Hoiame Eesti metsa, keskkonda ja loodust

[Dr.Sci]

Roheliste sadamajura on ka natuke imelik. Kunagi Eesti taasisesesvumise järel käis kiun Harku järve teemal, et mis need veemoto tegelased seal häirivad kalu. Pärast võttis sõna üks TTÜ teadlane, kes ütles, et sellisele ummuksis järvele on väga teretulnud igasugu vett aereerivad tegevused nagu kiirpaatide sõit, veesuusatamine jne. Et looduslik aeratsioon ei toimi (asub liiga varjulises kohas) ja muidu kasvab üldse kinni kui seda vett keegi seal ei sega.

Eluvõõrastele teaduses võin kinnitada et kui tuleb kokku 3 eksperti siis on juba ette 4 arvamust ja koosoleku käigus luuakse veel lisaks 2 tööhüpoteesi, ning kõigi nende hulgast tellija ei vali tihti ühtegi...
(ja kui valitakse, siis kas kõige presiižema või siis kõige paremate sidemetega eksperdi arvamus)

[diesel]

vabandust. kuidas see harku järv siis enne paatide ilmumist kinni ei kasvanud?

[eeru]

Enne veemotolasi elasid seal veel kalad, igatsugu veelinnud ja paatidel olid aerud. Nii seda vett ringiratast keerutati.

[Lemet]

Mäletamist mööda toimetadid Harku järvel motosportlased juba 60ndatel. Enne seda puuduvad minul isiklikud mälestused

[Castellum]

Ise olin veemotobaasis tegev 1970-te II poolel. Kogu aeg räägiti, et kohe-kohe kolitakse Männikule kohe-kohe ehitatavasse uude baasi, sest Harku järvel ei saa enam olla, kuna mootorpaadid mõjuvad järvele halvasti ja looduskaitse tahaks sõidud üldse keelata ära. Nii et see "kiun" on ikka väga vana ja pärit juba "lugupeetud" Nõuka-ajast...

Harku järve probleem on tohutu paks kiht põhjamuda, mida siis niimoodi keerutatakse üles ja ei lasta järvel normaalselt areneda. Sissevoolu ja kasutuse pekkikeeramise tõttu ei kujuta ma üldse ette, millal saaks see järv üldse enam normaalselt areneda.
http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/de ... 1887507885

Teine samasugune järv on ju Ülemiste. Artikkel (2003) järve probleemidest ja nende ajaloost:
http://www.eestiloodus.ee/index.php?artikkel=547
Tsitaat:
"ajavahemikul 1974–1984 pumbati järvest välja umbes 263 000 m3 muda"

Huvitav, et siinsed targad ei soovita miskipärast Ülemiste järve mootorpaadiliiklusega "aereerida"...

Värske MA-töö järvede mudaprobleemist:
https://digi.lib.ttu.ee/i/?3183

[teeline35]

Mitte just kaua aega tagasi oli eesti täis Emajõe seisundi pärast muretsejaid. Nüüdseks on nad kahjuks kõik kuhugi kadunud. Järgijäänud huvilistele;
https://novaator.err.ee/856107/kalatead ... relt-alalt
https://novaator.err.ee/857876/veepuhas ... enitarbeid
https://novaator.err.ee/857883/linnapla ... avad-kinni
Väike nõukaaja meenutus ka veel;
https://novaator.err.ee/858218/kalamees ... e-kui-sult

Saaremaa süvasadamaga oli minu mäletamist mööda selline asi, et looduskaitsjate lobbi tõttu on seal keelatud kauba käitlemine, ainult kruiisilaevadega seda ära ei elata. Kui seal panna käima täiemõõduline kauba käitlus. See eeldab küll maantee ja raudtee silda Saaremaale ning raudteed sadamani. Praegu eesti autodega kaubavedajad sõidavad läti ja leedu sadamatesse saksamaale laevaga sõitmiseks ega Saaremaalt see liin pikem ei tuleks. Praegu on see kasutamata süvasadam julgeolekurisk. Näiteks Kaliningradist sõidab dessant välja ja vallutab Saaremaa süvasadama (meie olematu rannakaitse tõttu) edasi saab juba maabunud vägesi varustada tava kaubalaevadega.

