Eesti majandus eile, täna ja homme.

[Dr.Sci]

Kui tõsta miinimumpalka järsult, näiteks 500 euro pealt 1000 euro peale, teeksime me oma riigile tõelise karuteene. Esiteks, tootlus ei kasvaks kuidagi (kurgid ei lähe kiiremini purki kui võib sellise näite tuua). Teiseks, 2000 eurot kuus teeniv insener läheks homme päev ülemuse juurde ja küsiks 4000 eurot või andke mulle see nullstressiga 1000 eurone koristaja koht. Kolmandaks, noorte inimeste püüdlused ennast harida kaovad kiiresti, sest miks seda koolipinki ikka nühkida kui võib kohe rahuldavalt teenima hakata. Milleks viis aastat kõrgkoolis ja siis veel viis aastat ennast üles töötada, kui võib kohe poole sellest palgast lihttööga teenida. Lihttööliste probleem kaoks kiiresti aga mõne aastaga asenduks see tõsise spetsialistide põuaga. Vot siis alles hakkame insenere väljast sisse ostma ja juba euroopa hindadega.

Samal põhjusel peab töötu abiraha olema võimalikult väike, et hoida vähegi motivatsiooni üleval töö otsimiseks.

Ma ei saa sellest mõttekäigust nüüd aru. Kas siis Austraalia labidamees kaevab 5 korda suurema labidaga või sõidab Saksamaa rekkajuht 4 korda kiiremini (või veab 4 korda suuremat koormat)? Palgaerinevuse järgi võiks nii ju arvata.
Teiseks. Insener saab täna 2000€ palka (ja on rahul), koristaja 500. Homme saab koristaja 1000, insener endiselt 2000 ja nüüd see palk järsku enam ei sobi? Temalt ju midagi ära ei võetud. Milles siis probleem, et peaks nüüd, kui koristaja 1000€ saab, tema hoobilt 4000€ saama hakkama? Kas tõesti ego on nii suur, et ainuüksi mõte sellest, et nüüd võib see koristaja oma 20 aasta vanuse Astra-rondi asemel äkki päris uue Dacia liisingusse võtta, tekitab juba paanikahoo?
Kolmandaks, nullstressiga koristaja koht??? Jah, nõukaajal võis koristaja ehk lapi ja švabraga mööda tehase kontori koridori loivata ja pori mööda põrandat laiali ajada. Vähemalt oli justkui tööl käidud ja oli justkui ka tööd tehtud.
Tänapäeval on asjad hoopis teisiti. Paljudes kohtades on koristajale pea sekunditäpsusega ette antud, kui kiiresti ta mingi ruumi koristatud peab saama. Ja usu mind - peab ikka VÄGA kõvasti pingutama, leidlik, loominguline ja omajagu nahaalnegi olema, et mitte ajahätta jääda. Pead koristama ära muuhulgas kõik igasuguste kehaeritiste hunnikud ja loigud, mille keegi on suvatsenud suvalisse kohta eritada. Muidugi, ma ei tea, võibolla keegi tõesti isegi naudib seda, võibolla kellegi jaoks see ongi stressivaba, inimesi on ju igasuguseid. Aga austet' kaasforumandil soovitan nädal aega kasvõi mõnes noortehostelis koristajaametit proovida.

Üleüldse, miks peaks spetsialist, antud näite puhul siis insener, tahtma mingit lihttöölise kohta, kui seal kasvõi tema tööga sama palka pakutakse (koristaja, muideks, pole tänapäeval kaugeltki enam päris lihttööline)? Inseneritöö on vähemalt puhas, huvitav, väljakutseid pakkuv. Miks see inimene siis üldse inseneriks õppis? Kas selleks, et sellel alal kõva pappi makstakse või selleks, et oli huvi antud valdkonna vastu? Kui esimene variant, siis see inimene võiks tõesti parem mopiga põrandaid rünnata või kurke purki toppida, oleks kaaskodanikele ohutum. On inimesi, kes suudavad mingit nüri nühkimist aastate kaupa taluda ja on neid, kes kurkide purgistajana näeks neid kuramuse kurgipurke juba teisel nädalal öösel unes ka ja lõpetaks sellist tööd tehes hiljemalt paari kuu pärast psühhiaatriahaigla akuutosakonnas .

