Nibelungen kirjutas:
Some kirjutas:Ära võta südamesse. Valimised ukse ees.
Tuntud kaitseväelaste materdamisega ja kriitikaga kõigi struktuuride vastu võib vaid imestada, kes need valijad on.
Mul on kah keeruline ette kujutada, millist valijat sellise asjaga üritatakse meelitada. Küll aga kujutan ette, kuskohas praegu rõõmust käsi hõõrutakse, vaadates seda, kuidas lollid tsuhnaad on omavahel kaklema läinud ja kangutavad tervet kapo ja kaitseväe juhtkonda ametist.
Ei, ma ei arva, et KVJ peaks olema mingid püha lehm, kelle tegevuse kohta ei tohiks avalikkus, seda enam Riigikogu liikmed mingeid küsimusi esitada, või isegi nende ametist lahkumist nõuda (nagu antud juhul) – aga seda tuleks teha ikka asja eest ja samas selgelt tunnetades seda vastutust ja võimalikke tagajärgi, mis seostub väitega „KVJ ei ole kompetentene ja usaldusväärne ning ei peaks selles ametis olema“. Jutt ei käi mingist suvalisest bürokraadist, vaid inimesest, kes hakkab sõja korral juhtima Eesti sõjalist kaitsmist ja kelle osas kümnetel tuhandetel reservväelastel peaks olema elementaarne usaldust, et tegemist on pädeva inimesega, kes meid vähemalt asjatult surma ei vii.
Praegu loen mina Riigikogu ja Eesti ühe populaarsema partei liikme (st mitte mingi suvalise „keskmiselt haritud“ inimese või külapoe joodiku) artiklist seda, et nii tänane kui tulevane KVJ on ametisse määratud kuidagi segastel asjaoludel, ei vääri usaldust, ei suuda Eesti julgeolekut kaitsta, ja samas artiklis räägitakse paralleelselt veel rühmadest, kompaniidest ja pataljonidest, kellel saab reetmise tõttu lahingus olema lühikene eluiga. Pahatahtlik inimene (mina nende hulka ei kuulu) loeks siit välja, et sisuliselt ütleb Põlluaas (mh Eesti reservväelastele), et teie tänane ja tulevane juht viivad teid surma kui sõda tuleb. Küsin taaskord laia ringi küsimuse – kellele sellised sõnumid ja narratiivid kasulikud on?
Veelkord – demokraatlikus riigis on OK kritiseerida ka KVJ-i, aga asja eest ja mõistes, mis on sellise kriitika potentsiaalne mõju kaitseväelaste sõjaaegsele moraalile ja usaldusele KV juhtkonna suhtes.
Asjast endast ja vastutusest. Arvan, et antud juhul on põhimõtteliselt vale siduda ühte punti kokku viis riigistruktuuridest avastatud riigireeturit (Simm, Dressen, Veitmann, Metsavas + Venemaale karanud Puusepp) ja 10+ riigisüsteemi-välist, üldjuhul pidevalt Venemaa vahet saalinud n-ö prügikala, kelle peamine ülesanne oli vaadelda KV jm riigikaitselisi objekte. Esimeste puhul võib veel tõstatada küsimuse sellest, kui efektiine oli nende inimeste kontrollimine – ja seda eelkõige julgeolekukontrolli teostaja ehk kapo, mitte aga KV poolt. Teiste puhul oli aga tegemist n-ö tavaliste, igas mõttes riigisüsteemi väliste (ja seega ka igasugusele vähegi tõsisele kontrollimisele mitte-alluvate) inimestega, kellesarnaseid liigub Eesti ja Venemaa vahelt kümnete tuhandete kaupa, kellede värbamine toimus vist üldjuhul Venemaal, st väljaspool kapo poolt kuidagigi kontrollitavat värbamist. Nende puhul – kuigi artiklis on nad kõik ühte punti kokku seotud riigireeturitega – on keeruline kapole midagi ette heita, vaid vastupidi, iga sellise spiooni avastamine ongi töövõit, kuigi mitte nii suur, kui sügavale pugenud muti leidmine.
Viis süsteemisisest riigireeturit – kusjuures kümne aasta peale – seda ei ole minu arvates nii palju, et peaks nõudma kapo peadirektori tagasiastumist. Vastupidi – stabiilselt tugev tulemus on see minu arust. Väga vähe on minu teada teisi Euroopa riike, kus oleks 10 aasta jooksul suht- või isegi absoluutarvudes nii palju spioone paljastatud. Lisaks – kuidas peaks tänane peadirektor kandma vastutust nende reeturite eest, kes värvati ja ka paljastati viis ja enam aastat tagasi?
