Eesti majandus eile, täna ja homme.

[Puurija]

Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ahti Kuningas: „„Venemaa raudteed“ viivitab kahe Changchunist Paldiskisse kulgeva konteinerrongi transiitmarsruudi heakskiitmisega. Taotlus läbipääsu võimaldamiseks kahele rongile saadeti „Venemaa raudteedele“ 27. juulil, kuid vastust ei ole siiani tulnud.“
Taotluses Venemaa Föderatsiooni transpordiministrile Sergei Aristov: „„Uue siiditee“ projekt nõuab operatiivset koostööd riikide vahel ning teenib kõigi osapoolte ja ettevõtete, sealhulgas „Venemaa raudteede“ majanduslikke huve. Palume teie toetust sellele transiitmarsruudile ja hõlbustada Vene Föderatsiooni territooriumi läbivate transiitvedude/transiidiplaanide kinnitamist.“
https://rus.err.ee/856789/rossija-ne-so ... -jestoniju

[vanahalb]

Autovero on kõige väiksem probleem, EL piiriülesed töötajad ja seda need Vikingi viimase laevaga Tallinna sõudjad on, seda nagunii maksma ei pea.

Kas see siiski mitte ei sõltu autoomaniku Soomes viibimise ajast? Meelde on justkui jäänud, et üle mingi aja seal viibides pead hakkama maksma.

Kui deklareerida end Soome alaliseks elanikuks, siis iseenesest tuleks ka Soomes kasutatav auto 30 päeva jooksul Soome registrisse panna. See seltskond, kes kapten Trummi Vikingil sokihaisuga lämmatab pole alalised elanikud kuigi nad korrapäraselt Soomes tööl käivad. Neid mõisteid on seadusraamatus pikemalt lahatud. Populaarteaduslikult on küsimust valgustatud näiteks siin:
https://eestinen.fi/2017/10/hea-teada-k ... -arvestus/

Seda, kas Soome tuldi alaliselt või mittealaliselt ütleb igaüks rahvastikuregistrile ise. Muidugi kui viitsib üldse öelda, sest pole ju keelatud (tööjõu vaba liikumine EL piires) käia üle piiri nagu oma kodus. Need kes suvatsevad registrit teavitada - ma tean inimest, kes on ajutiselt Soomes juba 11 aastat. Tuli mingit tööd tegema ja kui valmis sai, siis ootas hulk järgmisi ning nii need aastad kuluvad. Registris on ta end ausalt arvele võtnud, ajutise elanikuna ja see staatus ei muutu automaatselt.
Need, kellel on pere või muud huvid tegelikult Eestis on klassikaline piiriülene tööjõud ka igasuguste eurodirektiivide järgi ja maksuametnike hammas igalt poolt peale ei hakka.

Ma mäletan ühte kolakat Soome riigile 10 aasta tagusest ajast jas sellepärast tundsingi huvi, et kas kapten Trummi algandmed on pärit veel varasematest ja üldse euroliidu eelsetest perioodisest.
http://www.maksumaksjad.ee/modules/smar ... itemid=900
Sarnaseid kohtuasju on veel- ühte hiljutisemat lugesin, mis kokkuvõtvalt oli umbes, et Soome alaline elanik, kellel on äriühing välismaal (Eestis näiteks) ning sealses registris auto, tohib seda autot ka Soomes maksuvabalt kasutada, Muidu hoidsid ka põlissoomlased ise oma Porschesid Tallinnas , sest igal pool mujal peal Soome tohtisid nad nendega sõita.

[Kriku]

Kessleri sõnul ei tea finantsinspektsioon, kui palju hämarat raha Danskest läbi käis. Inspektsiooni ülesanne pole kuritegusid avastada, vaid tagada, et finantssüsteem oleks turvaline ja töötaks laitmatult.

Rahapesu kahtluse korral võtab asja üle keskkriminaalpolitsei juures tegutsev Rahapesu Andmebüroo (RAB). Büroo viimane aastaraamat räägib neljast suurest skeemist, millel olid rahapesu tunnused. Kokku liikus nende kaudu viimastel aastatel üle 13 miljardi euro. Raha voolas siia Venemaalt ja Aserbaidžaanist, nii otse kui Moldova ja Läti kaudu.

