Hoiame Eesti metsa, keskkonda ja loodust

[Kriku]

RMK juhtkonna ja inimeste, kes RMK-le eesmärke seavad, teadlik valik.

[Manurhin]

Ka maavarasid ei tohiks ju siin uurida. Kui me tahame elada nagu skandinaavlased ja soovime endale ka F18 või Gripen lennukeid, siis peaksime ka Eestit asjalikult majandama, mitte mingit umbluud uskuma.

Aga kas keegi sellele ka on mõelnud, MIKS rahvas kõigele nii vastu on? Vastus väga lihtne: rahvas ei usalda poliitikuid ja ärimehi. Riigimehed on iseseisvuse algusest peale käitunud samamoodi kui nõukaajal ehk siis mitte kui rahva teenrid vaid kui riigi direktorid. On olemas nende arvamus ja on olemas vale arvamus. Punkt. Miks selle tselluloositehase üle üldse mingil debatil tekkida lasti ja rahvas arvamusest kohe tavapärasel kombel teerulliga üle ei sõidetud on see, et valimised on ukse ees ja praeguste võimuerakondade pääs piruka juurde pole just pehmelt öeldes kindel. Boonuseks saab muidugi veel muudelt ebameeldivatelt teemadelt tähelepanu eemale juhtida. Senise poliitkultuuri juures on juba ette teada, kuidas asjad käima hakkaks: kui tehtaks uuringud, siis kas kohandataks nt. keskkonna- jm. norme muutes tulemused omale sobivaks või siis tulemusele vaatamata teatataks, et nüüd on juba nii palju raha hakkama pandud, et asjale enam tagasikäiku anda ei saa. Tehakse tehas valmis ja mis kasu tavainimene sellest saaks? Kogu tulu läheks välismaale, meie saaks ainult keskkonnakahjud, oma loodusressurssidest võileivahinna eest lahti ja mingi arvu vaegpalgalisi töökohti, nende täitmiseks lisaks portsu riiki skeemitatud slaavi migrante. See olekski kõik. Mis tädi Maalil või onu Heinol sellest paremaks läheks? Kas palgad-pensionid tõuseks või maksud väheneks? Või kas erametsaomanik hakkaks oma müüdava tihumeetri eest nt. 4-5 korda paremat hinda saama kui praegu (analoogiliselt sellega, nagu palgad on Skandinaavias Eesti omadest 4-5 korda kõrgemad)?

[nimetu]

Tegelikult on meil juba praegu puidusektoris probleem. Puitmajade tootjate p... on mullas, sest konkurendid teistest riikidest teevad odavamalt ja tellijad pigistavad järjest kõvemini tootjate mune, et paremat kasumit saada. Kõrbemise lõhn on selles sektoris juba õhus.

[Kriku]

Taastumatute loodusvarade väärtus kasvab siis, kui neist õpitakse väärtuslikumat kraami teha. Nii nafta kui põlevkivi kasutamine keemiatööstuse toorainena on palju kasumlikum kui põletamine. Kumbagi pole aga keemiatööstuse jaoks sellises koguses vaja, nagu põletatakse.

[Lemet]

. Nii nafta kui põlevkivi kasutamine keemiatööstuse toorainena on palju kasumlikum kui põletamine

Kujutad ette, mihuke kräun tõuseks, kui keegi julgeks piuksatada keemiatehase rajamisest?

[Kriku]

Ei usu, et Kirde-Eestisse veel ühe keemiatehase rajamine erilist kräunu põhjustaks.

[allatah]

