Eesti majandus eile, täna ja homme.

[Kapten Trumm]

Ühesõnaga – võiks aru saada, et ega Põltsamaa Felix (ega ükski teine oma töötajaid „madalate“ palkadega kurnav kapitalist) ei tegutse mitte õhutühjas ruumis või mingis teoreetilises majanduskeskkonnas, vaid avatud tööjõuturul, kus enamus palkasid on omavahel teatud seoses, ning sõltuvad kokkuvõttes sellest, kui keerukaid ja kalleid kaupu ja teenuseid Eestis tervikuna toodetakse. Näiteks: kuni viime metsa toorpuiduna riigist välja Skandinaaviasse rikastamiseks, seni jäävadki palgad (võrreldes Skandinaaviaga) madalateks. Kõrgemaid palku kõikides sektorites võimaldaks lubada suurema lisandväärtusega tegevus, nagu nt sellesama puidu kohapeal väärindamine – aga nt sellele projektile tõmmati hiljuti vesi suure hooga peale – ju siis ei olegi inimestel tegelikult suuremat jõukust ja suuremaid palkasid vaja...

Siinkohal nõustun, A4 (ei usu oma silmi eks).
Senikaua, kui on vaja Emajõe apelli teha, hoiavad töösturid Eestist eemale. Antud tehase case on kaugelt suurem probleem kui ärajäänud tehas.
Aga Põltsamaa Felixi rahval (aga miks mitte ka Rakvere tapamaja rahval) oli ja on meil võimalus töökohta ja ametit valida - mida eelmise riigikorra ajal pahatihti ei saanud.
Ja kui viimane kustutab tsehhi seinalt tule, siis küllap need Eesti-Soome kapitalistidest vereimejad ka palgaraha rohkem leiavad. Seni kuni seda ei juhtu - järelikult piisab tööle soovijaid.
Sellises seisus pole õige teha asju Soome stiilis - teeme ametühingu ja nõuame. Kui tööjõukulude osakaal kogukuludest on kahekohaline arv % ja kasum kogu ettevõtluses 5% ja vähem, siis lihtne matemaatika ütleb, et palgatõusuks puuduvad lihtsad lahendused.

Miks aga kisub meil kriisi poole? Täna käib kasv pideva kulude ja hinna kasvu arvelt. Pauk käib täpselt hetkel, kui ettevõtlus enam ei jaksa kulusid kanda või ostjad ei osta.
Seepärast käibki meil kõvem pauk kui Soomes ja Saksamaal. Hetkel on näha, et kisub jälle mullistumiseks. Kindlaim indikaator - kinnisvaraturule on ilmunud hulganisti tegelasi, kes müüvad kalli hinna eest jama nagu 2005.

[vanahalb]

Täiesti puusalt lahmides - ei tea Felixi spetsiifikat ja seda millal nad viimati seadmeparki uuendasid, lahendus pole mitte kõigi palkade tõstmises vaid tehnoloogia kaasajastamises. Täpselt sama probleem on põllumajanduses - keegi ei taha tänapäeval 1000 EUR eest lüpsjaks hakata. Üks variant on Venemaalt või Ukrainast tuua ( Aafrikast või Lähis-Idast tuleks ainult tuumafüüsikuid ja ajukirurge kuid neid on endalgi piisavalt): Teine võimalus on uus tootmishoone ehitada.
Üks lähedalseisev isik valis just mõned kuud tagasi selle teise variandi. Rikkamaks sellega iseenesest ei saa kuid võimalusi (kasvõi tööjõudu valida) tekib juurde. Kui seni tegi tööd 12 inimest, siis edaspidi teevad robot ja 2 või 3 + roboti müüja hooldemees + spetsiifilisemad varuosad + pangale tuleb intressi maksta. Allesjäänutele võib 1000 asemel julgelt 2000 maksta ja kui töökeskkond samuti uus ja puhas on siis tahtjaid ikka leidub.

Felixi sarnaste firmade käekäik sõltubki sellest, et kas nad jäävadki 30 inimesega konveierit pidama ja halama, et palgaraha pole või investeerivad tootmisesse ja saavad sama rahaga parema tulemuse. Neid kurke topitakse Soomes ja Rootsis samuti purki kuid minumeelest ikka masinatöö ja üksikute suht kõrge palgaga järelvaatajate toel.