Mis aga puutub töötu abirahasse ehk siis moodsa nimega töövõimetoetusse, siis see peaks olema piisav, et inimene saaks tõesti sobivat tööd otsida, mitte ei peaks häda sunnil vastu võtma midagi, mis talle tegelikult absoluutselt ei meeldi ega sobi.

Insenerid siiski leiaksid et kui koristaja palgale pannakse 500€ otsa võiks nende omale panna ka umbes sama palju, mitte aga 2000 (ja 2000€ on suht algaja, nii 3-4 aastase staažiga inseneri palgatase, kogenumad saavad ikka rohkem) Ja mis stressi puutub siis teinekord ikka on soov küll hiir nurka visata ja minna õppida treialiks (või hakata käsitöökoondises UKU puulusikaid valmistama). Inseneritööga on ka nii ja naa, mõned istuvadki meeleldi väiksema palga eest 9-st 17-ni laua taga ja vorbivad uutele objektidele vanade lahenduste peal jooniseid, ilma erilise lisandväärtuseta ja ka erilise vastutuseta, teised aga valivad objekte ja võtavad käsile vaid neid mis eriliselt huvi pakuvad (või mille eest on võimalik eriliselt palju raha küsida - see viimane saab olema tulevikus järjest sagedasem sest insenere jääb vähemaks, aga läbi riiklike normatiivide nõutakse järjest mahukamaid projekte kusjuures mahukus seisneb eelkõige igatsugu bürokraatlike lisandite kaasamises). Selliseks inseneriks olemisega kaasneb aga ka juba märgatav vastutus - vastutus ohutuse, kvaliteedi, tähtaegade üle, sellega kaasneb tihti ka unetus (mis täna päädis sellega et sai 4 ajal üles tõustud, 1 projekt lõpetatud ja siis siia veel kommentaar kirjutatud)

[Sho]

Insener saab täna 2000€ palka (ja on rahul), koristaja 500. Homme saab koristaja 1000, insener endiselt 2000 ja nüüd see palk järsku enam ei sobi? Temalt ju midagi ära ei võetud. Milles siis probleem, et peaks nüüd, kui koristaja 1000€ saab, tema hoobilt 4000€ saama hakkama? Kas tõesti ego on nii suur, et ainuüksi mõte sellest, et nüüd võib see koristaja oma 20 aasta vanuse Astra-rondi asemel äkki päris uue Dacia liisingusse võtta, tekitab juba paanikahoo?

See on kooseluseaduse argumentatsioon.
Kusjuures seal ta kehtib, siin mitte nii eriti.

Mina olen jälle mures selle miinimumpalga kontrollimatu tõusu pärast hoopis teisest otsast.
Mida kõrgemale see ronib, seda kõrgemaks lähevad ka elamiskulud ning mõne euroga kuus ei ela enam ära.

[Kriku]

See on õige. Seni, kuni mitte ainult elatustase, vaid ka hinnatase Euroopa keskmisest maha jääb, kaasneb elatustaseme tõusuga alati inflatsioon.

[davidsoniharald]

Kui tõsta miinimumpalka järsult, näiteks 500 euro pealt 1000 euro peale, teeksime me oma riigile tõelise karuteene. Esiteks, tootlus ei kasvaks kuidagi (kurgid ei lähe kiiremini purki kui võib sellise näite tuua). Teiseks, 2000 eurot kuus teeniv insener läheks homme päev ülemuse juurde ja küsiks 4000 eurot või andke mulle see nullstressiga 1000 eurone koristaja koht. Kolmandaks, noorte inimeste püüdlused ennast harida kaovad kiiresti, sest miks seda koolipinki ikka nühkida kui võib kohe rahuldavalt teenima hakata. Milleks viis aastat kõrgkoolis ja siis veel viis aastat ennast üles töötada, kui võib kohe poole sellest palgast lihttööga teenida. Lihttööliste probleem kaoks kiiresti aga mõne aastaga asenduks see tõsise spetsialistide põuaga. Vot siis alles hakkame insenere väljast sisse ostma ja juba euroopa hindadega.