[Lemet]

Praegu eesti autodega kaubavedajad sõidavad läti ja leedu sadamatesse saksamaale laevaga sõitmiseks ega Saaremaalt see liin pikem ei tuleks.

Saaks ka Soomest...mingil ajal harrastas Tallink ks Tallinnast sedasorti teenust Rostocki, aga pikka pidu sel polnud.

[Tapper]

Saarde vald kui üks
suurtööstuse vabu, metsane ala võiks jääda rikkumata.

Need viimased Saarde valda veel elama jäänud inimesed oleksid rõõmsad kui lähiümbruses tööd ja seega ka leiba leiduks. Rikkumatuid maakohti on jõudsalt juurde tekkimas kuna inimesed lähevad maalt minema kuna pole tööd. Järgneb juba poodide ja koolide, lasteaedade sulgemine. Linnades elavatel jõukamatel elanikel juba on tekkinud soov maale omale maja hankida, aga see rohkem juba suvitamise teema. Kohal käiakse nädalavahetusel ja siis ka mitte igal nädalavahetusel. Kui on eesmärgiks ilma püsielanikonnata maapiirkonnad ning enamuse ajast tühjalt seisvate suvilate rüüstamisega tegelevad jõugud, siis loomulikult on igasugune tööstus maapiirkondades üleliigne!

Rikkumata maakohti ei saa kuidagi juurde tekkida. Kes nii räägib poole vist eriti süvenenud sellesse mida räägib.
https://www.err.ee/843828/purtse-joe-va ... onit-eurot
Lihtne näide. See, et seda tööstust ei ole mis seda jõge reostas ja nüüd jõe kalda ääres kasvab lepik ei tähenda, et meil on nüüd rikkumata maakoht!
See töö ja leiva jutt on nalja number. Need inimesed kes on Saarde vallas alles, enamus käib tööl! Või istuvad nad teie arvates näpp suus oodates tselluloositehase rajamist. Kui sõidad Saarde valla elanikuna 10-30km tööle suurettevõttesse tööle siis jätkusuutlikust maaelust arusaam, on meil küll väga erinev.

[Kriku]

Lihtsalt mõtlemisaineks: 17. sajandil raiuti klaasitootmise jm. käigus valdav osa Eestist lagedaks. Kunagised klaasikojad, mille ümber oli kõik lage, on praegu sügaval Laeva-Põltsamaa metsamassiivis, Alam-Pedja looduskaitsealal: http://www.arheoloogia.ee/ave2012/AVE2012_Tvauri.pdf

[Tapper]

Ma saan aru et Kriku viitab nagu sellele et meil on ju nüüd ilus mets seal.
Tõsi.
Kuid milline on 17 saj. klaasitööstuse jääkreostus? Mikroplastid, fenoolid, lämmastikühendid, kogu Mendlejevi tabeli omavaheline paaritamine sai tõelise hoo sisse 20 sajandil mille pasa koristamisega tegeleme nüüd mitu sajandit.
Parandan ka ennast rikkumata st inimtegevusest puutumata loodust eestis pole. Eestids puudub ka ürgmets st peale jääaega kasvanud mets on metsaalaks jäänud siiani.
Rikkumatuse all pean silmas 20saj tööstusest pääsenud ja inimesele elukõlblike alasid. Need alad nagu Saarde vald praegu lähevad sellisena hinda julgen pakkuda lähima 20 aasta jooksul. Võiks natuke ette mõelda. Ma ei eita tselluloositööstuse vajalikust. Lihtsalt asukohana tundub Ida-Viru tööstuspargina mõistlik. Tõin ka eespool põhjused miks: sadam, vesi, infra, töötajad. Saarde valda tuleks idavirust neid töötajaid tuua milleks?

