Eesti taevast sajab juppe

[Tundmatu sõdur nr. 4]

..veel kahel vennal katus sõidab (esimene oli kuliibin)...

Iseenesest huvitav - kuumalaine sai ju läbi juba

[Walter2]

Jah, võimalik, et satuti peale täiesti tavalisele algusjärgus metsatulekahjule.

Kuidas see annab seletuse murdunud puudele ümbruskonnas? Pigem käis puude kohal litakas ära ja midagi kuuma lendas pinnasesse - sealt ka see tulekolle.

[Kriku]

Jah, see on argument küll. Välgulöök ei tohiks ka niisugust murdu tekitada.

[Kriku]

Veel pildimaterjali juba läbikaevatud alast: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=83321321

[dm7]

Juhul kui puude kohal plahvatus oleks toimunud, siis mingit mudru oleks siiski leitud. Ma kalduks küll antud kontekstis välgu poole. Õhust esmavaatlusel kindlasti tundus asjal nö. potensiaali ja kogu järgnev tegevus on õigustatud.

Ega siis peale 2 variandi muud pole, vandenõuteooriad jätan mina kindlalt välja.
1) Lõhkes kõrgemal õhus ja sel juhul on millegi leidmine ilmselt äärmiselt vähe tõenäoline. Kuigi eespool viidati et 3-4 meetrisest raketist mingi saba-mootoriosa võib suuremas tükis alles jääda.
2) Kukkus kuskil alla, millal lõpuks leitakse on iseasi. Äkki alles kevadel kui lumi sulanud ja vaatlustingimused õhust parimad või suvaline seeneline otsa satub.

[retti]

Plahvatuse kuulmist Puurmanis võib pidada tõenäoliseks.Sirge Pangodist Jõekülla(78km) läheb täpselt üle Puurmani(47km).

[Manurhin]

Esiteks, tol päeval äikest Eestis ei esinenud.

Teiseks, nagu akf! lant paar lehekülge tagasi kirjutab, mingit pauku seal piirkonnas ei kuuldud.

Tegelikult mingit AMRAAM raketti kunagi lendu ei lastud. Ära kaotati tuumarelv ja kõik ülejäänu on veesegamine. Küsige reptiilidelt üle, kui mind ei usu.

Tõsi. Tuumarelvi on ära kaotatud kaugelt rohkem kui ühel korral ja mitmed neist ongi kadunuks jäänud. Samas, tuumarelvi kannavad vist ikka pigem pommitajad, mitte hävituslennukid või kuidas?

[Kapten Trumm]

Juhul kui puude kohal plahvatus oleks toimunud, siis mingit mudru oleks siiski leitud. Ma kalduks küll antud kontekstis välgu poole. Õhust esmavaatlusel kindlasti tundus asjal nö. potensiaali ja kogu järgnev tegevus on õigustatud.

Ega siis peale 2 variandi muud pole, vandenõuteooriad jätan mina kindlalt välja.
1) Lõhkes kõrgemal õhus ja sel juhul on millegi leidmine ilmselt äärmiselt vähe tõenäoline. Kuigi eespool viidati et 3-4 meetrisest raketist mingi saba-mootoriosa võib suuremas tükis alles jääda.
2) Kukkus kuskil alla, millal lõpuks leitakse on iseasi. Äkki alles kevadel kui lumi sulanud ja vaatlustingimused õhust parimad või suvaline seeneline otsa satub.

A2A rakett ei plahvata lihtsalt suvalise kõmakaga, vaid plahvatus on üsna täpselt suunatud, et tekitada kahjustusi möödalendavale lennumasinale (missile tulebki sõnast "miss").

See skeem on küll Buki oma, aga ehk aitab seletada ka kehtivat lugu


Muu sodi jätkast (sõltuvalt oma asukohast plahvatuse suhtes) edasi lendamist, kiirus on ju nii 3000+ kmh. Neid tükikesi leiab sealt kilomeetrite kauguselt.
Metsa pani aga põlema maapinda tabanud tulikuum shrapnell suunalt 1. See meetripikkune raketimootor võib paugu asukohast kilomeetreid eemal olla.
https://www.youtube.com/watch?v=4g4_jzqBJnA
Vaadake tabamuste (küll AIM-9) aegluubis kohti - rakett ei "kao" kuskile tabamusega ega jää seisma.