Samal põhjusel peab töötu abiraha olema võimalikult väike, et hoida vähegi motivatsiooni üleval töö otsimiseks.

Ma ei saa sellest mõttekäigust nüüd aru. Kas siis Austraalia labidamees kaevab 5 korda suurema labidaga või sõidab Saksamaa rekkajuht 4 korda kiiremini (või veab 4 korda suuremat koormat)? Palgaerinevuse järgi võiks nii ju arvata.

Miinimumpalka peab kontekstis vaatama, ehk kui elamine Austraalias oleks viis korda odavam, siis oleks miinimumpalk viis korda kõrgem.

Ma töötan kontoris ning remondiangaaris ja meil küll keegi maha ei rooja. Meie koristajad küll stressis ei paista. Probleem on selles, et koristaja käis nädalasel kursusel (40 tundi) ja saab oma töö eest 50% sellest, mis mina saan pärast 5 aastast (8000 tundi) koolis käimist (mille eest mulle palka ei maksta). Lisaks positiivsele, mis sa välja tõid, on igal tööl ka varjuküljed. Vähegi vastutava töö puhul on selleks suuresti stress, mida tekitavad tähtajad, alluvad, vastutus, töö hulk jne. Kuhuv stress aga hakkab mõjutama pereelu, tervist, suhteid sõpradega... Ei tunne küll, et peaksin rabama kui koristaja palgaga võiks täiesti hakkama saada.

Ma olen oma elus kõvasti higist seepi keetnud ja lihttöölise elu oli ikka väga stressivaba võrreldes sellega mis ta mul praegu on. Aga see on minu isiklik valik.

[Kapten Trumm]

1. Astmeline on tulumaks enamikus arenenud riikides. Hoolimata sellest, et me töökamaid ja tublimaid "ei karista", on meilt lahkunud suur osa tööjõust - peamiselt just palgavaesed. Astmeline tulumaks (mille hulka tegelikult kuulub ka maksuvaba miinimum) on pigem meede palgavaesuse vastu.

Oled sa vaadanud, mis ajast seal see astmeline on? Kas Soomes näiteks väga vaestel 50-60ndatel oli? See et täna on, on tore - ainult raha on seal ka palju rohkem ringi jagada.
Soomes on ka vägagi soliidsed (meie mõistes) töötu toetused - Eestis elavad soomlased sellega nagu kulda ega mõtlegi Soomes enam tööle minna.
Ühesõnga "nagu Soomes" ei stimuleeri kuigivõrd aktiivsust, ettevõtlikkust jne. Kui teatud rikkus käes, võiks laiselda, aga meil?

Lisaks keegi (vist davidsonharald) kirjutas, et väikse(ma) palga saaja on suhteliselt stressivaba. Stress tuleb peamiselt vajadusest tööpäev õhtusse saada. Kes millegi eest reaalselt vastutab, organiseerib jne - imestan, et meil hullumajas inimesi nii vähe veel on.

[Kapten Trumm]

Ma ei saa sellest mõttekäigust nüüd aru. Kas siis Austraalia labidamees kaevab 5 korda suurema labidaga või sõidab Saksamaa rekkajuht 4 korda kiiremini (või veab 4 korda suuremat koormat)? Palgaerinevuse järgi võiks nii ju arvata.

Eespool sai kirjutatud - Austraalia või Soome labidamees pole mitte 3-5 korda tootlikum, vaid selle töö eest maksab tellija kordades rohkem kui meil nõus ollakse maksma. Sest tellijaks on hambaarst või õpetaja, kes saab ka 3-5 korda rohkem palka kui siin. Ma käisin kunagi Norras teeäärses töökojas rehvi parandamas - tehtud töö maksis umbes 3 korda niipalju ja uut rehvi pakuti umbes poole kallimalt kui meil poes on. Meie majandusbuumi ajal (hinnad pumbatakse õhku täis) vahe muidugi väheneb, aga normaalhindadega on tükati vahe ikka kordades.

See on levinud väärarusaam, et ettevõttes on mingi rahaauk, kust tuleb vaid (ametühingu abiga näiteks) oma 2 kordne palgatõus välja võidelda.
Eesti ettevõtluses on kasum 4-6%, tööjõukulud on kümneid protsente.
Lihtne matemaatika ütleb, et võtame neetud vereimejatelt kasumi ja teist nii palju veel (las saavad kahjumit raisad!), seda Soome palka ei paista kuskilt.

