Eesti majandus eile, täna ja homme.

[kaugeltuuriv]

Sihtgrupp jätakski Soome minemata, kui kodus 1000 eurot saaks.

Noh siis peakski ütlema,et soovime 1000 EUR alampalka,kujutan ette meeste naeru Soomes,kui nad seda juttu loevad.Alampalga tõstmine 1000 EUR peale oleks juba majanduspoliitiline platform ja nad peaks kaitsma seda,kuidas seda saavutada.Nüüd jääb selline õhku visatud loba moodi asi välja.

[Manurhin]

Rääkides nüüd sellest 1000 eurost, siis soovitan mainitud artikli uuesti, rahulikult ja süvenenult, läbi lugeda. Muidu tõmbame lihtsalt ühe numbri kontekstist meelevaldselt välja. Pöörakem just tähelepanu lõigule:

Vabandust, ta [Põltsamaa Felix] maksab 1000 eurot kuus.

Aga kui ta ei saa selle eest inimesi, peab rohkem maksma. Tööjõud on kaup, mida turult ostetakse ja kui sinu hinnaga sa seda ei saa, pead rohkem maksma.

Selles on asja iva. Mitte selles, et miinimumpalk peaks EKRE arvates 1000€ olema (kuigi tegelikult peaks olema küll. Vähemalt.). Isiklikult ma muidugi väga sügavalt kahtlen, et kurkide purki toppijatele 1000€ palka kätte pakutakse. Äärmisel juhul ehk 1000€ bruto 12 tunniste praktiliselt pausideta tööpäevade eest.
Midagi pole parata, kroonilise palgaga närutamise viljad hakkavad nüüd tööandjatele kohale jõudma. Vanem generatsioon, kes nende palkadega veel vanast harjumusest tööl käis, läheb järjest ära pensionile ja noored teavad liigagi hästi, et Austraalias ja mujalgi võib sama raha teatud aladel (mis muideks ei eelda üldsegi mingit udupeent eriharidust) 3-4 päevaga teenida. Nüüd siis Eesti tööandja tahaks slaavlased tööle võtta, sest nood oleks ka selle pakutava 600-700 euroga nõus töötama (kuna oma kodumaal teeniks nad veel poole vähem). Võiks siis juba parem kohe oma tootmise nt. Ukrainasse kolida. Põltsamaa Felixi asemel minupärast kasvõi Pripjatskii Feliks, mis vahet seal oleks? Eestisse kolmandatest riikidest odavat tööjõudu sisse vedades solgitaks siinne tööjõuturg lõplikult ära ja Eesti jääkski igaveseks vaeseks arengumaaks, kus iive on negatiivne ja kohalike inimeste väljaränne suur. Kas tahab keegi sellist Eestit, mis järgmise poole sajandi jooksul totaalselt ära slaavistub? Sellised ärimehed on ühepäevaperemehed, pärast neid tulgu veeuputus või tuumasõda, neil ükskõik. Selles suhtes on antud intervjuu tegelikult päris hea, Martin Helmel on vähemalt selged seisukohad, mitte mingi Ratta Juurotška stiilis ümmargune ja mittemidagiütlev möla.
Vaesus on Eesti jaoks tegelikult oluline julgeolekurisk. Kui ikka inimene rügab tööd teha nii, et pole aega ninagi pühkida ja on ikkagi püsivalt rahahädas (lapsed vaja koolitada, vanade eest hooldekodutasud kinni maksta, oma eluasemekulud muidugi ka), siis võib väga kergesti juhtuda näiteks olukord, kus selline vaene ja vaevatud tööline lohistab ennast pärast pikka tööpäeva kodu poole ja korraga ilmub tema kõrvale salapärane võõras, kes teatab, et võib teda tema hädas aidata... pisikese vastuteene eest. No näiteks oleks tarvis üht-teist pildistada vmt. Ja rahahädas inimene oleks meelsasti nõus. Saamata ehk ise arugi, mida ta tegelikult teeb.

