Relvaseadus

[Walter2]

Põhimõtteliselt on ju kärbiku ja signaalpüstoli vahe vaid kaliibris (kusjuures suuremasse saab ju adapteri panna). Sihtimisseadmeid pole kummalgi, lühikese raua puhul jääb pihtamislaengu algkiirus väikeseks ja püssirohugaaside energia läheb paugu tegemiseks.

Siin tekib kohe küsimus raketipüstolite vaba käideldavuse suhtes. Omab see ju töötavat päästikumehanismi ning sobiva adapteri korral saaks sellest sileraudse moona väljutada. Adaptergi on elementaarne jupp toru millega saaks iga treial hakkama. Või on laeng siiski liialt võimas ning raketika liigendmehanism ja lukustus ei pea valule vastu?

[TTA]

Põhimõtteliselt on ju kärbiku ja signaalpüstoli vahe vaid kaliibris (kusjuures suuremasse saab ju adapteri panna). Sihtimisseadmeid pole kummalgi, lühikese raua puhul jääb pihtamislaengu algkiirus väikeseks ja püssirohugaaside energia läheb paugu tegemiseks.

Siin tekib kohe küsimus raketipüstolite vaba käideldavuse suhtes. Omab see ju töötavat päästikumehanismi ning sobiva adapteri korral saaks sellest sileraudse moona väljutada. Adaptergi on elementaarne jupp toru millega saaks iga treial hakkama. Või on laeng siiski liialt võimas ning raketika liigendmehanism ja lukustus ei pea valule vastu?

Vähemalt nendega mida EKV kasutab küll midagi tummisemat lasta ei julgeks.

[EOD]

Signaalpüstol võib ju haavlipadruni lasu siserauast isegi välja kannatada, kuid laskja enam mitte. Internetis küll videoid, kus ühe käega haavlipüssist tulistaja tagasilöögist tõsise paugu näkku saab. Signaalpüstol on kergem, seega tagasilöök veel tugevam. Luparast tulistatakse ikka kahe käega relva hoides ning nii, et tagasilöök mööda läheks.
Ära keelata või piiratud tsiviilkäibe alla panna võib muidugi mida iganes. Ka tavalised veetorud ja nende pimedad otsakorgid näiteks võib kuulutada eriohtlikuks kaubaks, mida võib osta vaid torulukksepp ehitusprojekti või inseneri antud tõendi alusel, et torud objektil vajavad vahetust.

[vtl]

Siin tekib kohe küsimus raketipüstolite vaba käideldavuse suhtes. Omab see ju töötavat päästikumehanismi ning sobiva adapteri korral saaks sellest sileraudse moona väljutada. Adaptergi on elementaarne jupp toru millega saaks iga treial hakkama. Või on laeng siiski liialt võimas ning raketika liigendmehanism ja lukustus ei pea valule vastu?

Raketipüstol lendab sileraudse padruni peale lihtlabaselt laiali ja laskja saab oma osa näkku. YT on videoid täis (pädeva kaitseekraani tagant nööriga päästetud, ärge seda kodus järele proovige!)

EL uue direktiivi järgi taheti ka raketipüstolid arvele võtta. Kas see on otsekohalduv või on riikidel siin oma sõna öelda - ei tea. Põhimõtteliselt saab ka raketikaga (raketti) teise pihta lastes lastes kehavigastuse tekitada. Me elame järjest debiilistuvas maailmas.

[eeru]

Võtsin oma enesekaitsepüstolid arvele ka jahirelvadena ja kohe ei taibanud relvainspektorilt küsida - poolautomaatsel jahirelval tohib padrunisalv mahutada kuni 2 padrunit, mismoodi nüüd korrektselt käituma peaks? Kui inspektori juurde satun küsin üle aga ehk keegi kaasfoorumlastest on selle juba selgeks teinud?

Püstoli/revolvriga to tohi sa niikuinii jahti pidada, seda võid kasutada ainult püütud väikeuluki surmamiseks ehk halastuslasuks.
Pika püssiga on lihtne - jahil olles peab olema kas 2-ne salv või salves piiraja. Muus olukorras (sport, enesekaitse) pole vahet (kuniks EL 10-ne salvepiirang meie relvaseadusesse jõuab). Üldiselt on enamustel relvadel ju vahetatav salv.

https://www.riigiteataja.ee/akt/101122015007?leiaKehtiv

§ 23. Jahipidamine
(1) Jahipidamine ehk küttimine on uluki jälitamine, püüdmine, tabamine või surmamine.