RABi juht Madis Reimand toonitab, et tegemist on vaid nelja skeemiga ning kõnealused 13 miljardit eurot ei liikunud ainult Danske, vaid mitme panga kaudu.

Praeguseks on sellises mahus tegevus läbi. „Finantsinspektsioon on nende nelja skeemi toimumist võimaldanud riskid valdavas osas turult tõrjunud,“ ütleb Reimand.

[...]

RAB pole uurimisasutus. „Kahtluse korral edastame info uurimisasutusele või prokuratuurile,“ ütleb Madis Reimand.

[...]

Rahapesuga on tegemist alles siis, kui kohus kinnitab, et „pestud“ raha hangiti kuritegelikult. Kõnealuse 13 miljardi euro puhul on viiteid eelkuritegudele teada vaid murdosal tehingutest, kuigi kogu selle raha liigutamisel on rohkelt rahapesu tunnuseid.

„Täna tegelikult ei ole kuskil kinnitust leidnud ega ole tõendatud, et see on kuritegelikul teel saadud raha,“ tunnistas minister Tõniste. „Kui suur summa või milline on seal täpselt see must raha, seda ju on väga raske tõendada.“

http://ekspress.delfi.ee/kuum/eesti-eks ... d=83482071

Mikk Salul on ühes oma varasemas loos õigus, et rahapesu kriminaalõiguslikus mõttes ei tõestata tõenäoliselt kunagi kohtus ära. Õnneks on aga finantsinspektsioonil kõrgemad standardid ja seaduslik võimalus neid rakendada. Niisuguse tegevuse puhul on selle lõpetamine olulisem kui mõne tolguse kinnipanek. Loodame, et see pole nüüd tühi eduraport, vaid Eesti kaudu ongi nüüd oluliselt raskem raha pesta.

[Lemet]

Selguse saab europa.eu veebist, kus on kirjas, et Soome püsivalt elama asudes tuleb auto registreerida Soomes 30 päeva jooksul.

Kui aga inimene õpib Soomes või viibib Soomes kuni 6 kuud aastas, siis pole vaja autot Soomes registreerida. Enam kui 6 kuu puhul tuleb täita vastav tolli blankett. Kui inimene õpib ja teeb Soomes tööd, siis tuleb auto registreerida ja maksu maksta.

???????

Liisingu ehk kasutus- või kapitalirendi korral kehtib Soomes rendiautode kord, mille järgi võib sõita kuni 14 päeva aastas maksuvabalt, üle selle tuleb auto Soomes registreerida ja makse maksta.

????????

[Tegelane5]

Palgaga seoses tahaks öelda, et hetkel on jälle selline seis nagu oli ennem eelmist MASU. Iga mees sobib ehitajaks ja iga selline isehakanud ehitaja küsib rohkem palka kui insener. Minu arvates selline olukord normaalne ei ole ja kaua kesta ei saa. Vaatame millal siis see mull lõhki läheb. Kas pauk just sama kõva saab olema kui eelmine kord või mitte näitab ainult aeg. Ei ma ei ole kade aga ettevaatlikuks teeb.

Samas, ega ehitaja ju hinda ei määra üksi. Kui ollakse nõus maksma siis miks mitte küsida? Eriti kui töö stabiilsusega on nagu on. Jama oleks vast siis kui juba igasugu programmeerijad jne õppurid läheks TTÜst küproki panema.

[Lemet]

Mõtlemapanev kirjutis. Küll ei midagi uut, aga lugemist tadub ikkagi...

https://m.postimees.ee/section/517/6143628

[nimetu]

Kusjuures veosektoris on suhteliselt palju igasuguseid välismaalasi sõitmas (nt Ukrainlased). Tööjõupuudus lihtsalt, kuigi palk on Eesti mõistes väga hea - lõdvalt üle keskmise.