Aga kas keegi sellele ka on mõelnud, MIKS rahvas kõigele nii vastu on? Vastus väga lihtne: rahvas ei usalda poliitikuid ja ärimehi. Riigimehed on iseseisvuse algusest peale käitunud samamoodi kui nõukaajal ehk siis mitte kui rahva teenrid vaid kui riigi direktorid. On olemas nende arvamus ja on olemas vale arvamus. Punkt. Miks selle tselluloositehase üle üldse mingil debatil tekkida lasti ja rahvas arvamusest kohe tavapärasel kombel teerulliga üle ei sõidetud on see, et valimised on ukse ees ja praeguste võimuerakondade pääs piruka juurde pole just pehmelt öeldes kindel. Boonuseks saab muidugi veel muudelt ebameeldivatelt teemadelt tähelepanu eemale juhtida. Senise poliitkultuuri juures on juba ette teada, kuidas asjad käima hakkaks: kui tehtaks uuringud, siis kas kohandataks nt. keskkonna- jm. norme muutes tulemused omale sobivaks või siis tulemusele vaatamata teatataks, et nüüd on juba nii palju raha hakkama pandud, et asjale enam tagasikäiku anda ei saa. Tehakse tehas valmis ja mis kasu tavainimene sellest saaks? Kogu tulu läheks välismaale, meie saaks ainult keskkonnakahjud, oma loodusressurssidest võileivahinna eest lahti ja mingi arvu vaegpalgalisi töökohti, nende täitmiseks lisaks portsu riiki skeemitatud slaavi migrante. See olekski kõik. Mis tädi Maalil või onu Heinol sellest paremaks läheks? Kas palgad-pensionid tõuseks või maksud väheneks? Või kas erametsaomanik hakkaks oma müüdava tihumeetri eest nt. 4-5 korda paremat hinda saama kui praegu (analoogiliselt sellega, nagu palgad on Skandinaavias Eesti omadest 4-5 korda kõrgemad)?

Seda ma usun, et rahvas ei usalda poliitikuid ega ka ärimehi. Veidi kahju muidugi on sellest, aga palju muuta seda ei oska. Ise ei ole kumbki.

Kõige rohkem saakski sellest kasu tädi Maali ja onu Heino. Jah, kõige suurema tulu teenib õnnestunud projekti korral siiski investor, aga üldrahvalik tulu võib olla oluliselt suurem. Loomulikult ei saa tihumeetri eest mitu korda kõrgemat hinda küsida, kui Skandinaavias. Samuti ei saa mitte ükski naftatootja küsida oma nafta eest mitu korda kõrgemat hinda, kui teised.
Kuid see hind, mida saab küsida, on stabiilsem. Ma olen üpriski veendunud, et see tehas soodustaks oluliselt hooldusraiete tegemist, need on metsa nö. vahekasutusraied. Hooldusraiete eesmärk on tulevikumetsa väärtuse parandamine ja tavaliselt kaasneb juba keskealises või vanemas metsas hooldusraiega ka omanikutulu. Seega omanik saaks nii 30 kui ka 50 aastases metsas hooldusraiet tehes veidi rohkem tulu. See veidi rohkem tulu võib just omanikku motiveerida hooldusraiet tegema, sest teinekord on hooldusraied väga piiripealse tulukusega tööd, võibolla on mõnel juhul vaja isegi peale maksta. Kuid olulisem on see, et omanik saab endale ka väärtuslikuma tulevikumetsa. Ehk siis lõppraie ikka jõuab kvaliteetsem mets. Ja sealt tuleb omanikule põhiline tulu, kuigi sealt lõppraie ealisest metsast läheks võibolla suurem osa ikkagi saeveskisse.
Kes need omanikud on, kes metsast tulu teenivad?
50% metsast kuulub RMK-le. Kuid jätame RMK siit võrrandist välja, sest RMK teeb oma majandusmetsades alati vajalikud tööd ära. RMK on selles mõttes ideaalne metsaomanik, et tal on pikk perspektiiv silme ees (ei, ma ei tööta RMK-s). Meie eramets ca. 1,1mln. ha kuulub umbes 112 000 eraomanikule. Nendest umbes 5000 on jur. ja 107 000 füüsilised isikud. Metsamaa pindala on aga keskmisel jur isikutel suurem ja ca. 40% erametsast kuulub jur. isikutele ja 60% füüsilistele isikutele. Ehk siis ligikaudu 600 000 hektarit kuulub tavalistele Eestlastele, enam kui 100 000 inimesele. Paartuhat välismaalast oli kah seal hulgas, näiteks rannarootslased, vist mõned lätlased, soomlased jne.
Kõikide nende 100 000 eestlase mets ei ole tehase eeldatavas tarnepiirkonnas ja kõik ei soovi oma metsa ka aktiivselt majandada. Pigem eelistatakse kasutada muid metsa väärtusi. Siiski on tõenäoliselt üle 50 000 inimese need, kelle pensionisammast aitaks see tehas paremini kasvatada. See ei tee mitteühtegi metsaomanikku päeva pealt rikkaks. Kuid see tõstab Eesti metsade kvaliteeti ja väärtust pikas plaanis. Samuti muudab see meie metsad ka inimsilmale ilusamaks. Sellesse hooldamata võpsikusse ilma suure sunnita (ülemuse käsk) ikka minna ei tahaks. Aga hooldatud metsas on märksa parem jalutada.
Igaks juhuks ütlen, et mets ei ole mitte ainult 80 aastane ilus männik vaid metsa all tuleb silmas pidada ka 20 aastast lepa-toominga-kase-kuuse "võsa". Selliseid võsasid aitakski see tehas kõige enam normaalseks metsaks muuta.

