Eesti majandus eile, täna ja homme.

[teeline35]

Kas pankrotipesast vara ostmine toob kaasa ka pankrotti läinud firma kohustused?!

[Kapten Trumm]

See ongi ju skeemitamine, et jätad vanas firmas tekkinud nõuded täitmata. Kandid varad uude (antud juhul - uutesse) firmadesse. Ning ajad siis sama äri edasi.

Nii palju raha riik leidis, et lennukid välja osta. Aga seda raha ei leidnud, et töötajatele lepingutes ettenähtud koondamishüvitisi maksta.

No aga eks kohus otsustab...

Ütlen siis igaks juhuks ära - kui osad töötajad jäid "külma kätte" ja neile Nordicas enamvähem samaväärset tööd ei pakutud, siis loomulikult tuleb koondamisraha maksta, kui vabatahtlikult ei maksta, siis tulebki kohtusse minna. Lihtsalt olen kuulnud, et rahanõudjate hulgas olevat olnud ka neid, kellele võimaldati Nordiccas "pehme maandumine" -see on asi, mis pole töötaja poolt eetiline.

[toomas tyrk]

Tegemist ei olnud pankrotipesast vara ostmisega. Transpordi Varahalduse kaudu oli seda tehingut mõtet teha ainult seetõttu, et Estonian Air'i tehtud sissemaksed läksid arvesse. Ja seetõttu lihtsalt liising lõpetati ja lennukid osteti jääkväärtusega. Või siis jääkväärtus + mõningane intress.

Mingit pankrotipesast müüki ju ei toimunud.

[toomas tyrk]

Lihtsalt olen kuulnud, et rahanõudjate hulgas olevat olnud ka neid, kellele võimaldati Nordiccas "pehme maandumine" -see on asi, mis pole töötaja poolt eetiline.

Veelkord - Nordicasse tööle saanud endised Estonian Air'i töötajad selles hagis ei osale. Ilmselt oleks nad tänaseks juba kinga saanud, kui mõni osaleks.

Selles kohtuvaidluses on Nordica (ja ka Eesti riigi) jaoks liiga palju kaalul.

[Kapten Trumm]

Kui palju neid töötajaid on, kes seal hagevad? Mitu % EA töötajate arvust enne poe kinnipanekut/kantimast?

Buumi ajal ja/või hinnaliste erialadega on see tavaline skeem, et ettevõtte kadumisel võetakse koondamisraha ja seejärel töötukassast, mida võtta annab, puhatakse sellega mõningad kuud ja siis pakutakse uuele kontorile oma teenuseid. Ja mõnikord ollakse ka pahased, et miks neid enam jutule ei võeta.

Edit: otsisin ise üles, ca 60 hagejat ca 160 pankrotieelsest täistööajale taandatud töökohast on muidugi probleem. Arvasin, et küllap mingi 10-15%. Jah, riik võiks soliidsusest need hüvitised välja maksta.

[toomas tyrk]

?

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/es ... d=78430223


Estonian Air'i töötajate hagi annab seal igasugu muid tulemusi ka.

[Kapten Trumm]

Parandasin eelnevat posti, antud hagejate arv kindlasti on suur probleem - külma tehti ca 1/3 töötajatest, oleks see 10%, siis võiks tõesti õlgu kehitada.

Et ei maksta, tasub ehk vaadata kooskõlas vahepeal vahetunud MKM ministriga, antud otsused tehti Michali ajal, täna on minister Simson. Mis on veel kenam, kui pearivaalile üks korralik skandaal korraldada. Kaine mõistus ütleb, et makske ära ja sellega kaob ka antud kirves Nordicca pea kohalt.

[vanahalb]

Jah, aga milles seisneb see skeem? Kui juba uue ettevõtte tegemiseks läks, siis kuidas teistmoodi seda teha oleks saanud?