[Manurhin]

Äkki peaks Eestis õppima mingi tasuvama ameti endale selgeks, kus ka täna oskustöölistele 1600-2000 makstakse ja polegi vaja Soome kablutada (et sealt oma lõplikku tarkust jutustada, kuidas asjad käima peavad). Seni kuni on lihtsam lont vöö vahele korjata ja ise liigutamata kobida poole suurema palga peale, seda muidugi ei juhtu.

Äkki lõpetaks selle tööandjate demagoogilise jura, kuidas töövõtjad on ikka ise süüdi, et palka ei saa. Tead ju ise väga hästi, et palgatõusud lepitakse kokku kollektiivlepingutega, koostöös ametiühingutega (mida Eestis ei ole reaalsel kujul olemas, v.a. ehk tervishoiutöötajatel). Mis saaks ühiskonnast, kui kõik hakkaks keevitajateks (keda te, tööandjad, ju nagunii Ukrainast odava raha eest sisse toote) või IT-töötajateks. Ühiskond ja tööturg vajab erinevaid ameteid, et hästi funktsioneerida.

Ühesõnaga, ma võtsin kätte ja kaevusin oma punkri kultuurikihis üsna sügavale. Ja välja kaevasin! Nimelt, lugedes neid arvamusi, mille ma siin punaseks highlightisin, tuli mulle kohe meelde üks vana raamat. "Tänased muinaslood", kirjastus Eesti Raamat, Tallinn 1969. Lk. 85 algab Jaan Rannapi jutuke "Erinevad nupud". Tervet juttu ma siia ümber trükkima ei viitsi hakata, toon lihtsalt välja lühikese sünopsise ja mõned tähtsamad lõigud.

Nimelt, hulk koolilapsi saab teada, et kusagil kaugel suure müüri taga asub maa, kus võid lihtsalt müüril olevale nupule vajutades saada selleks, kelleks tahad. Ja sinna nad ka minna otsustavad...

Esimese nupu alla oli kirjutatud "autojuht". Kes silmad kinni pani ning sellele vajutas, leidis end kohe kummaliselt maalt. Ja mitte tavalise poisina, vaid juba autojuhina.
/---/
Poiss, kellest mina tahtsin jutustada, vajutas nupule "lendur". Ja kui ta silmad avas, seisiski kummalisel maal, lendurivorm seljas!
/---/
Aga kõige rohkem oli mehi, kelle uhke munder lubas arvata, et tegemist on lennuvälja ülematega. Neid oli koguni nii palju, et nad ei leidnud endale tegevust.
/---/
Nii algas lendur Peetri lendurielu. Hommikul viis ta reisijad sooja sinise mere äärde, õhtul tõi nad tagasi. Aga vahepeal jalutas ta ilusa stjuuardessiga. Ent ühel hommikul ei hakanud lennuki neli mootorit mürisema. "Bensiin on otsas," ütles mehaanik. "Ja nagu ma kuulnud olen, ei leidu siin maal kedagi, kes oskaks seda juurde valmistada. Nagu ma kuulnud olen, ei tahtnud ükski siiatulija saada bensiinitegijaks."
Sellest päevast alates võttis elu kummalisel maal erakordselt kummalise ilme. Lennuväljadel lonkisid lendurid elutute lennukite ümber. Tänavatel tundsid autojuhid igavust. Kohvipoed ja pagaritöökojad sulgesid uksed, sest kellelegi siin maal ei olnud möldriamet meeldinud. Ilma jahuta ei saa ju kooke küpsetada.
Ainult lennuvälja ülemad olid rahul, sest lenduritel oli nüüd aega neile au anda.

[Kapten Trumm]

Ühiskond ja tööturg vajab erinevaid ameteid, et hästi funktsioneerida.

