Eesti majandus eile, täna ja homme.

[teeline35]

Tselluloosi tehase rajamine Kehrasse
https://novaator.err.ee/856476/video-80 ... use-sumbol
Kahjuks on see tehas tänapäevaks igatpidi lootusetult vananenud, aga moodsa tehnoloogiaga tehast vist niipea meie maale ei rajata!
ERR peksab vahtu üles
https://www.err.ee/856617/ft-hansson-on ... uhi-kohale
Tegelikkuses on Hanson üks kandidaatidest, aga kõige kehvemate võimalustega sellele ametikohale valituks saada.

[Dr.Sci]

Leidub veel julgeid!
https://www.err.ee/856628/metsa-woodi-v ... s-tootmist
Eks nende õnn oli meedia vähene tähelepanu. Igasugu "looduskaitsjad" ja muidu virisejad ei pääsenud püünele ja nüüd takkajärgi keegi enam ennast lolliks tegema ei tõtta. Juba töötava asja puhul raske usutavalt tonte maalida!

Lugesin eile seda uudist. See mida Pärnus tehakse tundub olema suht keskkonnasõbralik - poolfabrikaadid tuuakse Soomest, mingit erilist keemiat ei lisandu, energiat kulub küll palju. Planeeritav 200 töötajat on sama mis planeeriti ka miljarditehasesse, seega pigem ootaks 10-t samasugust pisemat (100M kanti tehast) kui seda tselluloosi oma.

[teeline35]

Lugesin eile seda uudist. See mida Pärnus tehakse tundub olema suht keskkonnasõbralik - poolfabrikaadid tuuakse Soomest, mingit erilist keemiat ei lisandu, energiat kulub küll palju.

Kuidas see energia tekib? Ega me äkki ei pea selleks rohkem põlevkivi ahju ajama? Või tehas seisab kui tuul ei puhu ja päike on pilve taga?

Mina igatahes toetaksin kui ükstaskõik mitmele töölisele tööd andev tehas rajatakse küsimata sellest kui suur see investeering ka oleks. Tartusse planeeritud puidurafineerimistehase puhul on selge, et oma reostuses Tartu linnaga võistelda ta ei suuda. Seega ootaksin neilt "looduskaitjatelt" kampaania jätkumist Emajõe puhtuse saavutamiseks. Midagi tuleks ette võtta Tartu linnaga siis!

[Jaanus2]

Järgmine aasta pidid tooma ka vineeri viimistlemise seadmed Soomest siia. Siis teevad usinad pärismaalased väikese palga eest Soome kasest soomlastele vineeri. Eesti puud kasvagu! Tartu tuleks Emajõe puhtuse nimel muidugi hävitada. Ja edasi koligu Pihkva mujale või muidu...

[Kriku]

Eesti keskmine palk olevat tõusnud rekordkõrgeks: https://majandus24.postimees.ee/6142609 ... 1530278500

Eesti inimeste keskmine brutopalk oli tänavu teises kvartalis 1321 eurot, mis pole kunagi varem nii kõrge olnud.

Brutopalk tõusis teises kvartalis aastaga 6,4 protsenti. Kuigi võrreldes möödunud kvartaliga kasv küll veidi aeglustus, pole Eesti inimesed kunagi nii palju keskmiselt teeninud, selgub statistikaameti andmetest.

Keskmine brutokuupalk oli aprillis 1312 eurot, mais 1298 eurot ja juunis 1354 eurot. Reaalpalk, milles on arvesse võetud inflatsiooni ehk üleüldist hinnatõusu, tõusis võrreldes aastataguse ajaga tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk – 3 protsenti.

[nimetu]

Sellega seoses oleme netopalga poolest vist seljatanud kõik teised Ida-Euroopa ja endised NSVL maad, sealhulgas ka Sloveenia ja Tšehhi.

[davidsoniharald]

Palgaga seoses tahaks öelda, et hetkel on jälle selline seis nagu oli ennem eelmist MASU. Iga mees sobib ehitajaks ja iga selline isehakanud ehitaja küsib rohkem palka kui insener. Minu arvates selline olukord normaalne ei ole ja kaua kesta ei saa. Vaatame millal siis see mull lõhki läheb. Kas pauk just sama kõva saab olema kui eelmine kord või mitte näitab ainult aeg. Ei ma ei ole kade aga ettevaatlikuks teeb.

[Kriku]

Samal ajal Tsoorus on nii: https://www.vorumaateataja.ee/60-uudise ... oupuuduses

[Kapten Trumm]

Olen seda meelt, et meil ilmnevad juba samad masu-eelsed tundemärgid nagu eelmine kord.
Lisaks ehitajate ja ehitushindade kontrollimatule kasvule on juba tagasi ka väheväärtusliku kinnisvara hasartne kokkuostmine ja kinnisvara arendamine tegelaste poolt, kelle vaimsed võimed ei lubaks istegi postiljonide brigadiriks olla.

Kokkuvõtvalt on alanud kõikehõlmav hinna- ja kuluralli, mis kestab senikaua kui Rootsi pangad odavat laenu annavad, eelarves raha jätkub ja ettevõtjad välja kannatavad.
Miks meil käib buum ja pauk järjest (mujal on stabiilsem) on asjaolu, et meil on täitmata pikaajalist kasvu toetavad fundamentaalsed eeltingimused.
Näiteks mõõdukad tööjõukulud ja tööjõu kättesaadavus. Meil käib kõik see kasv ainult hinnatõusu arvelt, mis on ekstensiivmajandus.