Selle Soome ja Eesti lisaväärtuse kohta armastan tuua sellise näite. Kunagi töötasin selle nimel, et saada allhanget Soome Kone liftitehasele. Meie majas selline liht paigaldati, tutvusin pakkumusega - tühised metallipulikad olid lausa kulla hinnaga. Kohapeal tehases aga ootas nagu pangetäis külma vett. Pakuti vaid metallist transpordikaste ja asju, mille kilohind oli selline, et metalli tulnuks varastada ja töölisi palgaga üle lasta. Tahtjaid oli kohal küllalt - venest, Ukrainast, Poolast. Tsehhis askeldavad töölised just ülearu ei kiirustanud, Eesti tempo mõistes lausa loivasid.
Ühesõnaga selline kõrge lisaväärtus - lihtsalt antud produkti puhul olid soomlastel käes rasvased hea hinnaga lepingud (+maine ka) ja meiesugune vaestemaja pidi neid siis varustama.
Ja maksab soomlane põhimõttel - kui te tähtaegselt ja kvaliteetselt teete, siis me võibolla maksame ka.

[herman30]

Soomes on ka vägagi soliidsed (meie mõistes) töötu toetused - Eestis elavad soomlased sellega nagu kulda ega mõtlegi Soomes enam tööle minna.

Mina näiteks elasin 2 aasta (500 päevä) ametiühingu töötukassa toetusel, sain netto natuge peale 800 eur kuus.

[davidsoniharald]

Soomes on ka vägagi soliidsed (meie mõistes) töötu toetused - Eestis elavad soomlased sellega nagu kulda ega mõtlegi Soomes enam tööle minna.

Mina näiteks elasin 2 aasta (500 päevä) ametiühingu töötukassa toetusel, sain netto natuge peale 800 eur kuus.

Kopikad ma ütlen. Sõber sai Luxemburgis peale töö kaotust 1800 oirot kuus abiraha. Sommidel on kus areneda.

[Kapten Trumm]

Siia oleks ehk viisakas lisada - Eestis on töötutoetus 165 eurot kuus ja seda makstakse siis, kui ühe kuu sissetulek on alla 165 euro kuus. St kui sa saad pool miinimumpalka juba, oled rikkur ja töötutoetust ei saa. Mõni aeg tagasi oli see number veel 61 eurot kuus. Tõsi, Eestis on ka töötuskindlustus, kuid see on piiratud aja ja on hulgaliselt töötegijaid, kel pole õigust seda saada.

[A4]

Kui sa viitad sellele, et Soomes on justkui parem, siis minu tähelepanekuid mööda ei ole soomlaste tehased (sh taolised köögivilja mögade tootjad) paremini varustatud. On seal samamoodi need kilemütsidega tädid, kes (Soome kontekstis) ei teeni eriti palju, lihtsalt toode on meie omast kallim ja kuna Soome turg on 6, mitte 1,3 miljonit, siis tehakse rohkem.

Robotitega on tore, kui suur tootmismaht ja magusad tellimused on käes. Kui ei ole, on nad vaid suur püsikulu, inimene on paindlikum.

Esiteks, siiralt rõõm tõepoolest, Trumm, et me mingis asjas ühel meelel oleme. Ilmselt saame lihtsalt mõlemad ühtemoodi aru, kust ja kuidas tegelikult raha ja jõukus ühiskonda tekib.