Kaitseväe puhul – tänaseks on KV-st leitud üksainus spioon. Üks. Millise vea eest täpselt peaksid tagasi astuma nii praegune kui tulevane KVJ? Kas Herem ja Terras võtsid selle inimese 18 aastat tagasi kaitseväeteenistusse? Kas nemad teostasid tema julgeolekukontrolli – või kas neil oli üldse võimalik kuidagi vastutada kapo poolt läbi viidava kontrolli eest? Kas on mingeid märke sellest, et nad oleksid kuidagi eriliselt soosinud Metsavase tegelikult täiesti tavapärast ja normaalset karjäärikäiku? Kas edaspidi võikski nii olla, et kui KV-s avastatakse järgmine reetur, siis peab see kindlasti päädima KVJ-i tagasiastumisega? Kui nii, siis ma GRU asemel EKV juhtimise desorganiseerimiseks muud ei teekski, kui püüaks KV-sse uusi spioone läkitada ja siis lekitaks need ise välja ikka selleks, et järjekordne KVJ ametist maha võtta.
Lõppude lõpuks kannab vastutust riigireetmise eest eelkõige reetur ise. See on olnud nende valik reetmise teele asuda, või siis väljapressimise ja lõksumeelitamise korral mitte aegsasti vastuluurajate poole pöörduda. Kui reetur (eriti, kui tegemist luureasutuse enda töötajaga), aga ka tema agendijuhid, on ettevaatlikud ja hoolikad, on reeturi varajane avastamine väga keeruline. Ei tea mina maailmas riiki (v.a. need, kelle vastu ükski luure huvi ei tunne), kes oleks leiutanud toimivad meetmed selleks, et täielikult reetmist vältida. Stalini-aegne Nõukogude Liit ehk jõudis sellele suht lähedale, kuid see saavutati vaid tänu täielikule isolatsioonile ja välismaailmaga kokkupuutunud inimeste järjekindla represseerimisega. Põlluaas justkui nõuaks kapolt 100% garantiid, kuid ei anna ühtegi adekvaatset retsepti selle saavutamiseks. Vene taustaga inimeste „põhjalikum kontrollimine“ vähendab ehk riske paari protsendi võrra, aga ei anna mingit hüppeliselt paremat garantiid.
Aga veel mõningaid „huvitavaid“ momente sellest artiklist:
- „Venemaa luure- ja õõnestustegevus on saavutanud sellised mõõtmed, millega ei saadud hakkama isegi Nõukogude ajal“. Sügavalt kahtlen selles, et tänane Venemaa omaks sellist ideoloogilist külgetõmmet, et panna püsti nt Kim Philby või USA tuumasaladuste pihtapanekuga võrreldavad operatsioonid. Kaitseministeeriumi registripidada või kaitseväe rea-staabiohvitser on ikka tühi-tähi sellega võrreldes.
- See, et muttide avastamine tänu liitlaste signaalidele, näitab justkui meie vastuluure mannetust. Mannetust näitab arusaam, et spioone on tänapäeval võimalik tabada kuidagi üksinda pusides, eriti olukorras, kus piirid on lahti ning reeturist Eesti kodanik võib oma agendijuhiga kohtuda ükskõik kus, aga kindlasti mitte Eesti territooriumil. Teiseks, kui meie vastuluure oleks saamatu, siis nende välismaised partnerid neid usaldavad sedavõrd delikaatse info juurde?
- Mille eest on Põlluaasale jalgu jäänud kapo peadirektori asetäitja Martin Arpo (kes samuti peab tagasi astuma), kes ei tegele ega pole minu teada kunagi tegelenud vastuluure e spioonide püüdmisega? Seda „õnnetut“ vastuluure valdkonda juhib seal pikka aega juba üks teine täiesti avaliku nimega inimene (kelle puhul võiks isegi ehk küsida midagi vastutuse kohta) – aga sellist detaili ei pea ju „keskmiselt haritud inimene“ (või kuidas sa Borja nende Riigikogu liikmete kohta ütlesid?) teadma, kui tagasiastumiste nimekirja koostama hakkab.
Miks ma sellest kõigest nii pikalt jauran? Esiteks selle pärast, et nii ääretult loll ja kohati lihtsalt vastutustundetu artikkel on minu arvates. Teiseks selle pärast, et see on hea näide selle erakonna sisulisest tasemest, või õigemini selle puudumisest. Kohe ilmuvad välja heausksed inimesed, kes ütlevad, et vat siin EKRE soolas nüüd küll pisut üle ja pani puusse, aga muidu on neil ikka õigus jne... Aga olete te mõelnud selle peale, et äkki on neil kõikides teistes valdkondades tegelikult samal tasemel „kompetents“?