Selle lause võiks lausa ära raamida.
Mingit tööd ei pea tegema selleks, et "ühiskond ja tööturg vajab". Kui palk on väike, ära hala ega ära roni Soome, vaid tee ise siin enda elu paremaks, sellest võidavad ka teised. Võimalusi selleks on piisavalt. Minu kogemus on, et tõsisema täiendõppega tegelemiseks on enamus inimesi way laisad, küll on sada häda, küll tööd palju, küll kodus keeruline jne. Käisin sügisel TTÜ-s ühe riigi poolt kinni makstaval "tasuta" täiendkursusel (2 nädalat) - 1/2 kursusele rüganutest ei ilmunudki.

Seni, kuni leidub neid, kes on valmis 600 euroga kurke hakkima või 450 euroga kassas kaupa läbi piiksutama, saabub tasakaalupunkt just seal nagu ta täna on - pole lihtsalt vajadust midagi investeerida, sest inimene on universaalsem kui masin.

Mulle näiteks ei meeldi need supermarketite väiksepalgaliste ja vingusnäoliste kassatädidega suhtlemine. Parema meelega käin iseteeninduskassas, kus on ka privaatsust rohkem (mitte terve järjekord ei vahi, mida sa korvist lindile tõstad).

[Kapten Trumm]

Täiesti puusalt lahmides - ei tea Felixi spetsiifikat ja seda millal nad viimati seadmeparki uuendasid, lahendus pole mitte kõigi palkade tõstmises vaid tehnoloogia kaasajastamises. Täpselt sama probleem on põllumajanduses - keegi ei taha tänapäeval 1000 EUR eest lüpsjaks hakata. Üks variant on Venemaalt või Ukrainast tuua ( Aafrikast või Lähis-Idast tuleks ainult tuumafüüsikuid ja ajukirurge kuid neid on endalgi piisavalt): Teine võimalus on uus tootmishoone ehitada.
Üks lähedalseisev isik valis just mõned kuud tagasi selle teise variandi. Rikkamaks sellega iseenesest ei saa kuid võimalusi (kasvõi tööjõudu valida) tekib juurde. Kui seni tegi tööd 12 inimest, siis edaspidi teevad robot ja 2 või 3 + roboti müüja hooldemees + spetsiifilisemad varuosad + pangale tuleb intressi maksta. Allesjäänutele võib 1000 asemel julgelt 2000 maksta ja kui töökeskkond samuti uus ja puhas on siis tahtjaid ikka leidub.

Felixi sarnaste firmade käekäik sõltubki sellest, et kas nad jäävadki 30 inimesega konveierit pidama ja halama, et palgaraha pole või investeerivad tootmisesse ja saavad sama rahaga parema tulemuse. Neid kurke topitakse Soomes ja Rootsis samuti purki kuid minumeelest ikka masinatöö ja üksikute suht kõrge palgaga järelvaatajate toel.

Kui sa viitad sellele, et Soomes on justkui parem, siis minu tähelepanekuid mööda ei ole soomlaste tehased (sh taolised köögivilja mögade tootjad) paremini varustatud. On seal samamoodi need kilemütsidega tädid, kes (Soome kontekstis) ei teeni eriti palju, lihtsalt toode on meie omast kallim ja kuna Soome turg on 6, mitte 1,3 miljonit, siis tehakse rohkem.

Robotitega on tore, kui suur tootmismaht ja magusad tellimused on käes. Kui ei ole, on nad vaid suur püsikulu, inimene on paindlikum.

Soomlaste suurem lisaväärtus tuleb enamasti sellest, et nende käes on tavaliselt lõpptootega seonduv. Mitte seepärast, et nad kiiremini töötaks. Nende 1 toode toob kõvasti rohkem sisse kui Eestist tulev pooltoode/tooraine. On ka muidugi vägevaid tehased - aga nende põhjuseks on jällegi soomlaste kontrollitav suur turg, mitte see, et nad soomlaste omad on.

[nimetu]

Robotitega on tore, kui suur tootmismaht ja magusad tellimused on käes. Kui ei ole, on nad vaid suur püsikulu, inimene on paindlikum.

Täpselt nii. Tean ühte ettevõtet, mis hiljuti ostis vägeva keevitusroboti. Robot aga seisab praegu valdavalt niisama, sest pole sellist seeriatööd anda.
Kuigi mingil hetkel peame siiski leppima asjaoluga, et ainult palkade põhjal me enam ei konkureeri. Sellisel juhul tuleb leida oma nišš või hakata tootma suuremas mahus, et toote hind oleks konkureeriv. See tähendab vajadust suuremate ja nutikamate ettevõtete järgi. Sellisel juhul on võimalik ära toita ka need ettevõtted, mis põhiliselt erinevaid siseriiklike teenuseid pakuvad (sh madalapalgalised sektorid).