[Z03]

Midagi pole parata, kroonilise palgaga närutamise viljad hakkavad nüüd tööandjatele kohale jõudma. Vanem generatsioon, kes nende palkadega veel vanast harjumusest tööl käis, läheb järjest ära pensionile ja noored teavad liigagi hästi, et Austraalias ja mujalgi võib sama raha teatud aladel (mis muideks ei eelda üldsegi mingit udupeent eriharidust) 3-4 päevaga teenida. Nüüd siis Eesti tööandja tahaks slaavlased tööle võtta, sest nood oleks ka selle pakutava 600-700 euroga nõus töötama (kuna oma kodumaal teeniks nad veel poole vähem). Võiks siis juba parem kohe oma tootmise nt. Ukrainasse kolida. Põltsamaa Felixi asemel minupärast kasvõi Pripjatskii Feliks, mis vahet seal oleks? Eestisse kolmandatest riikidest odavat tööjõudu sisse vedades solgitaks siinne tööjõuturg lõplikult ära ja Eesti jääkski igaveseks vaeseks arengumaaks, kus iive on negatiivne ja kohalike inimeste väljaränne suur. Kas tahab keegi sellist Eestit, mis järgmise poole sajandi jooksul totaalselt ära slaavistub? Sellised ärimehed on ühepäevaperemehed, pärast neid tulgu veeuputus või tuumasõda, neil ükskõik.

Selle jutuga tahaks küll nõustuda. Võib ju muiata Martin Helme julgete väljaütlemiste üle, aga tööjõu osas on tal õigus. Olen isegi mõelnud, et kui ei taha pensionipõlves vireleda 300-eurose pensioni, kodanikupalga või toimetulekutoetuse peal (kuidas iganes seda abiraha siis ka nimetatakse), tuleks vähemalt 20 aastat enne pensionile jäämist naaberriigis oma erialast tööd teha. Midagi on veel tegemata, mis jääb järgmise aastanumbri sisse, aga peale seda tuleb ilmselt minna, kui ei taha hiljem kahetseda õigel ajal teostamata jäänud valikute üle.

[Kapten Trumm]

1000 eurose miinimumpalgaga tuleks tagasi pöörata tänase punaroosa valitsuse "tulumaksureform".
On valus, aga pikemas plaanis ainult kasuks. Mida rohkem pisikesi palku toetada, seda visamalt see suurema lisaväärtusega majandus meil tuleb.
Seni, kuni külas leidub mehi, kes 500 euro eest sulas taovad kokku euroaluseid, jäämegi neid soomlastele odava rahaga kokku taguma.
Või soomlastele/leedukatele kuuluvates kaubanduskettides piimapakke kassas läbi piiksutama (mida iseteeninduskassas saab igaüks ise ka teha).

Muideks, meie majas küsisin inimeste käest selle tulumaksureformi kohta
-kõrgemapalgalised polnud rahul rahalise kaotusega
-madalamapalgalised ei saanud aru, kus see võit siis neile peitub ja olid ka rahulolematud.
Kokkuvõtteks olid kõik rahulolematud

[Kapten Trumm]

Selle jutuga tahaks küll nõustuda. Võib ju muiata Martin Helme julgete väljaütlemiste üle, aga tööjõu osas on tal õigus. Olen isegi mõelnud, et kui ei taha pensionipõlves vireleda 300-eurose pensioni, kodanikupalga või toimetulekutoetuse peal (kuidas iganes seda abiraha siis ka nimetatakse), tuleks vähemalt 20 aastat enne pensionile jäämist naaberriigis oma erialast tööd teha. Midagi on veel tegemata, mis jääb järgmise aastanumbri sisse, aga peale seda tuleb ilmselt minna, kui ei taha hiljem kahetseda õigel ajal teostamata jäänud valikute üle.

Äkki peaks Eestis õppima mingi tasuvama ameti endale selgeks, kus ka täna oskustöölistele 1600-2000 makstakse ja polegi vaja Soome kablutada (et sealt oma lõplikku tarkust jutustada, kuidas asjad käima peavad). Seni kuni on lihtsam lont vöö vahele korjata ja ise liigutamata kobida poole suurema palga peale, seda muidugi ei juhtu.