[Dr.Sci]

Kõige rohkem saakski sellest kasu tädi Maali ja onu Heino.

Apelleerin. Alati võib ju minna Nauru teed... kus mõni aeg tagasi kaevati hetkelise hüve nimel maapõuest välja kõik mis saadi ja nüüd siis on tegemist piirkonnaga kuhu Austraalia saadab migrante keda ta vastu võtta ei taha. Vaevalt Maali ja Heino sellest unistavad...

[gorilla]

Hakatuseks on vaja rajada Ida-Virumaale põlevkiviõlist diisli ning seejärel bensiini rafineerimise tehas.
Antud hetkel põlevkivist saadud fraktsioon on liiga suure väävlisisaldusega, et seda EUs vabalt müüa.
Minuteada ei saa seda solki enam isegi (alates 2015?) laevakütuseks soome lahele müüa.

http://www.portoftallinn.com/uudised?art=485

Vastavalt rahvusvahelistele keskkonnanõuetele ei tohi alates 2015. aastast laevakütuse väävlisisaldus Läänemerel ja Põhjamerel ületada 0,10%. Seda nõuet on võimalik kõige paremini täita võttes laevade kütusena kasutusele LNG. Selleks omakorda on vajalik tagada laevadele LNG punkerdamisvõimalused LNG terminali vahendusel.

VKG,Eesti Energia ja Enefit on kõik samas seisus. Oleks jubedalt vaja, aga sellist investeeringut valitsus ei julge teha.

https://majandus24.postimees.ee/1287188 ... -ehitusest

Antud projekt on tagasihoidlikud miljard eurot.


Antud hetkel proovitakse põlevkivigaasist sutsu vurtsu kätte saada.

https://majandus24.postimees.ee/3384823 ... -ettevotet


Helesinine unistus mõne aasta eest:

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/ee ... d=51192655

Diislikütuse tootmisest unistavad kõik Eesti õlitootjad, kuid Eesti Energia on ainuke, kel jätkub võimalusi ja ambitsiooni tehase ehitamiseks üksi. Viru Keemia Grupp soovib osaleda, kuid ei jõua projekti üksi vedada.

Aga valitsus tegeleb samal ajal oluliste asjadega. Kuidas õllele aktsiisi juurde väänata. Tasuta ühistransport kõigile. Kord kuus.
Siis kui omnibus tuleb.

[Kriku]

Alati võib ju minna Nauru teed...

Kui populistidest poliitikud rahvuslikku kapitali raiskama lasta, lähebki reeglina nii nagu Naurul. Naurul oleks tulnud põhikapitali kasutamisele seada piisavalt kõrged põhiseaduslikud barjäärid, et aferistidel lootus kaoks.

[kaugeltuuriv]