[kaugeltuuriv]

Härrased,tänud,et selle artikli põhjal populistlikul eesmärgil välja hõigatud 1000 EUR on tekitanud huvitava arutelu aga suunaks selle nüüd majandusfoorumisse.
Minu mõte on see,et ennast "parempoolseks" nimetav Helme jun. kasutab küllaltki administratiivseid mõisteid,kui teksti jälgida,mis on nagu pigem sotside ja vasakpoolsete teema,just nimelt majanduslikus kontekstis.Mis kindlasti osasid tema valijaid paneb mõttele,et Helme valitsusega tuleb ka 1000 EUR tasku,mis ju tegelikult pole õige.
Veelkord huvitavad mõtted kaasfoorumlastelt.Tänud.
Nüüd aga järgmise suurema lõigu juurde,nimelt julgeoleku ja välispoliitika.
Saime teada,et Saksamaa on meie vaenlane ja ainuke liitlane on USA.
Loeks ette meist suuremad kaubanduspartnerid Venemaaga,kes meie ümber elavad,peale Saksamaa.
Soome(igasugu kaubandus,domineerivad toiduained ja energiatööstuse toodang)
Rootsi(näiteks IKEA)
Norra(via suure kalamehe Valgevene,mis puudutab kalasaadusi)+ osaline koostöö naftatööstuses.
Poola(via suure aedniku Valgevene).
Siit ka küsimus Helmedele,nad ju ka rikastavad Venemaad,seega nad on ka vaenlased?
Või võtame kaugemalt,prantslased või britid?Kas ka need tuleb nüüd vaenlasteks lugeda,kuna Trump nimetas Saksamaad vaenlaseks,sest ostab gaasi sealt,sest näiteks britid ja prantslased ostavad ka gaasi?Ja üldse,kas EKRE tulekuga valitsusse tuleb vaenlasi juurde ning võtame sisse ringkaitse ja jääme lootma,et Putleri suur sõber Trump,keda Kongress vaevu suudab tagasi hoida veel suurematest lollustest tuleb meile selle pärast appi,et Helmed kiidavad teda?
Mina arvan,et rahvusvaheline poliitika pole semutsemine ja endale Saksamaa vaenlaseks tegemine on samast klassist lollus,nagu Pätsi välispoliitika,kus ka esmalt ainult inglastele loodeti aga,kui sai selgeks,et see läheb nihu poeti Hitlerile,mis hirmus.Erinevalt soomlastest,kes hoidis mitut rauda tules(britid,prantslased,sakslased,ameeriklased,rääkimata rootslastest).
Ei sõnagi koostööst Läänemere riikidega,kuhu kuulub ka Saksamaa.Ei tea,kas Saksamaa oleks tema sõnul siis sõber,kui AFD valitseks?See erakond on rahastatud mitu korda Venemaalt,üks tegevjuht aga endise Leipzigi kommude häälekandja peatoimetuse juhina isegi töötanud Stasi koputajana.Kas selline valitsuse juht oleks siis tugev sõber?
Ei sõnagi islami äärmuslusest ja Venemaa imperialismist.Nüüd siis tean,Saksamaa vot see on vaenlane.Ei,mina hindan demokraatiat ja sõnavabadust.Ja ei taha valida erakonda,kes otsib endale ja Eestile vaenlasi nende hulgast,kes meid siiani on tugevalt toetanud.
Loodan,et seegi lõik kutsub esile meeldiva ja argumenteeritud keskuselu.
Lõpetaks aga laulusõnadega,mis meenutab EKRE käitumist.Kui Euroopa demokraatliku traditsiooni nimetada ämmaks meile ja üldistada seda sõnaga ämma maja,siis meil on kena lugulaul,mis sobiks seoses sellise käitumisega.
Meile pole vaja,seda ämmamoori maja
Selle põletame maha
Lähme metsa elama.