[Kapten Trumm]

Eesti keskmine palk olevat tõusnud rekordkõrgeks: https://majandus24.postimees.ee/6142609 ... 1530278500

Siesta kestab senikaua, kui ettevõtjad (eelõige eksportivad ja töötlev tööstus) jõuavad neid kasvavaid kulusid maksta.
Sisemaise majandusega pole nii hull, sest toimub üksteisele järjest kallinevate kaupade/teenuste müümine.
Ekspordis aga tuleb konkurents vastu ja mujal taolist buumistumist ei pruugi mujal olla, igal aastal 10% hinnatõusu (kasvavate sisemaiste kulude sh palk) katteks keegi ei maksa.
Ühel hetkel aga ületab kulude (sh palk) kasv tootlikkuse kasvu ja edasi on lihtsalt aja küsimus, kes kui kaua kannatab. Mina eelistaks mõõdukamat 1-2% kasvu, mis oleks igal aastal. Rahakulutamine oleks mõistlikum.

[nimetu]

Lisaks ehitajate ja ehitushindade kontrollimatule kasvule

Ei ole mingit kontrollimatut kasvu olnud. Hinnad on praegu endiselt äärmiselt madalad, hoolimata suurest nõudlusest. See ongi kõige kummalisem hetke olukorra osas. Tööd nagu oleks, kuid kõik tõmblevad üsna madalate summade eest.

[davidsoniharald]

Samal ajal Tsoorus on nii: https://www.vorumaateataja.ee/60-uudise ... oupuuduses

Tööjõu puudus on absoluutselt igal pool hetkel. Oli uudis, et R-Kiosk lühendas oma putkade lahtioleku aegu, tuttavad bensiinijaama müüad räägivad sama juttu. Jne. Otsisin ehitajat oma maja peale, paar meest helistas kuulutuse peale ja paar tuli kohale ka. Autod olid kõigil väga uued, hinnapakkumised võtsid jalad nõrgaks. Poekassades on järjekorrad, sest kassapidajaid ei leia.

R-kioskiga on lihtne, paneme automaadid ja müüjat pole vajagi. Poes sama teema, nutikassad tulevad.

Praeguses seisus on osad sektorid kõvasti üle makstud ja palk seal on kõrgem kui loodav lisandväärtus. See on põhjustanud tööjõu kriisi teistes sektorites. Ennem MASU oli Politseis kõvasti täitmata ametikohti, kui MASU peale tuli said need üsna kiiresti täidetud ja oli ka valida, kellega. Sama kõigis teistes sektorites. MASU ajal olid mul kaks ehitajat, kes olid nõus tööd tegema 250 EEKi päev, aasta varem olid ehitajate palgad nii 20000+ krooni kuus.

[Kapten Trumm]

Ei ole mingit kontrollimatut kasvu olnud. Hinnad on praegu endiselt äärmiselt madalad, hoolimata suurest nõudlusest. See ongi kõige kummalisem hetke olukorra osas. Tööd nagu oleks, kuid kõik tõmblevad üsna madalate summade eest.

Uute elamispindade müügihind on praegu kruvinud juba 3000 euroni m3.
Mitte väga ammu oli see umbes 1500.

[nimetu]

Ennem MASU oli Politseis kõvasti täitmata ametikohti, kui MASU peale tuli said need üsna kiiresti täidetud ja oli ka valida, kellega.

Siis sa mäletad seda olukorda hoopis teistmoodi kui tegelikult oli. Masu ajal hoopis koondati politseis. Osalt seoses ühendameti loomise tõttu ja osalt selle tõttu, et rahaga oli kitsas.

Kuigi töötajate arvu ja personalikulu ei olnud plaanis vähendada,
kahanes ühendamisel nii PPA töötajate koguarv kui ka personalikulu.
Kolme asutuse töötajate koondamised algasid enne 2010. aastat ja
tugiteenistujate osakaal vähenes ühendamise hetkeks isegi enam kui
planeeritud ning see vähenemine on jätkunud. Valdav osa rahalisest
kokkuhoiust on tulnud vastupidi planeeritule personalikulude arvelt.

https://www.riigikontroll.ee/LinkClick. ... uage=et-EE

[Runkel]

Üks oluline erinevus masu eelsest seisust on see, et praegu ei genereerita kasvu ohjeldamatu laenuraha külvamisega, mis langusperioodil on lisakoormus. Praegu oleme tervemal baasil, aga pauk tuleb alati ootamatust kohast, nagu targemad mehed kõnelevad. Mis mu meelest on meil seni puudu olnud, on nn kontratsükliline eelarvepoliitika - ehk riik sekkub raha pakkumisega (tellimustega) majanduse kokkutõmbumise faasis. Senini oleme paugutanud karmilt ja - teisalt, tuleb tunnistada - efektiivselt. Paugu järel läks SKT enam kui 14% langusesse. Ca aasta pärast oli raske kohandumine läbi, kes läks firmaga põhja, kes alustas ümberkujundanult. Paraku lahkus parvena ka palju töömehi, kes tervitavad meid nüüd siin teiselt poolt lahte. Soomlased tegutsesid teisiti, seal on muidugi palju nüansse, kasvõi AÜ-de roll, aga riik panustas tugevasti infra ehitusse. Soomepoisid teavad kindlasti paremini kirjeldada, aga nn ringid (magistraalid) ümber Suur-Helsingi olid/on väga mastaapne ettevõtmine, metroo jne. Mõju: majandus nii järsult ei kukkunud, aga uus kasv saavutati ka väga vaevaliselt. Päris mitu aastat toimetati 0-kasvuga, ei liha ega kala, aga suurt pereheitmisest, ma arvan, aitab see vältida. Nii et, ma paneks küll ette, et järgmise majanduslanguse korral võiks Eesti riigitellimustega konjuktuuri ergutada, ka laenuraha abil, siis on ehitushinnad väiksemad ja ka hanke võitmise pärast käib kõva konkureerimine, milleks riigil praegu väga oluliselt möllata, kui kõik hinnad on üleval.