Uut ettevõtet alustatakse alati puhtalt lehelt kuid Estonian Airi Nordicaks muutumise puhul tuleks eelkõige uude ettevõttesse paigutatud raha tausta uurida. Õigemini seda, et kuhu kadus Estonian Airi vara. Mulle jäi kunagi mingiselt pankrotioksjonilt silma, et Estonian Airi vara on müügis. Seal oli peotäis rinnamärke, mingid EA logoga sokid või lips ja muud pudi-padi. Kõige kallim asi oli plastmassist lennukimudel, mis kirjutuslauale kõlbaks panna ja selle eest küsiti uskumatuna tunduvad 300 eurot. Kogu ülejäänud vara oli mu loogika kohaselt siis ettevõttest välja kanditud?

Kui väärtuslikumatele asjadele keskenduda, siis uued Bombardier lennukid läksid kohe alguses selleks puhuks loodud Kaimanisaarte offshore-firmasse ja Estonian Air võttis nad sealt kapitalirendile. https://majandus24.postimees.ee/379407/ ... -firma-all
Asjad hapumaks minnes vormistati lennukite müük ja tagasirentimine. Müü-ja-rendi-tagasi tehinguid tehakse mõnikord, et krediidikõlblikumaks muutuda ja selles artiklis kinnitab EA pressiesindaja samuti, et kõik tehti heas usus.
https://www.ohtuleht.ee/676490/estonian ... e-lennukit
Taoliste "kõik on OK" selgituset andmine ongi pressiesindaja ülesanne. See võis nii olla kuid tegu võis olla ka teadliku võlausaldajate huvide kahjustamisega.
Nordica loomise aegu valitses tõsine hirm, et lennukid jäävad Estonian Airi pankrotipessa (kus nende õige koht oleks olnudki) ja lennata poleks millagagi. Sellest ülesaamiseks telliti õiguslik hinnang, mis näis kinnitavat, et olenemata vahepealsest skeemitamisest on kõik ikkagi JOKK.
See on jällegi ühe advokaadibüroo hinnang kuid igasuguste asjaolude kõige autoriteetsem tõlgendaja on teadupärast kohus ja kohtuotsust selles küsimuses minuteada pole.

Et Estonian Air pankrotiga lõpetas, leiab kasutamiset ka Pankrotiseadus ja seal on kõige muu hulgas niisugune mõiste nagu "tagasivõitmine". Põhimõtteliselt saab igasuguseid tehinguid tühiseks tunnistada ja vahepeal laiali jagatud vara uuesti pankrotipessa tuua. Kui lennukid tagasivõitmisele kuuluvad, siis võetakse nad Nordicalt ära, müüakse enampakkumisel maha saadud ning raha laiali nii nagu Pankrotiseaduses kirja pandud. - massnõuded, pandiga tagatud nõuded , muud tähtajaliselt esitatud nõuded jne. Kõigi muude varadega, mis Estonian Airilt kadusid ja Nordicasse ilmusid (skeemitamine) on samamoodi ning mustema stsenaariumi korral võib Nordica leida end samuti olukorras kus ainukesteks varadeks on paar sokke ning lennukimudel kuid homme peab väljuma plaaniline reis Brüsselisse.

Et Estonian Airi viimased aastad oli vaid üks ränkade juhtimisvigade jada, kinnitab ka riigikontrolli hinnang.
https://www.ohtuleht.ee/736153/riigikon ... a-hinnangu
Ränga juhtimisvea tuvastab pankrotimenetluses tegelikult samuti kohus ja ma ei mäleta nüüd, et kas sel puhul saab juhatuse liikmelt kahjutasu välja mõista. Viimaseks juhatuse liikmeks oli Jan Palmer kes lennundustegelastele ongi tuntud ettevõtete lõpetajana. Samamoodi on mõned juristid ka tavaettevõtete lõpetajad - hukka läinud äri müüakse niisugusele tegelasele kes siis otsad vette peidab. Jan Palmeri spetsialiteeti arvestades poleks tegelikult mingi ime kui kogu ta vara moodustab vaid "tyra ja tühi hing" ning sealt poleks midagi võtta. Nõukogu liikmete vastutuse kohta ei jaksa praegult mõelda - las kohtusaksad mõtlevad, neil on suured pead.