[Kriku]

Plastiga on umbes nagu klaasiga, ei ta idane ega mädane. Ajapikku kulub mehhaaniliselt väiksemateks osakesteks. Jääkreostusena on klaasijäätmeid seal ma ei tea kui palju maas, kümnetes tonnides vähemalt.

Igasugune 20. sajandil maha valatud vedel naftatoode on muidugi palju suurem probleem.

[VMO]

Kuid milline on 17 saj. klaasitööstuse jääkreostus?

Midagi ikka. Rõika peeglivabriku maadel võistlesid lapsed aeg-ajal selles, kes kõige kiiremini 3 liitrise purgi elavhõbedat täis saab. Tavaliselt olla nii poole tunniga hakkama saadud.

[Kriku]

Lihtsalt asukohana tundub Ida-Viru tööstuspargina mõistlik. Tõin ka eespool põhjused miks: sadam, vesi, infra, töötajad. Saarde valda tuleks idavirust neid töötajaid tuua milleks?

Mina saan aru, et neile loeb kõige rohkem tooraine transpordi kaugus ning puitu tahavad siis vedada nii Lõuna-Eestist kui Lätist. Üldiselt, eks nad ise tea kõige paremini, kuhu oma tehast kõige tasuvam ehitada on.

[Tapper]

Plastiga on umbes nagu klaasiga, ei ta idane ega mädane. Ajapikku kulub mehhaaniliselt väiksemateks osakesteks. Jääkreostusena on klaasijäätmeid seal ma ei tea kui palju maas, kümnetes tonnides vähemalt.

Igasugune 20. sajandil maha valatud vedel naftatoode on muidugi palju suurem probleem.

Kriku plast ei saa kuskilt otsast võrdusmärki klaasiga, ei kaalu ei lagunemise ega keskkonnaohu poolest. Võrrelda võib...

[Kriku]

Oleneb plastist? Mina saan aru, et polümeerid, mis materjali enda moodustavad, on võrreldavalt ohutud, aga küsimus on lisaainetes (värvid, igasugu kõvaduse-pehmuse reguleerijad jne). Aga nagu eespool viidati, lisaaineid sisaldavad ka klaasitööstuse jäägid.

See, et kunagi klaasitööstusega (aga ka näiteks sepatööga või mesoliitikumi lõpul merikarpide söömisega) tekitati tuhandeid aastaid looduses püsivat reostust, ei ole loomulikult argument selle poolt, et tänapäeval ka sarnane reostamine tingimata OK oleks, hullemast rääkimata. Küsimus on aga selles, mida me tajume "puutumatu" loodusmaastikuna ja kui "puutumatu" peab üks loodusmaastik olema, et meile sobida. Nagu ülal õigesti öeldud, päris puutumatut loodusmaastikku Eestis ei ole või on väga vähe ning kõik, mida me enam või vähem loodusliku maastikuna enda ümber tajume, on taastumise tulemus. Edasi, kui looduslikest kooslustest rääkida, siis need muutuvad koos kliimaga nagunii (Holotseeni kohta vt. näiteks https://link.springer.com/chapter/10.10 ... -16006-1_2 ). Metsade ilme on jääajast saadik mitu korda muutunud (laialehiste puude ja okaspuude osakaal) koos muu liigilise koosseisuga. Selliseid muutusi võib nimetada "looduslikeks", kuid üldiselt arvatakse tänapäeval, et ilma neoliitikumist 19. sajandini kestnud inimtegevuseta oleks juba uus jääaeg tulnud. Eestis ei oleks jääajast saadik inimmõjuta arenenud looduslikke kooslusi ka siis, kui jääajast tänapäevani ükski inimene Eestis viibinud poleks (ainult mõttelisse eksperimenti sobival eeldusel, et muu maailm käinuks samas tempos).

Peamiselt ma ei ole siis selle arusaamaga nõus, et kui mingi koht tööstust või linna vms. täis ehitatakse, oleks see loodusliku koosluse taastumiseks jäädavalt kadunud. Kuulnud olen aga paraku isegi tavalise lageraielangi kohta, et mets on sealt kadunud ja seda ei saa enam tagasi...