Robot vs inimene asjus – pakun, et seal ei ole asi selles, et inimene on odavam, või väiksemate mahtude juures odavam kui robot. Vaid selles, et teatud töid lihtsalt ei ole võimalik (vähemalt tänase tehnoloogia juures) enam mehhaniseerida ja automatiseerida. St pole leiutatud veel robotit, mis piisava arvu kurke purki topiks ilma sedasama klaaspurki lõhkumata. Mõned teised näited, kus ilmselt kunagi ei hakata päris ilma inimesteta hakkama saama, kuid mille jaoks pole vaja ei erilist haridust, oskusi ega eelnevat töökogemust – kalade puhastamine, marjade ja puuviljade korjamine. Enamikes arenenud riikides kipub olema niimoodi, et neid töid kipuvad peamiselt tegema vähetasustatud võõrtööjõud, nt eestlastest maasikorjajad Soomes 1990. aastate esimesel poolel vaatamata seal sel ajal valitsenud lamale. Või siis teine variant – viiakse tegevus odava tööjõuga riiki. Nt suurem osa Norra lõhest saadetakse pärast püüdmist Poola puhastamiseks ja siis Norra tagasi tarbimiseks või edasimüümiseks. Sest norrakas enam naljalt sellist haisvat ja tüütut tööd ei tee, kuigi Norra rahvuslikku jõukust arvestades oleks seal kalapuhastajale võimalik maksta meie mõistes keskastmejuhi palka, kui mitte rohkem.

[vanahalb]

Siiski-siiski, ühetaolisi liigutusi saab alati automatiseerida ja põhitöö robotile jätta. Kurkide purkiajamine pole eriline kosmosetehnoloogia. Siin videos saab inimtööjõu osa vaadata ja kui väga täpsust taga ajada, siis teine variant on neid robotkäega ühekaupa purki suruda. Robotkäega ja ühekaupa laotakse küll tavaliselt papist väikepakenditesse.
https://www.youtube.com/watch?v=kOYBqHmWu70
Täisautomaatsed tapamajad on samuti ammuilma olemas ja just ükspäev vaatasin juutuubist krabide puhastamist robotiga. See on tegelikult klassikaline täpsust nõudev ja rutiinne inimtöö, mida tavaliselt pilusilmsed naised teevad. Eestis olid kõik Kreenholmi mutid sellel leival pärast riidevabriku õnnetut otsa. Insenerid, raisad, tahavad neilt ka selle leiva nüüd käest võtta.

Selle Soome ja Eesti lisaväärtuse kohta armastan tuua sellise näite. Kunagi töötasin selle nimel, et saada allhanget Soome Kone liftitehasele. Meie majas selline liht paigaldati, tutvusin pakkumusega - tühised metallipulikad olid lausa kulla hinnaga. Kohapeal tehases aga ootas nagu pangetäis külma vett. Pakuti vaid metallist transpordikaste ja asju, mille kilohind oli selline, et metalli tulnuks varastada ja töölisi palgaga üle lasta. Tahtjaid oli kohal küllalt - venest, Ukrainast, Poolast. Tsehhis askeldavad töölised just ülearu ei kiirustanud, Eesti tempo mõistes lausa loivasid.
Ühesõnaga selline kõrge lisaväärtus - lihtsalt antud produkti puhul olid soomlastel käes rasvased hea hinnaga lepingud (+maine ka) ja meiesugune vaestemaja pidi neid siis varustama.
Ja maksab soomlane põhimõttel - kui te tähtaegselt ja kvaliteetselt teete, siis me võibolla maksame ka.

Niisugune ääremärkus siia, et umbes samamoodi on ka teistel masinatehastel. Nende tühiste metallpulikate hind ei ole ainult nende valmistamiseks kulunud raha vaid sellele lisandub tootja tugi. Liftid on väga sobivalt pikaealised seadmed - kui ükspäev helistab keegi ja kurdab, et meil siin läks 1957 a pandud liftil vintsi tiguratas katki ja kas homseks saab uue, siis tõsisematel tootjatel saab. Selleks hoitaks suurt laovaru või vähemalt jooniseid, et kuskil pink kohe käima panna ja tegema hakata.
Kui ma nüüd ühe taadi kurtmist õigesti mäletan, siis Volvo sõiduauto pukseerimiskonks või -aas, mis tavaliselt varuratta koopas on ja vajadusel auto külje keeratakse olevat esinduses maksnud 30 EUR. See ei tähenda kaugeltki, et selle konksu valmiskeeraja umbes selles suurusjärgus raha oleks saanud. 30 EUR maksab see, et konks vajadusel 24 tunni jooksul ükskõik millises maailma punktis olemas oleks.