Millegipärast oli Vabariigi Valitsusel kogu selle agoonia kestel kinnisidee, et Eestil peab olema rahvuslik lennukompanii, muidu algab ääremaastumine. Selline arusaam on vale. Kas ja kui palju keegi Tallinnasse lendab ei sõltu mitte niiväga oma lennufirmast vaid pigem lennujaamatasudest. Kunagi kui Ryanair veel vägev oli (eks ta on nüüd ka kuid palju sama konseptsiooniga tegijaid on lisaks tulnud) ja Baltikumi tugipunkti otsis oli Tallinn samuti sihikul. Tallinna lennujaam oli siis ahnemate killas ja pärast mitmekülgset sõimu hakkas Ryanair hoopis Riia lendama.
Kui oma lennufirma on, siis peaks sel olema mingi eristumine... minuarust. Finnair lendab Aasiasse, sest eurooplastele on Soomest sinna kõige otsem tee. Air Baltic lendas vanasti igasugustesse imelikesse kohtadesse kuhu keegi teine siitkandist lennata ei tahtnud - Bakuusse, Taškenti jms. See ei tähendanud, et lätlased massiliselt Usbekistani sõidavad vaid mägede ja kõrbete pojad tahaks vahel ka Skandinaaviasse tulla. Ühtegi teist vedajat polegi ning nad löövad Airbalticu lennuki laeni täis. Estonian Air seevastu näis keskenduvat ainult Eesti 1,3 miljonilisele publikule. Mis selle numbri puhul niiväga rapsida - ühiku hind läheb kõrgeks ja las teised veavad.
Leedukad jõudsidki pärast enda lennufirma ebaõnnestumist arusaamale, et ega oma lennukompaniid niiväga vaja polegi.
https://majandus24.postimees.ee/3389409 ... t-toibunud

Kui akf tuna leiab endas hingejõudu ja sisemist põlemist lennufirma teha, siis uue tegemiseks tulekski üks hea mõte ja raha välja otsida ning lenda palju tahad Aga ära töömeeste tagant hakka varastama nagu Eesti riik. No nii rott ei saa ka olla!

[Kapten Trumm]

Kas sind vanahalb see pidev Eesti asjade peale näpuga näitamine siin teemas ära ei tüüta juba? Ma olen siin tuntud oma üsna kriitilise hoiaku poolest Eesti asjades, aga no mul hakkab see juba üle võlli käima.

EA allakäigu sidumine Palmeriga on üsna vale järeldus. Majanduslik allakäik hakkas ikka Taskila ajal, kes laiendas sihtkohtade arvu üle võimaluste, tekitades sellega kõvasti lisakulu, millega paraku tulud ei kaasnenud.

[vanahalb]

Polegi sidunud Palmeri EA allakäiguga. Palmerist tegin juttu sellepärast, et EA-ga juhtunu oli juhitav pankrot, mitte mingi ettenägematust sündmusest tekkinud kriis ja Palmer vormistas traditsiooniliselt lõpplahenduse. Allakäik hakkas kogu Baltikumis 2008 a kriisiga: Läti tuli võitjana välja ja leedukad võtavad asja esialgu rahulikult kuigi suurriiklikud ambitsioonid peaks just neil üle pea käima.

Kui tähele oled pannud, siis Eesti asjast rääkides olen ma äärmiselt kriitiline valitsuse tegevuse suhtes . Ettevõtjatele või elanikele pole mul midagi ette heita, tean omast käest neil niigi raske. Edulugusid pole ka hakanud ümber jutustama, neid võib ajalehestki lugeda.

[tuna]

Viitasin ju konkreetselt - lennukid.