Püstoli või revolvriga väikeuluki surmamine on järelikult....

Seaduses ei leia sõnagi lühikesest, keskmisest või pikast püssist. Aga eraldi on poolautomaatrelv, mille salve mahub....ja püstol -revolver.

§ 24. Jahipidamisvahendid ja -viisid
(1) Lubatud jahipidamisvahendid on:
1) sile- ja vintraudne ja kombineeritud tulirelv, välja arvatud täisautomaattulirelv;
2) jahipidamise otstarbel registreeritud poolautomaattulirelv, mille salve mahub kuni kaks padrunit;
3) püstol ja revolver;
4) jahivibu;
5) püünis;
6) peibutis ehk peibutusvahend;
7) jahikoer;
piirdelipp.

Otseveolukuga, poltlukuga jne jahirelvale kinnita jahipidamiseks kasvõi 100 padruniga trummelsalv.

Eestlaetavaga Eestis jahipidamisest. . Juttu leiab jahifoorumist.

[vtl]

...
§ 23. Jahipidamine
(1) Jahipidamine ehk küttimine on uluki jälitamine, püüdmine, tabamine või surmamine.

Püstoli või revolvriga väikeuluki surmamine on järelikult....

Kui Sa oleksid viitsinud veidigi kaugemale lugeda, siis JahiS § 26 lõige 2 ütleb selgelt "Püstolit ja revolvrit võib kasutada püütud väikeuluki surmamiseks."

Seaduses ei leia sõnagi lühikesest, keskmisest või pikast püssist. Aga eraldi on poolautomaatrelv, mille salve mahub....ja püstol -revolver.

Leiab küll. Relvaseadus §12 defineerib selle, mis pikkusest alates on tegu "püssiga".

Otseveolukuga, poltlukuga jne jahirelvale kinnita jahipidamiseks kasvõi 100 padruniga trummelsalv.

Jah, kõik on õige ainult et algne küsija küsis poolautomaatse jahirelva kohta. Kaasaegsed püstolid on (peamiselt) poolautomaatse toimega relvad.

[eeru]

Püstoli/revolvriga to tohi sa niikuinii jahti pidada, seda võid kasutada ainult püütud väikeuluki surmamiseks ehk halastuslasuks.
Pika püssiga on lihtne - jahil olles peab olema kas 2-ne salv või salves piiraja. Muus olukorras (sport, enesekaitse) pole vahet (kuniks EL 10-ne salvepiirang meie relvaseadusesse jõuab). Üldiselt on enamustel relvadel ju vahetatav salv.

see on Sinu eelnev postitus.
Ma ei ole viidanud Relvaseadusele. Aga Relvaseaduses ei leidu sõnagi Sinu pikast püssist.
Ja Jahiseaduse kohaselt on väikeuluki surmamine püstoli või revolvriga.. JAHIPIDAMINE. Ei ole tegemist vaid surmamise ehk halastuslasuga. Seda nimetatakse jahipidamiseks ehk küttimiseks.
Järgneva tekstiga panid puhta põõsasse. Sa ei teadnud isegi seda, et 2 padruni nõue kehtib vaid jahipidamise otstarbel registreeritud poolautomaattulirelvadele. Aga vaid jahipidamisel.
Jahiseaduses ei loeta ühtegi PÜSTOLIT poolautomaatseks tulirelvaks. Ja ei kohaldu 2 padruni nõue.

[vtl]

Ma ei ole viidanud Relvaseadusele. Aga Relvaseaduses ei leidu sõnagi Sinu pikast püssist.
Ja Jahiseaduse kohaselt on väikeuluki surmamine püstoli või revolvriga.. JAHIPIDAMINE. Ei ole tegemist vaid surmamise ehk halastuslasuga. Seda nimetatakse jahipidamiseks ehk küttimiseks.
Järgneva tekstiga panid puhta põõsasse. Sa ei teadnud isegi seda, et 2 padruni nõue kehtib vaid jahipidamise otstarbel registreeritud poolautomaattulirelvadele. Aga vaid jahipidamisel...

Sõbrad, lõpetaks selle ärapanemise ja jätkaks konstruktiivsel lainel. Lahmimine teemal mida ma tean või ei tea, on mõttetu.