Oskustöölised (kordan oskustöölised) saavad selle 1000 eurot lõdvalt, mitte brutos vaid netos ja rohkem ka. Serdiga keevitajad, montaazilukksepad jms vastutusrikka (ja oskusi nõudva!) töö tegijad saavad täna alates 1600 bruto. Kuni kuskil 2000. Sellega elab Eestis igati normaalselt ning mitte 10 mehega kuskil ühikatoas kiirmakaronide dieedil. Eesti tööliste hulgas on see läbiv häda, et arvatakse, et palgatõus peab tulema eikuskilt (nt elukalliduse tõusu tõttu) ja ise ei peaks üldse vaeva nägema. No ei ole nii lihtne. See, et inimesed käivad aastakümneid tehases liini(liht)tööliseks 800 eurot bruto, on ikka eelkõige laiskuse ja õppimisvõimetuse taga kinni.

See ju Eesti võlu ongi, et siin on igaüks enda õnne sepp ja kuni "tulumaksureformini" ei karistanud ka riik sind selle eest, et sa viitsisid teistest rohkem. Loomulikult lollidele, laiskadele ja saamatutele sobib paremini Soome tööliseelu, maksud samad mis meil ja Soome rikkamad+ettevõtted maksavad selle siesta kinni.

[Z03]

Äkki peaks Eestis õppima mingi tasuvama ameti endale selgeks, kus ka täna oskustöölistele 1600-2000 makstakse ja polegi vaja Soome kablutada (et sealt oma lõplikku tarkust jutustada, kuidas asjad käima peavad). Seni kuni on lihtsam lont vöö vahele korjata ja ise liigutamata kobida poole suurema palga peale, seda muidugi ei juhtu.

Äkki lõpetaks selle tööandjate demagoogilise jura, kuidas töövõtjad on ikka ise süüdi, et palka ei saa. Tead ju ise väga hästi, et palgatõusud lepitakse kokku kollektiivlepingutega, koostöös ametiühingutega (mida Eestis ei ole reaalsel kujul olemas, v.a. ehk tervishoiutöötajatel). Mis saaks ühiskonnast, kui kõik hakkaks keevitajateks (keda te, tööandjad, ju nagunii Ukrainast odava raha eest sisse toote) või IT-töötajateks. Ühiskond ja tööturg vajab erinevaid ameteid, et hästi funktsioneerida.

See ju Eesti võlu ongi, et siin on igaüks enda õnne sepp ja kuni "tulumaksureformini" ei karistanud ka riik sind selle eest, et sa viitsisid teistest rohkem. Loomulikult lollidele, laiskadele ja saamatutele sobib paremini Soome tööliseelu, maksud samad mis meil ja Soome rikkamad+ettevõtted maksavad selle siesta kinni.

Sellise mõtteviisi pärast tööinimesed Eestist põgenevadki. Kas loodad, et EKRE paneb piirid kinni ja saad edasi miinimumpalgalisi orje pidada?

[Kapten Trumm]

Laiskuse, rumaluse ja õppimisvõimetuse vastu ei aita ükski majanduspoliitiline trikk. Ega piiride kinni panek.
Tahan öelda lihtsalt seda, et tragid ja õppimisvõimelised töölised teenivad normaalselt palka ka siin.
Soome kablutavad ikka need, kes ei teeni (lihttöölised) või kelle enesehinnang ületab nende väärtust kordades (kes kuskil tööl ei püsi).
Seda, kui palju saab Soomes palka koristada, trammijuht või ehitaja, teavad enamvähem kõik.
Kui palju aga perearst või projektibüroo vastutav projekteerija, eriti ei teata. Need arvud on kordi kõrgemad.
Niiet see "igaüks on oma õnne sepp" kehtib ka seal (kuigi seal riik pärsib seda usinalt).