[Kriku]

Metsa pani aga põlema maapinda tabanud tulikuum shrapnell.

Aga see pidanuks ju sinna maha jääma? Nii kuum ta ju pole, et aurustuks.

---

missile tulebki sõnast "miss"

OT, aga ei tule: https://www.etymonline.com/word/missile

Pandagu tähele minu enesedistsipliini, missise-nalja jätan tegemata.

[Kapten Trumm]

Aga see pidanuks ju sinna maha jääma? Nii kuum ta ju pole, et aurustuks.

Mulle arusaadavalt ei otsinud seal keegi neid 3-10 mm metallitükikesi, vaid ekskavaatoriga kaevates üritati leida maasse lõikunud raketi rususid.
Et neid shrapnelle leida, peaks terve selle hektari nii meetri sügavuselt laskma kullaotsijate kombel läbi.
Nii mõtestasin mina enda jaoks asja lahti. Neid shapnelli tükke silm punnis koguda pole mõet, vene luurele need huvi ei paku.
Neile ehk pakuks huvi terve rakett või selle suuremad tükid, mille abil saaks raketi laua peal "taasluua".

[Kriku]

Aga see pidanuks ju sinna maha jääma? Nii kuum ta ju pole, et aurustuks.

Mulle arusaadavalt ei otsinud seal keegi neid 3-10 mm metallitükikesi, vaid ekskavaatoriga kaevates üritati leida maasse lõikunud raketi rususid.

Ma ei tahaks uskuda, et nad metallidetektoriga ei käinud üle kogu läbikaevatud ala ja hunnikusse aetud mulda. Metallidetektori kasutamisest oli ju juttu ka.

Et neid shrapnelle leida, peaks terve selle hektari nii meetri sügavuselt laskma kullaotsijate kombel läbi.

Arheoloogide kombel, sõelaga:


Ja kui on teada, et põlema läks 30*30 ala, peaks ju piisama selle läbisõelumisest. Vähemalt kiviaja asulakoha kaevamistel tehakse alati, hilisemates perioodides ka väga tihti. Mõne mm kuni cm suurused leiud pinnasest üles leida on triviaalne probleem.

[Kapten Trumm]

Antud juhtumil lähtus KV tegevus võimalikust vene luurehuvist/sensitiivse info lekkimise võimalustest. 1x1cm tükikesi polnud lihtsalt mingit mõtet koguda - otsiti seda, mis venelasi huvitaks (terve rakett või selle suuremad jupid, otsing käis nii, et kopajuht kaevas ja keegi seisis augu kõrval, kes oleks pidanud karjuma, kui midagi näha on. Näiteks raketi ninaosa radariga oleks huvitav. Võibolla raketi mootor. Alumiiniumpleki tükid raketi korpusest pole huvitavad (vastavat oskusteavet on venelastel endalgi küllalt).

Seda, et kullasõelumist ei korraldatud, ei saa KV-le ette heita - nemad tegusesid ainult niipalju, kui oli vajalik sensitiivse info kaitseks. Arheoloogidel polegi tükikeste leidmiseks muud võimalust.
Kui aga KV enam mingeid otsinguid ei korralda (otsingud lõpetatakse), siis küllap seal see plahvatuskoht oligi. Lihtsalt sealt ei leitud midagi sellist, mis vajas kokku korjamist ja äraviimist.

Ja kui on teada, et põlema läks 30*30 ala, peaks ju piisama selle läbisõelumisest