Enamust oma värvides lendavaid lennukeid rendib Nordica riigiettevõttelt Transpordi Varahaldus. Nimetatud ettevõte ostis 31 miljoni euro eest Kanada ekspordiagentuurilt välja kolme Estonian Airi kasutuses olnud Bombardier CRJ900 NextGen lennuki liisingulepingud. Lennukid olid Estonian Air’il kasutusrendil tingimusega, et rendilepingu lõppedes 2023. aastal jäävad lennukid Estonian Air’ile.

Seega - lennukite väljaostmiseks riik raha leidis. Töötajatele koondamistasude maksmiseks mitte.

Ma ei ole viitsinud eriti muude varade osas kaevata. Aga eks läksid üle ka lepingud Tallinna Lennujaamaga jms pudi-padi. Mida Nordica kasutama peab. Ja uusi angaare ju ehitama ei hakanud.

Niisiis kanditi Sinu sõnul kolm lennukit Estonian Airist Nordicasse (Transpordi Varahalduse kaudu).
Kas need kolm lennukit olid pankroti hetkel Estonian Airi omad? Ei olnud, nagu Sa ütled, olid need renditud ja kui kõik oleks läinud hästi, siis oleks need läinud Estonian Airi omandusse 2023. aastal.
Teiste sõnadega, need olid kellegi teise ehk Kanada eksporditoetuse agentuuri omad. Kas enne 2023. aastat toimunud pankroti korral oleks omandiõigus pidanud minema Estonian Airi pankrotipesasse (näiteks seni makstud rendisummade võrra)? Ei. Vähemalt ei ole keegi seda väitnud.
Kas riik võttis lennukite äraostmiseks raha Estonian Airist? Ei. Vähemalt ei ole keegi seda väitnud.
Seega, riik ostis lennukid nende algselt omanikult, kes ei olnud Estonian Air, raha eest, mis ei olnud pärit Estonian Airist.
Seega tuleme tagasi algse küsimuse juurde - mida kanditi Estonian Airist Nordicasse (või teistesse Nordicaga seotud ettevõtetesse)?

[vanahalb]

Kas need kolm lennukit olid pankroti hetkel Estonian Airi omad? Ei olnud, nagu Sa ütled, olid need renditud ja kui kõik oleks läinud hästi, siis oleks need läinud Estonian Airi omandusse 2023. aastal.

Seega tuleme tagasi algse küsimuse juurde - mida kanditi Estonian Airist Nordicasse (või teistesse Nordicaga seotud ettevõtetesse)?

akf tuna, vahet tuleb teha kapitalirendil ja kasutusrendil. 2011 a saadud lennukid olid algselt Estonian Airi omad. Ma panen ühe artikli uuesti
https://majandus24.postimees.ee/379407/ ... -firma-all

Loodi offshore -ettevõte ja lennukid võeti kapitalirendile. See tähendab et lennuk on Estonian Airi bilansis (EA oma) ja veel maksmata summa võrra oli Estonian Airi bilansis ka kohustusi. 2023, kui kõik hästi oleks läinud, poleks mitte lennuk EA omaks saanud (seda oli ta kogu aeg) vaid rendileping oleks lõppenud.
Seevastu kasutusrendi puhul pole vara rentniku oma vaid ta rendib seda ja lõpus annab tagasi või ostab jääkväärtusega välja või ongi graafik niimoodi, et viimase maksega läheb ka omand üle.

Estonian Airi kapitalirendi ehk EA lennukid müüdi 2015 , enne pankroti väljakuulutamist sellesamale offshore-firmale ja võeti uuesti kasutusrendile. Kui Nordea loodi, rentis ta neidsamu lennukeid edasi.
Küsimus on selles, et kas tegu oli teeseldud tehinguga, millega EA vara vähendati jas võlausaldajate olukorda halvendati või oli selline müügitehing asjalik mõte, sest üldiselt teevad niimoodi vahel ka ettevõtted keda pankrot ei ähvarda.

[tuna]

Ja kuidas oli selles esialgses korralduses reguleeritud see, mis juhtub Estonian Airi pankroti korral?