Ja veel üks asi. Ametühing, kollektiivleping jne ei too lisapalga maksmiseks sentigi sisse. Soome on ehe näide, palju selle pärast on raha kaotatud ja tegemisi välismaale kolitud. Raha toob sisse tootmine kiiremini, kvaliteetsemalt ja efektiivsemalt. Sestap taolised sotside parteiloosungud mulle ei imponeeri. Taolise seltskonna suurim häda on arusaam, et ettevõtja kirjutuslaua all on midagi vulkaanilise geisri taolist, kus raha purskab. Ja saaks selle "geisri" enda kontrolli alla, küll siis alles elaks!

[Z03]

Ja veel üks asi. Ametühing, kollektiivleping jne ei too lisapalga maksmiseks sentigi sisse. Raha toob sisse tootmine kiiremini, kvaliteetsemalt ja efektiivsemalt.
Sestap taolised sotside parteiloosungud mulle ei imponeeri.

Oh, toob ikka. Tööandjatele palgatõusu osas ju loota ei saa. Ametiühinguid aga kapitalistid kardavad nagu tuld.

tragid ja õppimisvõimelised töölised teenivad normaalselt palka ka siin

Tragid ja õppimisvõimelised on juba läinud. Mu töökoha kõrval kerkib uus polikliinik. Mis sa arvad, kes seal töötavad? Ikka ukrainlased. Kes on kahtlemata samuti targad, töökad ja õppimisvõimelised.

[Kapten Trumm]

Praktiline näide: Rakevere tapamaja, palju sellest esialgsest palganõudmisest täna saanud on?
Eesti tööline ei vaja ametiühingut, korralik ja peaga mees/naine võetakse igal pool kahel käel vastu, kasvõi järgmisest nädalast.
Korralik tööandja hoolitseb ise selle eest, et töölised laiali ei jookseks (sh palgatõus).

Ametiühinguid aga kapitalistid kardavad nagu tuld.

Kus sellist tarkust õpetatakse? Sotside noortekogu kursused?

Tragid ja õppimisvõimelised on juba läinud

Aeg ajalt lastega Soome kruiisil käies ja nt reede õhtu laevaga tulles võib seda eestlaste kirkamat osa sealt laeva pealt otsima jäädagi.

[Z03]

Praktiline näide: Rakevere tapamaja, palju sellest esialgsest palganõudmisest täna saanud on?
Eesti tööline ei vaja ametiühingut, korralik ja peaga mees/naine võetakse igal pool kahel käel vastu, kasvõi järgmisest nädalast.
Korralik tööandja hoolitseb ise selle eest, et töölised laiali ei jookseks (sh palgatõus).

HKScan on halb näide, sest ehkki töölised saadeti oma palganõudmistega pikalt, pole asjade selline lahendus siiski emafirmale meeltmööda ja ühe teatud isiku tool kõigub. Nii et vara veel rõõmustada.

Aeg ajalt lastega Soome kruiisil käies ja nt reede õhtu laevaga tulles võib seda eestlaste kirkamat osa sealt laeva pealt otsima jäädagi.

Ilu on vaataja silmades, Kapten Trumm.

Vabandust, hakkasin vaidlema ja langesin Trummi tasemele.

[Kapten Trumm]

Selles on asja iva. Mitte selles, et miinimumpalk peaks EKRE arvates 1000€ olema (kuigi tegelikult peaks olema küll. Vähemalt.). Isiklikult ma muidugi väga sügavalt kahtlen, et kurkide purki toppijatele 1000€ palka kätte pakutakse. Äärmisel juhul ehk 1000€ bruto 12 tunniste praktiliselt pausideta tööpäevade eest.

Mõtlesin, et jätan sellele postile reageerimata, aga uuesti lugemisel tundus, et asi väärib natuke rohkemat.
Suurtes tehastes jälgitakse tööajast kinni pidamist väga rangelt, kaardisüsteemid, kaamerad igal pool, ametühingud jne - vähetõenäoline on see, et nad seal 5 päeva, päevas 12 tundi teevad. Vahetused võivad tõesti olla 12 tundi (siis on ööpäevas 2 vahetust), kuid näiteks nii, et ühel nädalal on 4 päeva (4 vahetust), teisel 3 päeva (3 vahetust). Pigem on 12 tundi ja palgaga tõmmata saamine iseloomulik väikefirmadele.