Minu meelest mõiste nagu rahvas ei tee tehaseid.Tehaseid teeb ja majandab riik või eraettevõtja.Minu jaoks on see vabandus,et vaadake meie ei saa asja teha,kuna poliitikuid(seega riiki) ja ärimehi(erainvestoreid) ei usaldata.Vabandus,mis midagi ei maksa.
Aga võib olla vastupuksimise üheks põhjuseks on see ütlemine,et eestlase parim toit on teine eestlane ehk siis otsekoheselt kadedus.Me võib olla otseselt seda ei tunnista aga suurte rahadega tekkivad ka väga jõukad inimesed.Välja arvatud Tallinki seltskond,Skype idee looja ja selle ärimehe,kes tegutseb kaubanduse ja kinnisvaraga Eestis ja Ukrainas(kas oli Teder?)ju tõsiselt rikkaid ei olegi.
Ülejäänud seltskond,kellel natuke on raha,maailmamõistes ju on väga "vaesed" krõõsud.
Ärgu keegi solvugu,kui siin mõni foorumlastest sinna kategooriasse juhtub.
Küll aga soovin küll,et sealt kasvaks välja ka rohkem kodumaiseid tööstureid,kes ka julgeks unistada jõudmaks Forbsi esisajasse ilma slikerdamata ja ärilise vaistuga aga paraku osa rahvast kas avalikult või seljataga kadestab neid ja jumal hoidku,kui nad tahaksid veelgi rikkamaks saada ja selleks midagi teha.
Kui asju õieti planeerida ja tehnoloogiliselt viia kooskõlla nõudmistega,siis miks mitte.
Muidu aga tuleb meil Nauru viimases hädas,sest mina ei näe kuskilt peale tootmise arendamise sissetulekute suurenemist riigile.

[Kapten Trumm]

Probleem on selles, et meil on indiviidile õiguste andmisega keeratud ammu üle võlli.
Täpselt analoogsed probleemid, mis on täna tselluloositehasega, on ju iga uue jalgrattatee, maanteee, kanalisatsioonitoru ja gaasitrassiga - kus indiviid peaks põhimõtteliselt andma järgi kogukonna/ühiskonna vajadusele. Täna eksisteerib (ka sundvõõrandamine sinna sisse arvata) värdne süsteem, kus üks pahatahtlik indiviid võib kogu protsessi aastaid viivitada.

Kui järgi mõelda, siis analoogsed miitingud on olnud Klooga laskeväljal, Nursipalu harjutusväljal ja veel paljudes kohtades.

[Kriku]

Probleem on selles, et meil on indiviidile õiguste andmisega keeratud ammu üle võlli.

Kas üle võlli või mitte, aga see on Lääne-Euroopas üldiselt nii.

[teeline35]

Kas üle võlli või mitte, aga see on Lääne-Euroopas üldiselt nii.

Päris nii vist pole. Minu teada näiteks Saksamaal pole kunagi meie mõistes ettemakstud kõnekaarti olnud. Ostad kõnekaardi registreerid ennast ära ja alles siis saad helistada ja sõnumeid saata. Tasuta interneti leviga on samuti kitsas. Mõnel pool on, aga kasutamiseks pead ennast kuidagi (nt läbi Facebooki) sisse logima.
Väidetavalt kalastamisega jõgedest, järvedest pidi ka selline jama olema. Lihtsalt õngega kuhugi püüdma minemine lõpeb suure trahviga. Astud suure aasta maksuga kalapüüdjate ühingusse. Teed läbi kursused kuidas neid kalu ikka täpselt püüdma peab. Igal sellisel ühingul on oma jõelõik või järv kus kalapüüdmist nad reguleerivad. Ühingu liikmed korrastavad neid jõgesid ja järvi, lasevad kalamaime sisse ja ajavad võõraid ilma loata kalapüüdjaid ära ja siis mõned korrad aastas saavad ise mõne kala püüda. See kõikide ära kuulamine ja arvamusega arvestamine rohkem põhjamaade teema.

[allatah]

Apelleerin. Alati võib ju minna Nauru teed... kus mõni aeg tagasi kaevati hetkelise hüve nimel maapõuest välja kõik mis saadi ja nüüd siis on tegemist piirkonnaga kuhu Austraalia saadab migrante keda ta vastu võtta ei taha. Vaevalt Maali ja Heino sellest unistavad...

Kas palun selgitaksite, et kuidas saab sellega minna Nauru teed?

See tehas tarbiks ca. 3mln tm puitu aastas. Tehase rajajad on öelnud, et see tuleks 1mln Lätist, 1mln saetööstuse jääkidest ja 1mln Eestist praegu eksporditav materjal. Töötades selles valdkonnas, siis täitsa usun, et see võib ka nii minna. Aga oletame, et see kõik tuleks ainult kodumaisest raiest ja meie raiemaht tõuseks järgmiseks 50 aastaks võrreldes praegusega 3mln tm võrra igal aastal. Palun selgitage, mis siis juhtuks? Mida halba Maalile ja Heinole sellest sünniks, kui me raiuksime näiteks 3mln tm rohkem metsa?