Üks kord me juba nägime,kuidas maja põletamine lõppes.Usun,et igaühe suguvõsa kaotas seal ka suguvõsa liikmeid.Tänan,mina enam ei soovi sellist erakonda,kes tahaks põletama hakata ning avalikult vaenlasi meie toetajate hulgast otsib.

[davidsoniharald]

Ma nüüd veel korra tulen selle kiire miinimumpalga tõstmise juurde tagasi. See ON poliitiline otsus ja tühjast kohast ei teki, see tähendab majanduslik tööandjate poolne otsus see ei oleks.

Kui tõsta miinimumpalka järsult, näiteks 500 euro pealt 1000 euro peale, teeksime me oma riigile tõelise karuteene. Esiteks, tootlus ei kasvaks kuidagi (kurgid ei lähe kiiremini purki kui võib sellise näite tuua). Teiseks, 2000 eurot kuus teeniv insener läheks homme päev ülemuse juurde ja küsiks 4000 eurot või andke mulle see nullstressiga 1000 eurone koristaja koht. Kolmandaks, noorte inimeste püüdlused ennast harida kaovad kiiresti, sest miks seda koolipinki ikka nühkida kui võib kohe rahuldavalt teenima hakata. Milleks viis aastat kõrgkoolis ja siis veel viis aastat ennast üles töötada, kui võib kohe poole sellest palgast lihttööga teenida. Lihttööliste probleem kaoks kiiresti aga mõne aastaga asenduks see tõsise spetsialistide põuaga. Vot siis alles hakkame insenere väljast sisse ostma ja juba euroopa hindadega.

Samal põhjusel peab töötu abiraha olema võimalikult väike, et hoida vähegi motivatsiooni üleval töö otsimiseks.

Mis puudutab Helmesid siis nad ongi täpselt nii targad, nagu nende intervjuudest paistab. Tean kedagi kes teab kedagi kes...

[Kapten Trumm]

Selle miinimumpalga värgiga on vorstil lausa mitu otsa.
Madal miiniumumpalk on eelkõige sotsiaalne meede - 500 eurose palga maksmise kohustusega peetaks üleval töökohti, mida 1000 euroga enam ei peetaks.
Kes nõuab 1000 peale tõstmist, lõikab näppu just teemal töötavad pensionärid, suvel töötavad noored jne - seal just neid miinimume makstaksegi.

Teisalt, majanduslikult tuleks just miinimumi tõsta, see kiirendaks madalapalgaliste (aga ka madala lisaväärtusega) töökohtade kadumist ja sunniks nende pidajaid õppima ametit, mille eest makstakse juba rohkem (ehk mis loovad rohkem lisaväärtust). See tõstmine pole kuigi sotsiaalne teema. Palju nende töökohtade täitjaid jääks ilma tööta ja neist paljud ei suuda, ei taha, ei viitsi jne õppida ning jääks koormaks ülejäänute kaela.

Neid aspekte on kindlasti veel - nimetasin 2 olulisemat.

Kindel on aga see, et antud teemal on meil näppu lõigatud selle "tulumaksureformiga". 25 aastat hoiti joont, et tublimaid ja aktiivsemaid ei karistata. Nüüd, olles ammendanud muud meetmed häälte püüdmiseks, on kehtiv koalitsioon hakanud ka palkasid ringi jagama. Kui Soomes see astmetamine võibolla on hea (ringi jagatavat raha on kordi rohkem), siis meil töötab see vastu justnimelt vajalikult lisaväärtuse tõstmisele - et kaoks madala lisaväärtusega (ja madala palgaga) kohad ja asemele loodetavasti tekiks kõrgema palgaga (noh, teoorias nii peaks olema).