Mis seda 1000 brutot puudutab, siis tuleme uuesti algusse tagasi - Eestis liinitööline (ehk väheste oskustega lihttööline) üldiselt keskmist palka ei näe. 1000 eurot Felixi kurgitädidele kuus on täiesti usutav. Soomes saab selle töö eest umbes poole rohkem. Seega mida muudaks nt 10% suurem neto sissetulek?

Midagi pole parata, kroonilise palgaga närutamise viljad hakkavad nüüd tööandjatele kohale jõudma. Vanem generatsioon, kes nende palkadega veel vanast harjumusest tööl käis, läheb järjest ära pensionile ja noored teavad liigagi hästi, et Austraalias ja mujalgi võib sama raha teatud aladel (mis muideks ei eelda üldsegi mingit udupeent eriharidust) 3-4 päevaga teenida.

Enamik neid über palgasooviga noori kukub reeglina istmikule ja üsna valusalt. Töö Austraalias kuskil apelsinifarmis on just see, mida sa kirjeldasid, kus tööpäev käib ehast koiduni. Lihtsalt täna noored eriti tööl ei käi (Eestis töötab 14-16 aastastest umbes veerand, mäletan uudistest) ja seepärast pole ka kogemust, mida sellise lihtsa vähekvalifitseeritud töö eest makstakse. Sealt edasi ka über palgasoovid (gümna koolivaheajal kuu aja eest 1000 kätte - olen ise kohanud hiljuti) - mis enamasti lõpevad valusa kukkumisega. Võibolla osadele ei lõpe.

Vaesus on Eesti jaoks tegelikult oluline julgeolekurisk. Kui ikka inimene rügab tööd teha nii, et pole aega ninagi pühkida ja on ikkagi püsivalt rahahädas (lapsed vaja koolitada, vanade eest hooldekodutasud kinni maksta, oma eluasemekulud muidugi ka), siis võib väga kergesti juhtuda näiteks olukord, kus selline vaene ja vaevatud tööline lohistab ennast pärast pikka tööpäeva kodu poole ja korraga ilmub tema kõrvale salapärane võõras, kes teatab, et võib teda tema hädas aidata... pisikese vastuteene eest. No näiteks oleks tarvis üht-teist pildistada vmt. Ja rahahädas inimene oleks meelsasti nõus. Saamata ehk ise arugi, mida ta tegelikult teeb.

Suurim julgeolekurisk Eestis on just see, mida KE ja SDE praegu teevad - riigieelarve viimine ebastabiilsusse/turbulentsi, sedasi on tõesti ühel päeval peaminister Hüaana ja siis kirume kõik, kuidas oleks võinud ikka olla nagu vanasti. Nende pisiasjadega, mida tänane koalitsioon meie piskude rahaliste võimaluste juures teha suudab, aga eestlaste Soome emigreerumist ei peata. Noh, Maxima kassatädi saab 100 eurot rohkem kätte, arvad, et jätab poole suurema palgaga Soome koristajakoha sinnapaika? Päris ohtlikud on aga KE "uued lubadused" 100 eurosest pensionitõusust, no minna tänase väiksearvulise ja mitte eriti rikka keskklassi kallale on julgeolekus ja majanduses lollus ruudus. Rikkad skeemitavad oma raha lihtsalt Kaimanisaartele, vaestelt midagi võtta pole, aga keskklass oma majalaenu ja autoliisinguga on selline kindel lüpsilehm, kes ei kao kuhugi ka keda on lihtne võrdsuse sildi all pügada

[Kriku]

Suurim julgeolekurisk Eestis on just see, mida KE ja SDE praegu teevad - riigieelarve viimine ebastabiilsusse/turbulentsi

Nõus. Pluss see, et igasugu tasuta ühistranspordi ja muude selliste riigi püsikulude kasvatamistega muudetakse kaitsekulude tõstmine võimatuks.