[Kapten Trumm]

Praegu (kliendi ja tellija) mätta otsast vaadatuna on probleemiks tegelikult ebakindlus tuleviku ees ja tegijate vähene tahe oma teenuste pakkumist kasvatada - eelmise masu eel tehtud liigsed investeeringud on värskelt meeles. Kui tahad, siis teeme, aga 1-3 kuu pärast või kui tahad kohe, siis kalla raha külamees. Seepärast on tükati olukord, kus hinda ajab üles defitsiit, tegijad ei julge suuremasse mahtu raha panna, sest keegi ei tea, millal järgmine pauk tuleb. Praegu on näiteks ehitusprojekteerimises tavaline 3-6 kuud järjekord, kohe töö alustamist pole lootustki saada.

Mina vaataks seda Linfordi mehe juttu ka samas valguses, kõigil on veel hästi meeles need klientide maksmata arved ja võlanõudjate poolt ära viidud liisingu rekkad.
Eesti veofirmad muidu hädaldavad ka sellel põhjusel, et Maanteeamet on tagasi lükanud ideed lubatud veokite piirmasside tõusuks, sest kõik sõidavad ülekaalus, kuid politsei peedistab ainult kohalikke. Ja kui peedistab poolakaid, siis trahve nad ikka ära ei maksa. Mina arvan, et see piirmassi tõus meil olukorda ei muuda - 60 tonniste asemel hakkavad meil lihtsalt sõitma 70-tonnised ja on aja küsimus, millal kellelgi raam murdub ja koolibuss juhtub kõrval olema.

[teeline35]

https://majandus24.postimees.ee/6143912 ... ipsu-peale
Puidurafineerimistehasega on kõik
Artikkel muidugi esitab mõnegi eksliku väite selle eriplaneerimise vastaste "parimas" stiilis.

Transpordi sektoris tõesti keerulised ajad. Mulle meenutab olukorda umbes 2008-2009. Euroopa suunas hakkab kaubavedu kokku kuivama. Tööjõu puudus veel lisaks. Kaugsõiduautojuhi töö pole 8-5ni töö. Elad autos ja tööle minek võib tähendada nädalaid või isegi kuid kodust eemal. Kuigi palk on hea ei taha noored selle töö peale tulla. Nendel vaja nädalavahetusel jämmida ja perekonna või sõpruskonna üritustel käia. Pluss veel töö on logistikafirmade käes, aga vastutus on veofirmadel kui midagi viltu läheb. Sageli logistikafirmadel endal autosid polegi.

[teeline35]

https://novaator.err.ee/856952/tooandja ... ide-puudus
Ka noored tahavad kõike kähku kätte saada ja ei viitsi pikalt pingutada ning ennast niiöelda üles töötada! Sageli palgatase neile spetsialistidele pole kuigi atraktiivne.

[vanahalb]

Selguse saab europa.eu veebist, kus on kirjas, et Soome püsivalt elama asudes tuleb auto registreerida Soomes 30 päeva jooksul.

Kui aga inimene õpib Soomes või viibib Soomes kuni 6 kuud aastas, siis pole vaja autot Soomes registreerida. Enam kui 6 kuu puhul tuleb täita vastav tolli blankett. Kui inimene õpib ja teeb Soomes tööd, siis tuleb auto registreerida ja maksu maksta.

???????

Liisingu ehk kasutus- või kapitalirendi korral kehtib Soomes rendiautode kord, mille järgi võib sõita kuni 14 päeva aastas maksuvabalt, üle selle tuleb auto Soomes registreerida ja makse maksta.

????????

Siin tuleks eristada kolme kategooriat:
1. Soome alalised elanikud või püsivalt Soome elama asujad - auto tuleb Soome registrisse panna 30 päeva jooksul

2. Soome ajutised elanikud - pool aastat on see sama periood mida kasutatakse residentsuse määramisel. Aastas on 365 päeva ja pool aastat +1 päev kuskil elamist tähendab, et makse tuleb maksta selle riigi seaduse järgi. Põhimõttelistel maailmaränduritel on eraldi reegel, et "kus on enamuse ajast viibinud". Kui keegi tuli Soome elama, kasvõi ajutiselt ja üle poole aasta Soomes on, siis peaks ta igasuguseid makse, ka seda automaksu Soome reeglite järgi maksma ehk auto tuleks ümber registreerida, Täitsa levinud skeem oli, vähermaslt vanasti, et kui pool aastat täis sai , toodi Eestist teine auto (või visati teised numbrid ette) ja sõideti teie pool aastast. Siis vahetati taas ringi, sest uuest aastast algas 183 päeva lugemine uuesti.