Kui utreerida, siis see tulumaksureform (ja juba lubatav "erakorraline pensionitõus" täidavad suurepäraselt Moskva soovi, et meile ei tekiks läänelikku, tugeval ja jõukal keskklassil põhinevat ühiskonda. Moskva soov on kahtlemata selline ühiskond nagu venes - suurearvuline (joodik)lumpen, keda on kerge manipuleerida, väiksearvuline ja nõrk keskklass ning vähene ja Moskvaga tihedalt seotud eliit. Ning seda kõike juhivad "omad" parteid. Mina arvan, et sellist ühiskonda me ei taha. Miks selle keskklassi peetimine hea on? Ega tegelikult ei olegi. Seda on lihtne teha - vaestelt pole võtta midagi, rikkad oskavad raha peita ja sealt ei saada kätte, järele jääbki see 1500+ eurot palka saav oskustööliste, spetsialistide jne seltskond, kes oma majalaenude, autoliisingute jne tõttu ei saa oma tulusid ka kuidagi varjata ning kust saadakse kõik edukalt kätte. Läänelikku (st tugeval keskklassil põhinevat) ühiskonda ei teki kindlasti astmelise tulumaksuga, vaid astmeline tulumaks lubab lihtsalt lääneliku riigi (Soome) rikkust õiglasemalt jaotada. Enne aga tuleb see rikkus saavutada. Vaesust efektiivselt ringi ei jaota.

[Martin Peeter]

1. Astmeline on tulumaks enamikus arenenud riikides. Hoolimata sellest, et me töökamaid ja tublimaid "ei karista", on meilt lahkunud suur osa tööjõust - peamiselt just palgavaesed. Astmeline tulumaks (mille hulka tegelikult kuulub ka maksuvaba miinimum) on pigem meede palgavaesuse vastu.

2. Helme ei olnud oma väitlemises just kuigi osav. Õige väide oleks tõesti see olnud, mida tõi välja akf vanahalb - turustagu ennast paremini, et saaks maksta kurgi purki ajamise eest sama palka, mis Soomes. Või tootku Ukrainas ja tehku siin midagi suuremat lisandväärtust tootvat. Ka Ukrainas on tööd vaja.

3. Samas on näiteks Poola tema parempoolne migratsioonivastane valitsus hetkel oma sotsiaalpoliitikaga Euroopas kõige kiiremini vaesust vähendavaks riigiks viinud. Kaks maksuastet 18% ja 32%, üsna suured peretoetused ja rahva hulgas on valitsus populaarne. Elitaarne-korrumpeerunud-liberaalne opositsioon ei võida niipea.

[kaugeltuuriv]

3. Samas on näiteks Poola tema parempoolne migratsioonivastane valitsus hetkel oma sotsiaalpoliitikaga Euroopas kõige kiiremini vaesust vähendavaks riigiks viinud. Kaks maksuastet 18% ja 32%, üsna suured peretoetused ja rahva hulgas on valitsus populaarne. Elitaarne-korrumpeerunud-liberaalne opositsioon ei võida niipea.

Eks seegi ole astmeline aga selline,mis on selge ja ei tekita segadust.Ka on Poolal suur eelis olles suurema koduturuga.Teine asi,mida Poolast tasub vaadata on nende üleminek lihtoodangult suurema marginaaliga toodetele(nii nagu meil,kukkus kokku ka neil turg peale 1991 aastat).Üleminek on mitme valitsuse töö tulemus ja jõudnud on Poola heale tulemusele hetkel.Siin on mitme asja koosmõju,suure Saksa turu lähedus(väidetavalt on Poola väikeste ja keskmiste ettevõtete toodangu maht kuni 70 prossa sinna) ja maksupoliitika,mis puudutab investeeringuid ja kapitali meelitamist riiki.Viimane 10 aastat pidavat majanduskasv olema stabiilselt 4 protsenti aastas,mistõttu näiteks Poola töölised on hakanud tasapisi riiki tagasi tulema.UK-s näiteks on rumeenlased-bulgaarlased nüüd need,kes põldudel poolakate asemel rügavad,sest poolakad enam sellisel tasemel palka ei vaja muust maailmast.

[Runkel]

Üks oluline aspekt Poola juures võrreldes meiega on see, et kasutatakse oma valuutat. Investeeringute ligimeelitamisel on see miinuseks võrreldes maailma suurvaluutatega (sest vaaluutarisk vajab maandamist), kuid, tõepoolest, kriiside korral annab see ühe hoova juurde - lasevad valluutal nõrgeneda nagu nt 2008 aastal. Sellega annavad eksportivatele ettevõtetele lisatulu ning kaitsevad ka palkasid omas valuutas. Tulid suhteliselt sujuvalt kriisist läbi. Aga fakt on see, et Eesti on SKT per capita ning ka ostujõult Poolast juba ees.