[Runkel]

Loodi offshore -ettevõte ja lennukid võeti kapitalirendile. See tähendab et lennuk on Estonian Airi bilansis (EA oma) ja veel maksmata summa võrra oli Estonian Airi bilansis ka kohustusi. 2023, kui kõik hästi oleks läinud, poleks mitte lennuk EA omaks saanud (seda oli ta kogu aeg) vaid rendileping oleks lõppenud.

Millal läheb kapitalirendi korral vara omandiõigus üle rendilevõtjale?

[vanahalb]

Ei ole neid konkreetseid lepinguid lugenud. Kapitalirendi ja kasutusrendi üldpõhimõtted on kirjas kasvõi Võlaõigusseaduses.

Kapitalirendi puhul saab rendilevõtja kohe vara omanikuks. Kui on mingi 100 000 EUR masin, 20 % sissemaksuks, siis rendilevõtja maksab 20 000 ja saab masina kohe endale (oma bilanssi). Käibemaks makstakse samuti kohe kogu masina hinnalt ja hilisematele rendimaksetele käibemaksu enam ei lisata. Selle kohta jorises Riigikontroll samuti, et offshore-firmaga jäeti käibemaks maksmata, aga seal oli muid nüansse ka ja vist ei oleks pidanudki maksma. Bilansi kohustuste poolele jääb võlg, 80 000 ja selle tagatiseks võib olla seesama masin. Võib olla ka mingi muu vara või käendus või garantii või mis iganes. Kui kohustusi ei täideta ehk rendimakseid ei maksta, võetakse masin ära või lastakse käendajal maksta või midagid muud nii nagu lepingus kirjas.
Seda tuleks samuti tähele panna, et normaalne ettevõte ei osta ainult amortisatsiooni. See tähendab, et kui rendileping on 10 kümneks aastaks ja amortisatsiooniks arvestatakse samuti 10 % aastas (liikuvate masinate puhul tavaline) , siis 10 aasta pärast on võlg makstud ja ka masina raamatupidamislik väärtus 0. Tegelik väärtus on rohkem, võib-olla 30 000 kui selle aja jooksul täitsa ära ei rondistata. No vanaraua kilohind on vast ka kõige mustema stsenaariumi puhul.
Estonian Airi lennuk oleks siis kui kõik hästi läinuks 2023 aastal maksnud ikka mingit raha. Mitte nii, et jääkväärtus 0 ja masina väärtus samuti 0.
2015 kui ta maha müüdi, maksis ta ilmselt samuti rohkem kui rendilepingu järgne jääkväärtus. Ma ei tea, mis hinnaga müüdi aga see on samuti oluline detail teadmaks, et kas oli kantimine või mitte.

Esialgses korralduses - no ilmselt samuti nagu igasuguste muude masinate puhul. Estonian Airi lennuk, kui pankrot tuleb, siis Estonian Airi vara ehk lennuk müüakse enampakkumisel maha ja raha jagatakse vastavalt seadusele ära. Kui offshore-firma kasuks oli midagi panditud, siis oleks rendileandja olnud natuke paremal järjekohal raha saamas, kui mitte, siis ühises katlas kust ka lendurid, kütuse tarnijad ja kõik muud võlausaldajad raha tahavad.
Pärast seda kui Estonian Air lennuki ära müüs ja kasutusrendi tingimustel kohe tagasi rentis, polnud see enam Estonian Airi lennuk ja pankrotivara hulka ei kuulunud. Kui EA pankrotti läks siis loogiliselt võttes lõpetati ka see leping ära ja kohe oli uus rentnik Nordica näol varnast võtta. No mina ei tea - kas normaaltingimustel annab mõni lennukiomanik lennuki rendile sisuliselt üleeile loodud ettevõttele? Võib-olla annakski kui hea laenuprotsendi ja uue sissemakse saab. Ja sealgi tuleks neid lepinguid oma silmaga näha - kas nõuti ka mingit sissemaksu või lubati lihtsalt makseid samas suuruses ja graafikus jätkata jms.