3. Kalevipojad - neil ei ole Soomes kindlat elukohta. Mõnikord on see töö spetsiifikast tingitult nii ja mõni ei hakka end Eesti rahvastikuregistrist välja registreerimagi. . Soome rahvastikuregistrisse sisse registreerimiseks peaks tegelikult Soomes eluase olema ja igasugustel ehitajatel ning muidu ringirändajatel pole enda elamispinda. Elatakse tööandja kulul hotellis või rendikorteris., sest objektid muutuvad ja pole mingit mõtet omale kuskile elamist soetada. See on päris suur luksus kui saab pikalt ühe koha peal olla - kaua prantslased tuumajaama juba ehitavad, kas tuleb kümme aastat ära? Nemad välja arvatud tehakse pikkade päevadega nädal tööl-nädal vaba või mingi teise graafikuga ja kodu ning "sissekirjutus" on Eestis.
Kindel elukoht on selleks vajalik, et riigil oleks kuhu posti saata ja ilmselt ka laste koolipanemiseks, sotstoetuseteks jms. Tungivalt soovitav, et see oleks ikka elamispinna registris ja mitte mingi suvaline trafoputka. Mõnede teoreetikute kinnitusel tuleks rahvastikuregistrisse minnes isegi majapaberid või üürileping näppu võtta.
Kui ma Soome läksin, tahtsin kohe end üles anda kuid polnud veel korteritki. Hotelli aadressi oleks ka näotu pakkuda, sest järgmine nädal tuleb võib-olla uusi mõtteid ja siis vaja jälle kesklinna minna ning neli korrust ülespoole trampida ning koos poole Aafrikaga järjekorras seista - lihtsalt ütlemaks, et kohe sealsamas üle tee leidsin parema hotelli. Kui elukohta küsiti, ütlesin töökoha aadressi (visaku sinna postkasti, kui midagi olulist kirjutada on). See oli ilma korteri või ridamaja numbrita aadress ja küsiti aupaklikult, et kas see on eramaja. Ma vastasin et ei ole, "romupiha" on. Pole see soome keel eriti suus ja aru saadi vist, et prügimägi Igatahes pööritati hulk aega silmi, siis käidi tagatoas nõu pidamas ja lõpuks öeldi,et OK, tere tulemast Soome.
Kalevipojad sellist kadalippu läbi teha ei viitsi ja pole nad soome elanikud ning pole neilt ka automaksu minumeelest viimastel aegadel nõutud. Kui auto on Eesti reg numbriga ja juhiluba samuti Eesti oma, ei hakka tavaliselt keegi formaalsustesse süüvima. Siis läheb huvitavaks kui Eesti juhiloal kehtivusaeg läbi saab ja Soome elanikule Eestist uut dokumenti enam ei anta. Eesti reg numbri ja Soome juhiloaga võidakse küll liistule tõmmata ja sügavamalt uurima hakata.

Rendi- ja liisinguautode kohta ei oska peast midagi tarka kirjutada ja ei tea millise ühiskonnakihi kohta selline märkus kehtib. Võib-olla on need kommertskasutuse masinad või on reegel püsielanikele. Sellest samast reedeõhtuse Viking Line seltskonnast ei tea küll kedagi, kellel liisinguauto kasutamise pärast probleeme oleks olnud.

[teeline35]

Natuke optimistlikum uudis
https://www.err.ee/857711/eesti-majandu ... -kvartalis

Sellele järgnes üha tugevnev töötlev tööstus, mille panus oli viimase kolme aasta suurim.

Ei saa me lima töötleva tööstuseta. Hoolimata idufirmade kiitjatest ei paista minu jaoks nende panust.

Olulisemateks panustajateks olid veel kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, veondus ja laondus ning info ja side.

Nüüd halvemad uudised

Peamisteks majanduskasvu pidurdajateks olid põllumajandus, metsandus ja kalandus, energeetika ja haldus- ja abitegevused, märkis statistikaamet.