Rakett plahvatab külje peale enda ümber. Raketi laeng asub enamasti umbes raketi keskel. Muu koli sõltuvalt asjaoludest jätkab ju lendu endises suunas (või enamvähem endises). Muu nänn võib olla lõhkepea rakendumise kohast kilomeetreid eemal. Küsimuse täpne vastus eeldab nüüd salajase info teadmist - kas AIM-120 plahvatab ka ettesuunas. Kui ei, siis tõenäoliselt lendavad ninaosa jupid edasi (saades plahvatusest veel hoogu juurde), sabaosa jupid aga saavad pidurdatud plahvatusega ja peaks kuskile ligemale alla sadama. Kogu see manna lendab ju 3000 kmh kiirusega (kilomeeter sekundis). Kui rakett aga plahvatab Buki kombel ka "ettepoole", siis lendab edasi ainult hunnik pisikesi tükikesi (ette "välja tulistatav" shrapnell teeb pudiks kõik, mis tema teele jääb). Sabaosa käitumine peaks olema ühesugune - üsna tõenäoliselt rakett tahapoole ei plahvata. Samas selles rakettmootori kestas (100 km kaugusel oli kütus ammu ära põlenud) midagi niiväga imepärast ju pole, mida venelased ei teaks (nad oskavad ka taolisi 100 km kaugusega rakette juba aastaid ehitada). Kui mina oleks venelane, pakuks mulle huvi raketi ninaosa.

[dm7]

Antud juhtumil lähtus KV tegevus võimalikust vene luurehuvist/sensitiivse info lekkimise võimalustest. 1x1cm tükikesi polnud lihtsalt mingit mõtet koguda - otsiti seda, mis venelasi huvitaks (terve rakett või selle suuremad jupid, otsing käis nii, et kopajuht kaevas ja keegi seisis augu kõrval, kes oleks pidanud karjuma, kui midagi näha on. Näiteks raketi ninaosa radariga oleks huvitav. Võibolla raketi mootor. Alumiiniumpleki tükid raketi korpusest pole huvitavad (vastavat oskusteavet on venelastel endalgi küllalt).

Seda, et kullasõelumist ei korraldatud, ei saa KV-le ette heita - nemad tegusesid ainult niipalju, kui oli vajalik sensitiivse info kaitseks. Arheoloogidel polegi tükikeste leidmiseks muud võimalust.
Kui aga KV enam mingeid otsinguid ei korralda (otsingud lõpetatakse), siis küllap seal see plahvatuskoht oligi. Lihtsalt sealt ei leitud midagi sellist, mis vajas kokku korjamist ja äraviimist.

Mis te teete nalja või? Kaabiti natuke ekskavaatoriga et ''vene luurele'' mootoriosa ei jääks ja peale seda löödi käega ja mindi koju? Sest kes see ikka viitsib mingit pudi otsida? No mul on ilmselt Kaitseväe suhtes oluliselt suurem respekt kui teil. Ilmselgelt midagi ei leitud ja tegu pole õige kohaga.

[Runkel]

Kui vaadata Kriku lisatud pilti kraatri moodi paigast, siis olete ka märganud langenud puude suunda (pildil ladvad kirde ja loode suunas maas), kui nüüd paneme kpt Trummi tarkuse ka juurde raketi lennu ja plahvatuse ja edasilendamise kohta, siis asjalikumad mehed võiks spekuleerida raketi võimaliku lennusuunda. Oletusel, et põrgumasina jälg ikkagi on pildil.

Ja vaatame veel Kriku pandud pildigaleriid. Esimesel on näha põlenud pinnas, sekka ka turbalist maad. Peale kopatööd vaid kena turvas. Läheb ikkagi sõelumiseks?

Kui nüüd mõelda juhtumi uurimise peale, siis tõenäoliselt, oletan jällegi oma kehvast arusaamisest lähtudes, peamine info saadakse ju lendurilt, lennukilt. Hulkuma läinud rakett peaks justkui teise või enamjärguline olema, raketitehasele muidugi ülioluline (meie juhtum nt juba ka Wikis ära mainitud). Siin võib juhtuda see, et me jäämegi väheinformeerituks võrreldes hispaanlaste ja NATO erikomisjoniga (kui see luuakse).

Aga Endla LKA sai tubli promo, paneme seenekorvid valmis ja hoiame pilgu terava ka metallist mustikatel.

[Kriku]

1x1cm tükikesi polnud lihtsalt mingit mõtet koguda

On ikka, kui need annavad kindluse, et rakett kuskil seal plahvatas. Kui see teadmine on kuidagi muud moodi saadud, siis jah ei ole mõtet.

Kui aga KV enam mingeid otsinguid ei korralda (otsingud lõpetatakse), siis küllap seal see plahvatuskoht oligi.

Seda küll. Nii võiks siis ka avalikkusele öelda.