[Martin Peeter]

Mu sõnum oligi, et va "Euroopa paha poisi" Õiguse ja Õigluse majandus- ja sotsiaalpoliitika on pigem ebavõrdsust vähendav koos väga selge astmelise tulumaksuga ning üsna edukas.

[vanahalb]

Kui sa viitad sellele, et Soomes on justkui parem, siis minu tähelepanekuid mööda ei ole soomlaste tehased (sh taolised köögivilja mögade tootjad) paremini varustatud. On seal samamoodi need kilemütsidega tädid, kes (Soome kontekstis) ei teeni eriti palju, lihtsalt toode on meie omast kallim ja kuna Soome turg on 6, mitte 1,3 miljonit, siis tehakse rohkem.

Robotitega on tore, kui suur tootmismaht ja magusad tellimused on käes. Kui ei ole, on nad vaid suur püsikulu, inimene on paindlikum.

Soomlaste suurem lisaväärtus tuleb enamasti sellest, et nende käes on tavaliselt lõpptootega seonduv. Mitte seepärast, et nad kiiremini töötaks. Nende 1 toode toob kõvasti rohkem sisse kui Eestist tulev pooltoode/tooraine. On ka muidugi vägevaid tehased - aga nende põhjuseks on jällegi soomlaste kontrollitav suur turg, mitte see, et nad soomlaste omad on.

Ei viita sellele, et Soomes parem on. Jutt on konkreetselt Põltsamaa Felixist, mis on Orkla kontserni osa. Kogu kontsern on päris muljetavaldav Norra ettevõtmine ja Põltsamaa teeb seal mingeid sortimente ja mitte ainult Eesti 1,3 miljonilisele turule vaid kogu kontsernile. 95 % tõenäosusega võib Soomes poodi minnes leida riiulilt mingi konservi mis on soomekeelsete Felixi kirjadega ja tundub Soome toodanguna kuid väikeses kirjas on märge "tehtud Eestis".
Ja minu küsimus oli nüüd selles, et kas Orkla kavatsebki Eestit pidada odavtööjõumaaks või leitakse sahtlipõhjast raha tehnoloogia ostmiseks. See aga sõltub eelkõige Eestist endast ja kohalikust tööseadusandlusest.

Soomes on jah, teistmoodi see, et kui töökohta looma hakatakse, mõeldakse väga pikalt ette. Kui keegi on tööle võetud, siis lahti temast enam ei saa. Ainuke lootus on (olen seda ka varem maininud) et kui palka aja jooksul juurde ei pane, siis läheb ehk ise minema. Eestis, nagu herr Trummgi mainis - inimene on paindlikum. Kui tööd pole, öeldakse, et homme pole vaja tulla ja mis seal ikka. Millest omakorda järeldub, et Soomes on ilma tööta töötaja veel suurem püsikulu kui robot. Ja siit see, et 30 liinitöölise asemel on mõistlikum pidada kolme + robotit. Kui tellimusi pole, siis on Soomes see tööandjale suur probleem ja sunnib uut turgu otsima. Eesti mudeli kohaselt visatakse ämber nurka ja oodatakse paremaid aegu, sest paari kilekinnaste ja ja kurgivanni (kogu tehnoloogia) amortisatsioon ei maksa suurt midagi ning töölisele võib SMS-ga teate saata, et selleks korraks siis kõik.

Eesti mudelit süvendas kohe oluliselt oli vist 2009 a uus (ma olen piisavalt paadunud arvamaks, et tööandjate poolt ostetud) töölepingute kord. Peale selle jõustumist ei pea näiteks mina üldse võimalikuks Eestis standardlepingu alusel töövõtjana midagi teha. Mis mõte sel on kui kõik riskid on nagu ettevõtjal ja raha saab sama töö eest tunduvalt vähem.