[Kapten Trumm]

Mina pean seda tasuta ühistranspordi tsirkust päris vastutustundetuks palaganiks.
Inimesed sõidavad maal 25 aastat vana Audi või Fordi, mitte bussiga põhjusel, et see liinivõrk (ja nüüd see tasuta) ei rahulda vajadusi.
Kui sul buss käib korra nädalas, siis pole see kuidagi tänapäeva mõistes piisav.
Seepärast kaabivadki pensionärid maal oma rahakese kokku ja sõidavadki oma vaevu koos püsiva külma sõja aegse autoga, kui võimalik, tangivad veel Lätis või Venes paagi täis ka.

Ma üldiselt sõidan autoga, aga ükspäev (oli vaba päev) viisin auto teenindusse ja tulin bussiga tagasi. Oli kena +27 kraadine suvepäev. Tallinna rohelise kaardiga tasuta. Buss oli umbes 10 a vana Scania, aknad lahti ei käi, temperatuur sees nagu kehvalt köetud saunas. Halloo, konditsioneerist ollakse midagi kuulnud? Ok, kannatasin ära, aga tänase seisuga sõidan autoga edasi.

[Martin Peeter]

Suurim julgeolekurisk Eestis on just see, mida KE ja SDE praegu teevad - riigieelarve viimine ebastabiilsusse/turbulentsi

Nõus. Pluss see, et igasugu tasuta ühistranspordi ja muude selliste riigi püsikulude kasvatamistega muudetakse kaitsekulude tõstmine võimatuks.

Kogu lugupidamise juures on see "eelarve tasakaal iga hinna eest ja alati" samasugune riigiusk nagu "2%- kõik on korras", mida meile samad inimesed kõrvade vahele püüavad istutada. Mõlemad müüdid hakkavad tegelikult murenema. Aga hea uudis on, et sisaldavad kokkuvarisedes koostoimes lahendust olukorrale. Trumpi valitsemisajaks võib Eesti ka 4% SKTst kaitsele kulutada ning jääda ikka madalaima valitsusektori võlaga riigiks ELs.

[A4]

Ajakirjaniku toodud Põltsamaa Felixi probleemist, et ei leia enam eestimaalaste seast inimesi, kes (tõsi, hooajaliselt) oleksid valmis 1000 euro eest kurke purki toppima, on iseenesest väga hea ja sümptomaatiline meie majanduse tänasele (heale) seisule. Võib kõlada groteskselt, aga minu arvates näitab see mitte mingit tohutut kriisi või probleemi meie majanduses. Vaid pigem seda, et oleme tegelikult jõudmas heaoluriikide hulka, kus maa põliselanikkond enam ei soovigi mingeid tülikamaid vm moodi vastikumaid töid teha. Ei viitsiks ilmselt ka siis, kui sama töö eest pakutaks juba 1300 või 1500 eurot. Sest mõelge ise – nende kurkide purki toppimiseks (aga üldiselt ka poekassiiril, või koristajal) ei pea inimesel olema mitte mingit kutse- või kõrgharidust, või üleüldse mingit muud haridust peale võime tulla õigeks kellaajaks tööle ning toppida purki justnimelt kurgid, mitte aga nt kruusakivid või kakajunnid, ei ole vaja mitte mingit eelnevat töökogemust – ja selle eest on võimalik täna saada (hooajaliselt) 1000 eurot, mis pole küll enam Tallinna, aga päris kindlasti on Jõgevamaa KESKMINE PALK.