Nendes sektorites on langus nähtavasti. Küsimus targematele, kas ära jäänud kanakasvatus ja puidurafineerimistehas läheksid põllumajanduse ja metsanduse alla või on nad töötlev tööstus?

[Kriku]

Äsja avaldas Tallinna linn andmed selle kohta, kui palju sõite tehti 2017. aastal linna ühissõidukitega. Mida need andmed ikka veel ei näita, on pealinna tasuta ühissõidu edulugu, millest keskerakondlased visalt räägivad.

Sõitude arv püsis juba viiendat aastat enam-vähem samal tasemel – 142 miljonit sõitu aastas. Ühissõidu kulud on aga sama ajaga kasvanud 12 miljoni euro võrra 68 miljoni euroni (18%), linna dotatsioon umbes sama palju.

Nende arvude järgi on tegemist häbilooga, mitte edulooga, sest hoolimata kasvavatest kulutustest ei ole autosõitjaid suudetud ühisõidukitesse meelitada. Kummaline on see, et vedaja – Tallinna Linnatranspordi AS-i – jaoks paistavad sõitude ja sõitjate arv olevat täiesti kõrvalised näitajad, ettevõtte tegevusaruannetes pole neist juba aastaid sõnagi juttu.

http://epl.delfi.ee/news/arvamus/replii ... d=83518351

Kommentaarid oleks liigsed.

[Castellum]

Üks kena analüüs, kahjuks ei saa panna täisversiooni:
https://keskkond.postimees.ee/6150139/s ... vasadamast
Eriti teemasseminev tähelepanek:
"Põhimõtteliselt toimub Rail Balticu vaidlus praegu sarnaste argumentidega"

Ehk siis kõikide imeprojektide - RB, "Tartu tselluloositehase" jms sõpradele - korralik analüüs ja selle tulemusena sündinud süntees on kõige alus. Ehk siis tuleb arvestada kõikide tahkudega - keskkonna- ja riigikaitseliste, sotsiaalsete ja ja ka aastate jooksul ehitiste korrashoiuks kuluva rahaga.

Ja mõtelda, kas 50 a peale ühiskond võidab sellest projektist või mitte. Ja mitte laulma kaasa mingitele arendajatele/investoritele, kes niikuinii ei mõtle 50 a peale ega kanna selles ajas ka mingit vastutust...

[Gideonic]

No Rail Baltic on siiski vaksavõitu teine tera.

Esiteks tunnevad soomlased selle vastu siiski arvestatavat huvi, erinevalt Saaremaa sadamast. Samuti on see kindlasti vajalik samm, et Helsinki tunnelil oleks üldse mõtet.

Teiseks, erinevalt Saaremaa pompöössusest, on RB siiski teatav positiivne sõjalis-logistiline mõju. Eriti, kui tehakse ära ka tunnel Soome. Kui siia arvestada juurde tihenevat EU sõjalist koostööd ja kaugemat võimalikku Soome NATOga liitumist.

Kolmandaks, Saaremaa projekti ei materdatud Vene mõjusfääri "ajakirjanduse" poolt süstemaatiliselt, päevakorra alusel. RB-ga tehakse seda küll. Linke teatavasti siin enam anda ei saa, aga google'ist tuleb välja sputniku artikleid stiilis: "Balti riigid on jäänud Rail Balticaga üksi: Soome ja Poola hüppasid alt", 2018 veebruaris. See väide oli konkreetselt vale, nagu tollaal ka kajastati. Miks oli kasulik säärast jama ajada, kui see kasvõi natukenegi idanaabril pinnuks silmas poleks?

EDIT: Selles suhtes olen nõus, et argumentatsioon on kohati sama, ja ega see hea stiil ei ole.

Nüüd naljaga ideed õhku visates. Vb peaks hoopis selle süvasadama ära kasutama ja sebima Saaremaale USA Mariinide baasi, koos LHD dokkidega, raketikaitse, õhutõrje ning kõige kaasaskäiva mudruga - nagu mini-Okinawa või nii. Mõjuks ka Saaremaa majandusele hästi