[Manurhin]

Kui tõsta miinimumpalka järsult, näiteks 500 euro pealt 1000 euro peale, teeksime me oma riigile tõelise karuteene. Esiteks, tootlus ei kasvaks kuidagi (kurgid ei lähe kiiremini purki kui võib sellise näite tuua). Teiseks, 2000 eurot kuus teeniv insener läheks homme päev ülemuse juurde ja küsiks 4000 eurot või andke mulle see nullstressiga 1000 eurone koristaja koht. Kolmandaks, noorte inimeste püüdlused ennast harida kaovad kiiresti, sest miks seda koolipinki ikka nühkida kui võib kohe rahuldavalt teenima hakata. Milleks viis aastat kõrgkoolis ja siis veel viis aastat ennast üles töötada, kui võib kohe poole sellest palgast lihttööga teenida. Lihttööliste probleem kaoks kiiresti aga mõne aastaga asenduks see tõsise spetsialistide põuaga. Vot siis alles hakkame insenere väljast sisse ostma ja juba euroopa hindadega.

Samal põhjusel peab töötu abiraha olema võimalikult väike, et hoida vähegi motivatsiooni üleval töö otsimiseks.

Ma ei saa sellest mõttekäigust nüüd aru. Kas siis Austraalia labidamees kaevab 5 korda suurema labidaga või sõidab Saksamaa rekkajuht 4 korda kiiremini (või veab 4 korda suuremat koormat)? Palgaerinevuse järgi võiks nii ju arvata.
Teiseks. Insener saab täna 2000€ palka (ja on rahul), koristaja 500. Homme saab koristaja 1000, insener endiselt 2000 ja nüüd see palk järsku enam ei sobi? Temalt ju midagi ära ei võetud. Milles siis probleem, et peaks nüüd, kui koristaja 1000€ saab, tema hoobilt 4000€ saama hakkama? Kas tõesti ego on nii suur, et ainuüksi mõte sellest, et nüüd võib see koristaja oma 20 aasta vanuse Astra-rondi asemel äkki päris uue Dacia liisingusse võtta, tekitab juba paanikahoo?
Kolmandaks, nullstressiga koristaja koht??? Jah, nõukaajal võis koristaja ehk lapi ja švabraga mööda tehase kontori koridori loivata ja pori mööda põrandat laiali ajada. Vähemalt oli justkui tööl käidud ja oli justkui ka tööd tehtud.
Tänapäeval on asjad hoopis teisiti. Paljudes kohtades on koristajale pea sekunditäpsusega ette antud, kui kiiresti ta mingi ruumi koristatud peab saama. Ja usu mind - peab ikka VÄGA kõvasti pingutama, leidlik, loominguline ja omajagu nahaalnegi olema, et mitte ajahätta jääda. Pead koristama ära muuhulgas kõik igasuguste kehaeritiste hunnikud ja loigud, mille keegi on suvatsenud suvalisse kohta eritada. Muidugi, ma ei tea, võibolla keegi tõesti isegi naudib seda, võibolla kellegi jaoks see ongi stressivaba, inimesi on ju igasuguseid. Aga austet' kaasforumandil soovitan nädal aega kasvõi mõnes noortehostelis koristajaametit proovida.

Üleüldse, miks peaks spetsialist, antud näite puhul siis insener, tahtma mingit lihttöölise kohta, kui seal kasvõi tema tööga sama palka pakutakse (koristaja, muideks, pole tänapäeval kaugeltki enam päris lihttööline)? Inseneritöö on vähemalt puhas, huvitav, väljakutseid pakkuv. Miks see inimene siis üldse inseneriks õppis? Kas selleks, et sellel alal kõva pappi makstakse või selleks, et oli huvi antud valdkonna vastu? Kui esimene variant, siis see inimene võiks tõesti parem mopiga põrandaid rünnata või kurke purki toppida, oleks kaaskodanikele ohutum. On inimesi, kes suudavad mingit nüri nühkimist aastate kaupa taluda ja on neid, kes kurkide purgistajana näeks neid kuramuse kurgipurke juba teisel nädalal öösel unes ka ja lõpetaks sellist tööd tehes hiljemalt paari kuu pärast psühhiaatriahaigla akuutosakonnas .

Mis aga puutub töötu abirahasse ehk siis moodsa nimega töövõimetoetusse, siis see peaks olema piisav, et inimene saaks tõesti sobivat tööd otsida, mitte ei peaks häda sunnil vastu võtma midagi, mis talle tegelikult absoluutselt ei meeldi ega sobi.