lüpsjatele ehitati elamud farmist 1 km, et saaks jalgsi tööle minna, mitte ei tekiks lisaprobleem bussi, auto vms teemal. Tartu on veel suht leebe teema - eriline nali on nt Viimsi vald, kus kohapeal leiab tööd ehk 10%.

Ja antud anomaalia KOV tuludes on ka üks tegelikke põhjuseid, miks see Tartu linn aktiivselt sõdib selle tehase vastu. Tulu nad sealt ei saa, kuid vihased elanikud võivada enda tulud mõnda kõrvalvalda ära viia.

[Kriku]

Ja antud anomaalia KOV tuludes on ka üks tegelikke põhjuseid, miks see Tartu linn aktiivselt sõdib selle tehase vastu. Tulu nad sealt ei saa, kuid vihased elanikud võivada enda tulud mõnda kõrvalvalda ära viia.

Mitu korda ma pean ütlema - tulu ei saaks nad sealt mitte ühegi KOV rahastamismudeliga, sest tehast ei plaanita Tartu linna territooriumile.

[Kapten Trumm]

Kui sa ehk märganud oled, siis nõusolekut tehas rajada n valda Tartumaal pole ka keegi andnud - ka viimase asukoha puhul oli vallavanem meedias enam kui skeptiline. Ringkaitse seal on kaunis tugev - ja sama ringkaitse seletabki, miks ei kuule Põllumajandusülikooli traditsiooniliselt tugeva koolkonna sõnavõtte.

Kui tehase poolt tasutavast käibemaksust tiksub näiteks 25% asukoha KOV-le, küllap tahtjaid rohkem leiduks. 200 töökohta aga ei huvita ei Tartut ega seda ümbritsevat, põllukülade elanike tulumaksust elatuvaid "kuldse ringi" valdasid ümber Tartu. Ja rohkem midagi KOV ka ei saa, küll aga kõvasti probleeme. Samad põllukülade elanikud on väga varmad kaebama, Facebookis miitingut pidama jne.

Analoogset anomaaliat võib märgata igal pool "lähivaldades" - kui põllukülade detailplaneeringuid menetletakse turbokiirusel (sest need tähendavad elanikeregistris uusi elanikke ja sealt tulu KOV-le), siis tööstusplaneeringutega on palju keerukam.

[Kriku]

Olen märganud. Tartu linna vastuseisu ei puutu KOV rahastamismudel aga mitte kuidagi. On väga kahtlane, kas Tartu linna territooriumil sellele koha leiaks ka siis, kui väga tahaks.

[Kapten Trumm]

Tartu linna sisse selline asi eriti ei sobigi. Tartu linna dirigeerimist selle vastasseisu koori eesotsas tasub ehk seostada sellega, et linna juhib RE, kes Riigikogus kogemata täna varumeeste pingile on saadetud.

[Martin Peeter]

Faktilise märkuse korras. Kui tehases hakkaks tööle Tartu elanikud (200 juures on tõenäoline, et paljud oleks Tartust), siis Tartu eelarvesse laekub üle poole sissekirjutusega inimeste tulumaksust. Vald aga saaks endale keskkonnatasu vee erikasutuse eest. Aga valimised on tulemas ja populism ruulib täiega.

[Manurhin]

Kasulikku lugemist tselluloositehase teemal:
https://tartuapell.voog.com/

Lisaks veel viimane uudis:
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/tonu-k ... d=82565971

[Lemet]

Delfi artikli valguses peaksid tartlased ja ülepea Liivimaa hakkama usinasti kaera-jaani harjutama, ainus võimalus palkade ja pensionite tõusuks on aborogeenide kunsti turistidele müümine. Sest IGASUGUNE TOOTMINE(leidke mõni, kus vett ei kasutataks) on Peipsi vesikonnas välistatud kui rahvusvahelise lepingu rikkumine. Ikkagi tahtlik tegevus. Nii et vähem möla ja pikem samm tantsuplatsile...

[Tundmatu sõdur nr. 4]

..artikkel täielikult:

Tõnu Kurissoo: uus asukoht ei muuda midagi - kokkulepe Venemaaga ei lase tselluloositehasel ikkagi sündida
Tõnu Kurissoo
bioloog

Tselluloositehase asukohana ei ole sobiv mistahes piirkond Peipsi järve valgalal. Tehase paigutus Peipsi järve suunduvate jõgede äärde eeldab mitmetest rahvusvahelistest lepingutest lahtiütlemist Eesti Vabariigi valitsuse ja riigikogu poolt.
Vastavad võimalused ja protseduur on ette nähtud "Rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooniga", millega Eesti on liitunud. Olgu märgitud, et Viini konventsiooniga liitumine toimus isegi enne Eesti Vabariigi põhiseaduse vastuvõtmist peale taasiseseisvumist.
Põhiseaduse §123 ütleb „Kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid." .