Loodetavasti said kõik asjaosalised aru sellest, mida mõeldi "pika püssi" all, mis on püstoli/revolvriga jahipidamise ja juba püütud väikeuluki surmamise vahe ning vast kõik teemaga kokku puutunud inimesed mäletavad, et kuni 2 padrunit mahutava salve piirangut poolautomaatsel jahitulirelval taotakse jahitunnistuse taotleja koolitusel esimese asjana pähe.

[tonu adrik]

Kõik on hea ja ilus, aga kas keegi oskab seletada, mis asi see kombineeritud püstol on? Relvaseaduse järgi oleks see sile- ja vintraudade kombinatsiooniga tulirelv.

Jäin veel selle "kombineeritud püstoli" kohta mõtlema.

Kuni viimase ajani (enne 01.07.2018) oli relvaseaduses §20 lõige 1 punkt 2, mis ütles, et sileraudne püss, mille üldpikkus on alla 840mm või mille iga raua pikkus on alla 450mm on tsiviilkäibes keelatud. Selle nn. kärbikuparagrafi eesmärk oli kriminaliseerida nõuka ajast lohakile jäänud ja lühemaks saetud jahirelvad, mida pätid said hõlpsalt hõlma alla peita.

Kuna 600 on väiksem kui 840 ja 300 on väiksem kui 450, siis selle loogika järgi peaks ka igasugune sileraudne püstol olema tsiviilkäibes keelatud. Eeldusel, et mõni selline üldse eksisteerib.

Muidugi on ka võimalus, et seadust saab/sai tõlgendada a'la kuni 600mm sileraudne = lubatud, 600...840mm sileraudne keelatud ja sealt edasi pikemad jällegi lubatud.

Raske öelda, mida selle kombineeritud püstoli all mõeldakse, ent ju siis kellelgi kollektsioonis on mõni rariteet kus mitu eri kaliibriga "toru" (vabandan siinjuures ühe oma õpetaja, kahurväelase Kirsimägi ees alla 20 mm asja Toruks nimetamise eest) küljes, mis püssi mõõtu välja ei anna.

Kui aga relva üldpikkuse mõõtmiseks läheb, siis relva külge "püsivamalt" kinnitamata, kergesti eemaldatav kaba (nagu APS, Mauser C-seeria jne) ei lähe see üldpikkuse mõõtmisel arvesse.

Tõnu

[tonu adrik]

... LeMat pärineb aastast 1856 ning seetõttu Relvaseadus neid lähtuvalt § 2 lg 1 p 2 ei käsitle, nii et registrisse, millel mainitud uudis põhineb, neid ei kantagi; statistikas nad ei kajastu.

Vene kosmosepüstolit Relvaregistris ei ole, vähemalt ei ole kuulda olnud, et keegi oleks sellele tüübikinnitust küsinud

Tõnu

[Kriku]

Kui mulle peaks praegu öösel keegi sisse murdma siis relvad asuvad seal kus olema peavad - tühjaks laetuna lukustatuna relvakappi, tööruumis, mitte magamistoas. [...] Õnneks tundub riik sedavõrd turvaline et ei pea selle pärast muretsema ja kui asjaolud muutuvad, siis ööseks käib maja signa alla ja ühele relvale tuleb leida käepärasem asukoht, mis siis et vastuolus relvaseadusega.

Milles vastuolu seisneb?

Kui püstol on öökapi peal, siis on see relvakandmine. Vastasel juhul ei saaks keegi hotellis näiteks relvastatult ööbida.

Ise teema muidugi on see, kas enne und pitsi konjakit võib libistada

[Dr.Sci]

Kui mulle peaks praegu öösel keegi sisse murdma siis relvad asuvad seal kus olema peavad - tühjaks laetuna lukustatuna relvakappi, tööruumis, mitte magamistoas. [...] Õnneks tundub riik sedavõrd turvaline et ei pea selle pärast muretsema ja kui asjaolud muutuvad, siis ööseks käib maja signa alla ja ühele relvale tuleb leida käepärasem asukoht, mis siis et vastuolus relvaseadusega.

Milles vastuolu seisneb?

Kui püstol on öökapi peal, siis on see relvakandmine. Vastasel juhul ei saaks keegi hotellis näiteks relvastatult ööbida.