Kui Martin Helme, või mõni muu populist (sest majanduse elementaarseid aluseid jagav inimene üldjuhul nii elu- ja majandusvõõrast juttu ei aja) arvab, et Põltsamaa võiks nendele kurgitoppijatele lihtsalt rohkem maksta, siis tuleks vastu küsida paar lihtsat küsimust. Kas ettevõttel üldse on palgafondis nii palju vaba raha, et sellise lihtsa töö eest rohkem maksta? Kui piisavalt palju raha ja kasumit tõepoolest on, aga palkade tõstmine sööb ära tänase kasumi, siis mis raha eest seesama ettevõte tulevikus peaks hakkama nt lisainvesteeringuid tegema, uut tehast rajama, uusi töökohti rajama? Kui vaba raha palgatõusuks ei ole, siis mille arvelt see tuleb? Vastus – saab tulla ainult selle arvelt, et sellesama kurgipurgi eest tarbijalt rohkem raha küsida. Edasi – kui kurgitoppija hakkab juba saama näiteks 1500 eurot, siis mis takistab nt Põltsamaa Felixi tänasel 1500 eurose palgaga oskustöölisel vm spetsialistil visata oma keerukam ja vastusrikkam töö kõrvele, ja hakata ise neid kurke toppima? Mitte miski. Järelikult tooks selline mehhaaniline palgatõus „redeli“ alumisel astmel automaatselt kaasa palgatõusu (ja ettevõtte jaoks kulude tõusu) ka redeli järgmistel astmetel. Ja mis tarbija jaoks tähendab veelgi kallimat kurgipurgi hinda. See kõik oleks veel vähemalt teoreetiliselt ilma probleemideta tehtav juhul, kui kogu ühiskonnas tööviljakus ja tööga tekitatav lisandväärtus pidevalt sellises tempos kasvaks – aga ei kasva ju nii kiiresti, et õigustada kurgitoppija 1500 eurost palka.

Ühesõnaga – võiks aru saada, et ega Põltsamaa Felix (ega ükski teine oma töötajaid „madalate“ palkadega kurnav kapitalist) ei tegutse mitte õhutühjas ruumis või mingis teoreetilises majanduskeskkonnas, vaid avatud tööjõuturul, kus enamus palkasid on omavahel teatud seoses, ning sõltuvad kokkuvõttes sellest, kui keerukaid ja kalleid kaupu ja teenuseid Eestis tervikuna toodetakse. Näiteks: kuni viime metsa toorpuiduna riigist välja Skandinaaviasse rikastamiseks, seni jäävadki palgad (võrreldes Skandinaaviaga) madalateks. Kõrgemaid palku kõikides sektorites võimaldaks lubada suurema lisandväärtusega tegevus, nagu nt sellesama puidu kohapeal väärindamine – aga nt sellele projektile tõmmati hiljuti vesi suure hooga peale – ju siis ei olegi inimestel tegelikult suuremat jõukust ja suuremaid palkasid vaja...

Seejuures juhiks tähelepanu sellele, et tööpuudust meil Eestis täna praktiliselt ei eksisteeri enam. Kui eksisteeriks, ju siis Põltsamaa saaks kuidagi need kurgitoppijad endale värvatud. Täiesti nõus, et tööpuudust pole paljuski täna Euroopa avatud tööturule ja eestlaste massilisele töötamisel mujal Euroopas – aga see ei ole iseenesest halb asi. Huvitav on seejuures see, et väga suures osas teevad eestlased rikkamates Euroopa riikides neidsamu tüütuid ja tülikaid töid, mida need teised eurooplased ise (ja ka meie ise siin Eestis) enam nii väga teha ei taha. Selleks otsivadki rikkamad Euroopa riigid endale odavamat tööjõudu Eestist, ja meie ettevõtjad omakorda vaatavad meist vaesemate riikide peale. Tasuks rõõmustada selle üle, et nad vaatavad veel Valgevene-Ukraina poole, mitte aga nt Lähis-Ida või Aafrika suunas.

Veelkord – ka mulle ei pruugi kogu see tendents sisimas meeldida, aga see on paljuski normaalne ja paratamatu nähtus. Sest alternatiiv ei ole mitte niivõrd kõrgemad palgad kurgitoppijatele, vaid see, et ühel hetkel hakkab tarbija Põltsamaa liiga kalliks läinud kurgipurgi asemel ostma hoopis odavamat, nt Ukrainas valmistatud kurgipurki. Ja Felix paneb selle tagajärjel lihtsalt ühel hetkel oma tootmise siin kinni – ja koos sellega läheb kinni ka suurem osa tänasest Põltsamaa asulast. Kas nii on parem või?