Peipsi järve puhul tekivad probleemid piiriülese reostusega. Taolist olukorda reguleerivad mitmed Eesti Vabariigis ratifitseeritud rahvusvahelised konventsioonid. Olulisim välisleping on „Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise alase koostöö kokkulepe" Selle lepingu kohaselt:
• pooled hoiduvad tegevusest või tegevusetusest, mis võib põhjustada piiriveekogude ja nende ökosüsteemide hüdroloogiliste ja hüdrokeemiliste režiimide halvenemist;
• Avarii ja tahtliku või hooletusest tingitud vee saastamise juhtudel katab saaste tagajärgede kõrvaldamise kulud kahju tekitamise eest vastutav pool.

Siinjuures ei ole enam oluline, kas tehase heitmed vastaksid Euroopa Liidu ökomärgise tingimustele, või mitu tonni fosforit lämmastikku, raskmetalle, toksilisi aineid ja orgaanilist reostust tselluloositehasest Peipsi järve lisandab. Igal juhul tehase rajamine Peipsi järve hüdrokeemilist režiimi halvendav tahtlik tegevus, millest lähtuv võimalik kahju tuleb Eesti poolel varem või hiljem kinni maksta.

[Kriku]

Ants Ermi artikkel täismahus: https://vabauudised.ee/uudised/teadlane ... va-mojuga/

[Kapten Trumm]

Esiteks, asi on läinud tõesti argumentideks, mitte määrsõnade loopimiseks. Peab kiitma.

Fikseerisin aga teatud belletristika võtteid:

Tsiteerin:

Piirkontsentratsioonid jõkke juhitavas vees on: heljum -15, üldlämmastik – 10 ja üldfosfor – 0,5 mg/l, ehk siis arvestades, et aastane heitvee kogus on 26,8 milj kuupmeetrit, jõuab tehasest Emajõkke 400 tonni tahkeid setteid, 270 tonni lämmastikku ja 13,5 tonni fosforit.

Eeldades, et vee üldkogus ja sellega saasteainete kogus on õige, vaatame aga tausta.
Eespool viitasin Peipsi keskkonnaseire andmetele.
http://peipsiseire.weebly.com/valgla-ja ... ormus.html

Süvenedes joonisesse 3, märkame, et Emajõe kaudu (st see kogus sisaldub Emajões) tuleb Peipsisse ca 5500 tonni lämmastikku ja 165 tonni fosforit.
Vastavad täiendavad reostuskoormused tehasest moodustuvad nendest arvudest (2000ndate keskel) lämmastiku osas ca 4,9% ja fosfori osas ca 8,2%.
Samas tuleb muidugi märkida, et fosfor on reoveest suhteliselt lihtsalt eemaldatav (ja vastavad rangemad normid edukamalt rakendatavad).
Veekogus sõltuvalt ilmastikust kõiguvad need sisaldused mitukümmend protsenti.

Lisaks on tehtud veel selline trikk, et arvesse on võetud õigusaktides olevad piirmäärad, kuid tööstusobjektide puhul on Keskkonnaametil kaalutlusõigus kehtestada rangemaid (ja seda tavaliselt ka tehakse). Lisaks tasub vaadata joonist 2, kus on näha reostuse allikad.

Veelgi enam belletristikat sisaldab see inimekvivalentidega žongleerimine. Antud arvutus (3 m3 "näkku") on täiesti vale.
Inimekvivalente koguse järgi (90-100 liitrit vett ööpäevas) arvutatakse joogivee puhul, mitte reovee puhul.
Reovee inim-ekvivalendid määravad põhilised reostusnäitajad (BHT7, Nüld, Püld).

Kuidas siis ikka on olukord Emajõe ja Peipsi saastekoormusega? EstFor’i planeeritav puidurafineerimise tehas tarbib magevett 0,85 m3/s, ehk 2,2 milj m3 kuus, see vastab 734 400 inimekvivalendile (3 m3/kuu). Nii suure tehase heitveepuhastile on kehtestatud üsnagi ranged nõuded

Nimelt inimekvivalendid koguse ja inimekvivalendid saasteainete järgi on väga erinevad asjad.
Siin avalduvad lisavõimalused masse hullutada - nimelt saab teatud võtetega suuremaid ja teatud võtetega väiksemaid tulemusi.
Kahjuks on artikli autor kasutanud meetodit, mis annab suurima tulemuse.
Inimekvivalendi väärtust lämmastiku reostuse osas on 12 g ööpäevas ja fosfori osas 2 g ööpäevas. Võttes aluseks lugupeetud bioloogi arvutatud reostuskogused (ok, kahtlane metoodika, aga oletame, et on õiged), siis lämmastiku osas (270 tonni aastas, 12 g 1IE ööpäevas) on tulemuseks hoopis 61 644 inim-ekvivalenti ja fosfori osas (13,5 tonni aastas, 2 g ööpäevas 1IE) 18 493 inim-ekvivalenti.