Sellistesse ettevõtetesse enda sissesöömisel pakutaksegi alguses lihtsamaid ja vähem vastutusrikkaid töid, sest keegi ei tea ju milline uus tegija on ja enda maine hinnaga ei saa võtta riski vähempakkumiselt mingi huijar üles korjata. Kui metallist transpordikastidega hakkama saab, siis järgmiseks tuleb midagi tõsisemat jne. Minul läks Soomes 3 aastat, et tekiks olukord kus tööpakkumisi on oluliselt rohkem kui ära jõuaks teha. Olles Eestis ükskõik kui hea tegija, teise riiki minnes tuleb arvestada, et peab end uuesti tõestama hakkama.
Ning üks võib-olla soomelik eripära - suured tegijad nagu laevatehased, Fortum jms ei taha tegemist teha väiksemat sorti välismaiste ettevõtetega. Öeldakse kohe, et registreeri oma firma Soome ja põruta tööd teha palju tahad. Omaniku rahvus, kas ta on soomlane , eestlane, juut või mustlane pole sealjuures määrav. Põhjendus on jällegi asjaajamise läbipaistvuses. Vähegi suurem tegija on tilaajavastuuregistris ( umbes krediidiinfo sarnane organisatsioon) ja sealt näeb partneri maksekäitumist, kas töölistele on palgad ja kindlustused makstud jms.
Ühesõnaga - kui herr Trumm oleks ca 1000 EUR Soome firma loomiseks välja käinud ja hakatuseks nõustunud transpordikaste kokku keevitama võinuks ta ilmselt foorumis kurtmise asemel lähitulevikus Kone direktorite nõupidamisruumi ukse jalaga kahte pidi käima lüüa nagu saluunil

[Kapten Trumm]

KONE näite mõte oli selles, et soomlaste suurem lisandväärtus (ei mingite jutumärkideta) ei tähenda mitte poole kiiremini labida liigutamist, vaid paremaid müügihindasid, sissesöödud turgusid, lõpptoodangu müümist allhanke asemel jne. See kõik võtab aega ja selle kõige käigus panevad samad soomlased meile kaikaid kodarasse mis kole. Vaata kasvõi Soome ametiühingute tegemist eestlaste kottimisel (ja vait olemist/asendustegevusi, kui asi puudutab soomlasi - nt Rakvere tapamaja juhtumil).

[Tegelane5]

Vahepeal soiku jäänud tselluloositehase saaga jätkuks:

Tartumaale miljard eurot maksma minevat tselluloositehast planeerinud OÜ Est-For Invest teenis möödunud aastal 468 000 eurot kahjumit.

Est-For Invest OÜ netovara ei vastanud bilansipäeva seisuga seaduses toodud nõuetele ning oli 463 000 euroga miinuses. Juhatus on saanud kindluse omanikelt, et nad finantseerivad ettevõtet jätkuvalt ettevõtlustegevuse tagamiseks, märgib ettevõtte juhatus majandusaasta aruandes.

Ettevõtte majandusaasta aruanne kajastab tegevust oktoobrist 2016 kuni 2017. aasta lõpuni. Töötajaid ettevõttel aruandeperioodil ei olnud.

https://majandus24.postimees.ee/5663965 ... 1518164514

[Kurjam]

Üks hea lugu mis viimaste päevade pahandused kokku võtab http://epl.delfi.ee/news/arvamus/juhtki ... d=83118703
Üks neid väheseid kordi kus ma selle väljaandega ühel meelel olen.

[Dr.Sci]

Üks hea lugu mis viimaste päevade pahandused kokku võtab http://epl.delfi.ee/news/arvamus/juhtki ... d=83118703
Üks neid väheseid kordi kus ma selle väljaandega ühel meelel olen.

Nimemuutusega tuleb ümber teha ka hulk riigi teatajas avaldatud seaduseid: haigekassa puhul 82 ja töötukassa puhul 62. Seda vaid esmase kiirotsingu tulemusena, kindlasti on viiteid vastavatele kassadele mujalgi...ehk siis elagu kobareelnõud sest nii päris ei saa nagu tegi miilitsamajor Sidorov kui passis perekonnaseisu staatust parandades kirjutas et läbitõmmatud lesk lugeda neiuks, läbitõmbaja - Sidorov.