Ise teema muidugi on see, kas enne und pitsi konjakit võib libistada

Teoreetiliselt tohib... Iseasi on see kui lähedal peab relvale viibima: Relvakandmise all mõistetakse käesolevas seaduses relva endaga kaasaskandmist väljaspool hoiukohta.
Parema meelega siiski nii ei hoiaks (naine, lapsed).

Ja relvaseadus on relvde hoidmise suhtes endiselt segane:'

(7) Teisi relvi hoitakse hoiukohas, mis asub relvakapis, lukustatavas sahtlis või laekas.
(8) Relvakapp, lukustatav sahtel ega laegas ei ole nõutav ühe relva ja selle laskemoona puhul. Sel juhul tuleb relva ja selle laskemoona hoida hoiukohas, mis on kõrvalisele isikule raskesti avastatav ja kättesaadav.

Kui vahetada seaduses ära punktide 7 ja 8 sisu oleks asi palju ühesemalt aru saadav. Ühte relva hoiad varjatult, teisi relvi kapis.

[vtl]

Ja relvaseadus on relvde hoidmise suhtes endiselt segane:'

(7) Teisi relvi hoitakse hoiukohas, mis asub relvakapis, lukustatavas sahtlis või laekas.
(8) Relvakapp, lukustatav sahtel ega laegas ei ole nõutav ühe relva ja selle laskemoona puhul. Sel juhul tuleb relva ja selle laskemoona hoida hoiukohas, mis on kõrvalisele isikule raskesti avastatav ja kättesaadav.

Kui vahetada seaduses ära punktide 7 ja 8 sisu oleks asi palju ühesemalt aru saadav. Ühte relva hoiad varjatult, teisi relvi kapis.

EI, lõige 7 ei tähenda "esimest, teist või kolmandat" tulirelva, vaid mõeldud on muid relvi peale tulirelvade. Näiteks on meil ReS järgi defineeritud veel külmrelv, heitrelv, pneumorelv, gaasirelv..., mida seaduse järgi ei tohiks niisama vedelema jätta.

[Dr.Sci]

Ja relvaseadus on relvde hoidmise suhtes endiselt segane:'

(7) Teisi relvi hoitakse hoiukohas, mis asub relvakapis, lukustatavas sahtlis või laekas.
(8) Relvakapp, lukustatav sahtel ega laegas ei ole nõutav ühe relva ja selle laskemoona puhul. Sel juhul tuleb relva ja selle laskemoona hoida hoiukohas, mis on kõrvalisele isikule raskesti avastatav ja kättesaadav.

Kui vahetada seaduses ära punktide 7 ja 8 sisu oleks asi palju ühesemalt aru saadav. Ühte relva hoiad varjatult, teisi relvi kapis.

EI, lõige 7 ei tähenda "esimest, teist või kolmandat" tulirelva, vaid mõeldud on muid relvi peale tulirelvade. Näiteks on meil ReS järgi defineeritud veel külmrelv, heitrelv, pneumorelv, gaasirelv..., mida seaduse järgi ei tohiks niisama vedelema jätta.

Seda on siin arutatud. Ma olen vahepeal mõelnud - seadusest lugedes tuleneb:
(3) Tulirelva hoidmiseks peab olema hoiukoht, mis on selleks kohandatud ja põranda, seina või ehituskonstruktsiooni külge statsionaarselt kinnitatud raudkapp (edaspidi relvakapp).
Punktis (8) ei räägita aga tulirelvast vaid lihtsalt relvast... et kui kodus on rohkem kui 1 relv siis tulirelv peaks olema relvakapis?

[Kriku]

Ei, lg. 3-4 räägivad expressis verbis tulirelvadest. Nende hoidmisele kehtivad rangemad nõudmised kui muude relvade hoidmisele.

Kuna relva joobeseisundis kanda ei tohi, on teoreetiliselt kõik uinumiseelsed napsud, mille ajal relv ei ole relvakapis, RS rikkumine. Praktikas muidugi on sel tähtsust ainult siis, kui kodanik tuttu jäämise asemel otsustab hotellitoast väljuda, relva kaasa võtta ja mingit rumalust teha. Üldiselt ei tohiks seaduses olla norme, mida massiliselt rikutakse ja mille rikkumisel samal ajal mingit tähtsust pole, aga praegusel juhul ei oskaks ma ka soovitada, kuidas parem oleks.