Tegelikkuses suureneb jões ujuva ebasoovitava värgi osakaal alla 10%, mis niivõrd kõikuvate näitajate juures mahub lausa vea piiridesse.
Dioksiinid ja värgid - neid ma ei jaga ja ei kommenteeri - peab tehnoloogiat tundma paremini.

Kokkuvõttes: kahetsusväärne jama, mille lõikab läbi igaüks, kes on käinud TTÜ kahenädalasel täiendkoolitusel antud teemal.

[Elagu Ukraina]

Kui aktsiisid taevast alla maa peale tuua, olekski meil see 300 milli olemas ja ehk rohkemgi veel. Teeks äkki nii, et hoopis lätlased hakkaks meil alkot ostmas ja tankimas käima, mitte vastupidi. Ja et Soomest ja meilt Euroopasse suunduvad rekkad just siin paagid kõrimulguni täis tangiks.

Kui aktsiisid Lätist madalamaks teha, ega me siis ju 300 milli ei teeniks? Vähemalt pool rahast jääks ju langetuse tõttu saamata.

[Lemet]

Ants Ermi ja Enn Loigu artiklites erinevad arvud enam kui kaks KORDA. Loigu sõnul on tehasest Emajõkke sattuva fosfori hulk 5,5 tonni, Ants Erm väidab seda olevat 13,5 tonni. Ja olles olnud tunnistajaks, millisel kombel Erm numbritega vassima on suuteline, siis ei usu ma tema juttu kopka eestki, Loigu mõjub minule märksa usutavamalt. Kasvõi selle poolest, et räägib konkreetselt Emajõedt, samas kui Erm rõhub Peipsi ja Pihkva järvele. Milliste saastus võib tulla nii Eestist kui Venemaalt.

[Kriku]

Mnjah:

Arendaja on lubanud, et Est-Fori tehase jõkke juhitava heitvee keskmine fosforisisaldus on 0,2–0,3 mg/l. Sellisel juhul oleks Est-­Fori poolt Emajõkke jõudva fosfori kogus kuni 5,5 tonni aastas ehk umbes 5 protsenti kogu Emajõe fosforikoormusest ja on võrreldav Tartu linna heitveekoormusega (3,5 tonni aastas). Teoreetiline arvutus näitab, et kui kavandatava tehase fos­forikoormus on 5,5 tonni aastas, kasvab keskmise vooluhulga korral (2012.–2016. aastail 66,9 m3/s) fosfori osakaal 0,0028 mg/l ja madalvee perioodil (16 m3/s) ligi 0,01 mg/l. Selline osakaalu kasv ei põhjusta Emajõe seisundi halvenemist, heale seisundiklassile kehtestatud piirväärtus fosforile on 0,05–0,08 mg/l.

http://ekspress.delfi.ee/kuum/analuus-m ... d=82174131

Veel: https://www.err.ee/689935/teadlaste-vai ... motsioonid

Mina saan nii aru, et Mander (ja Erm?) lähtuvad sellest, mis piirnormide järgi maksimaalselt võimalik oleks. Miks peaks eeldama, et nii palju saasta ka tuleb, on tõesti ise küsimus.

See arutelu on igal tasandil rappa läinud. Tehku KMH ära ja siis vaadaku edasi.

[gorilla]

Ants Ermi ja Enn Loigu artiklites erinevad arvud enam kui kaks KORDA. Loigu sõnul on tehasest Emajõkke sattuva fosfori hulk 5,5 tonni, Ants Erm väidab seda olevat 13,5 tonni. Ja olles olnud tunnistajaks, millisel kombel Erm numbritega vassima on suuteline, siis ei usu ma tema juttu kopka eestki, Loigu mõjub minule märksa usutavamalt. Kasvõi selle poolest, et räägib konkreetselt Emajõedt, samas kui Erm rõhub Peipsi ja Pihkva järvele. Milliste saastus võib tulla nii Eestist kui Venemaalt.

Loigu on Tallinna Tehnikaülikooli veekvaliteedi ja -kaitse professor, ülejäänud ''arvamuslugudes'' esinevaid seltsimehi on kari statiste, neile iseloomuliku
sahmimisega. EE artikli hakatuseks paneb mees lauale enda rekvisiidid ja kaalule sisuliselt reputatsiooni. Siin ei ole midagi isegi diskuteerida enam.

See Tartu ''vaim'' on ikka rämedalt lati alt läbi jooksnud. Kui muud ''argumendid'' feilivad siis hakatakse kusagil 20 km kaugusel
''tekkiva'' haisu pärast lokku lööma..

Tartlased, ei taha teist kedagi isiklikult solvata, aga on olnud au elada selles suurepärases asumis päris pikalt..
Teie linnake haiseb nagu peldik, vähemalt Tammelinnas olin sunnitud üürikorteri aknaid enamik suve kinni hoidma, kui härrad
põllumajandusega tegelesid.